Propastop võttis ette Propamoni esimese poolaasta ning pakub täna ülevaate sellest, kes on kümme Vene ajakirjanduses enim tähelepanu pälvinud eestlast. 2024. aastal on Venemaa meedia tähelepanu alla sattunud ennekõike poliitikud ja kaitseväelased, aga väga iseloomulik on ka see, millised väljaütlemised on Kremli propagandamasinat kõige rohkem ärritanud.
Propamon on Propastopi loodud tööriist Vene meedia Eestit puudutavate lugude igapäevaseks monitoorimiseks. Propamon põhineb Venemaa meediakanalite RSS ja Twitteri voo jälgimisel. Kanaleid, kus need vood puuduvad või uudiseid, mis voogudes ei jagata, Propamon ei märka. Jälgitavate kanalite nimekiri on leitav boti kodulehelt.
Järgnev edetabel on koostatud kajastatud teemade rohkuse alusel ligi kolmest tuhandest Propamoni voogu kogutud artiklist. Olgu märgitud, et sama teemat käsitlevad enamasti üheaegselt mitu Vene väljaannet ning ka käsitluslaad võib olla mõnevõrra erinev. Kõik viited Eesti inimeste mõtteavalduste kohta on esitanud moel, nagu neid serveeris Vene lugejatele Kremli kontrolli all olev meedia.
Koht nr 10
EKRE liige ja Riigikogu riigikaitse komisjoni aseesimees Leo Kunnas
Aasta alguses hirmutas Venemaa lugejaid teade, et “Eesti soovib paigutada jalaväemiine Venemaa piiri äärde”. Leo Kunnas oli teinud ettepaneku paigutada Eesti ja Venemaa piirile nii vastupaneku- kui ka jalaväemiinid. Tema sõnul on see vajalik samm Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Kunnas on ka kritiseerinud Ottawas sõlmitud konventsiooni, mis keelab jalaväemiinide kasutamise, ning kutsunud Balti riike üles selle lepingust taganema.
Koht nr 9
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet
Urmas Paet on olnud Venemaa meedia tähelepanu keskmes tugeva kriitika tõttu Venemaa poliitika suhtes ja tema aktiivse rolli tõttu Euroopa Liidu julgeoleku- ja välispoliitikas. Kõige suuremalt ületas vene väljaannete uudiskünnise Paet väljaütlemisega, et Euroopa Parlament on “Vene spionaažikeskus”. Tema sõnul istub Euroopa Parlamendis umbes 100 saadikut, kes “tantsivad Kremli pilli järgi”.
Koht nr 8
Kaitseväe diviisiülem Veiko-Vello Palm
Kõige rohkem kajastas Venemaa meedia Palmi muret suurenenud vene keelt kõnelevate sõdurite hulga üle Viru pataljonis. Palm märkis, et selline olukord tekkis seoses värvatute võimalusega valida teenistuskoht, mistõttu eelistati teenida kodu lähedal.
Ka tegi Palm Venemaa meedia jaoks ootamatu avalduse. Ta ütles intervjuus New York Timesile, et paljude NATO riikide armeed pole valmis Venemaaga võitlema. Seda Kremlile meeldivat väljaütlemist jagati ohtralt Venemaa meedias.
Koht nr 7
Suursaadik Jüri Luik
Jüri Luik olnud Venemaa meedia tähelepanu all oma tugevate seisukohtade ja aktiivse tegevuse tõttu NATO esindajana, rõhutades vajadust tugevdada kaitsekoostööd ja säilitada valmidus võimalike ohtude korral. Luik on olnud aktiivne Ukraina toetamisel ja on kutsunud NATO-t ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone üles võtma radikaalsemaid samme Ukraina abistamiseks konfliktis Venemaaga.
Luige sõnul on Ukraina relvajõudude üks peamisi probleeme Venemaa relvajõudude suurus, mis teeb Venemaa Ukrainast tugevamaks. Näitena võrdles Luik Moskvat ja Kiievit kahe poksijaga. “Praegu on olukord, kus mõlemad pooled on nagu kaks väsinud poksijat,” ütles Eesti diplomaat intervjuus.
Koht nr 6
Kaitseväe juhataja Martin Herem
Alustuseks on vene meedia kajastanud Heremi otsust lahkuda oma ametikohalt suvel 2024, kuigi tema volitused oleksid kestnud kuni detsembrini 2025. Herem põhjendas oma lahkumist sellega, et praeguste ohuhinnangute kohaselt ei ole agressiooni Eesti vastu oodata lähima paari aasta jooksul, mistõttu on hea aeg uue juhataja ametisse määramiseks, kes saaks valmistada kaitseväge ette võimalike tulevaste ohtude jaoks.
Lisaks on Venemaa meedia kajastanud Heremi sõnavõtte ja tegevusi seoses Venemaaga. Näiteks on märgitud, et Herem ähvardas aprillis 2024 rünnata Vene linnu, kui Venemaa peaks Eestit ründama. Kaitseväe juhataja tõi esile valmisoleku hävitada infrastruktuuri Ivanogorodis ja teistes Venemaa linnades.
Venemaa meedia on vahendanud ka Heremi sõnu, milles ta rõhutas Läänemere potentsiaalse blokaadi olulisust Eesti julgeoleku seisukohalt, kutsudes üles tihedamale koostööle Poola, Rootsi ja Soomega. Martin Heremi sõnul muutub sel juhul laeva- ja õhutõrje paigutamine piirkonda “agressori jaoks ebatõenäoliseks”.
Eesti kaitseväe juhatajat on välja toodud ka kui eksperti, kes on tunnustanud Venemaa relvajõudude kordaminekuid. Herem nimelt kommenteeris Vene Föderatsiooni edusamme elektroonilise sõjapidamise ja mürskude tootmise vallas.
Koht nr 5
Siseminister Lauri Läänemets
Venemaa meedia on 2024. aastal kajastanud Lauri Läänemetsa mitu korda negatiivses kontekstis.
Vene võimud on kuulutanud Läänemetsa koos teiste Eesti poliitikute ja ametnikega tagaotsitavaks, süüdistades teda nõukogudeaegsete monumentide kahjustamises ja hävitamises. See on osa Venemaa laiemast kampaaniast, mille käigus on algatatud kriminaalmenetlusi Balti ja Ida-Euroopa riikide poliitikute ning ametnike vastu, kes on seotud punamonumentide teisaldamisega.
Siseminister Läänemetsa kommentaarid ja tegevus seoses Moskva patriarhaadi ja Vene õigeusu kirikuga on tekitanud Venemaal tugevat vastukaja. Minister on teinud ettepaneku kuulutada Moskva patriarhaat terroristlikuks organisatsiooniks. Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova nimetas seda ettepanekut “vaimuhaiguseks” ja “absurditeatriks”. Läänemetsa sõnul on selle sammu eesmärk kaitsta Eesti elanike usuvabadust ja vältida agressiivset propagandat, mida Moskva patriarhaat nende arvates levitab.
Lauri Läänemets on lisaks ähvardanud sulgeda Eestis tegutsevad Vene õigeusu kirikule alluvad kogudused, kui need ei lõpeta oma sidemeid Moskva patriarhaadiga. See samm on põhjustanud pahameelt ja kriitikat Venemaa ametnike seas, kes leiavad, et see ohustab usuvabadust ja tekitab pingeid kahe riigi vahel.
Läänemetsale jagus ka Kremli meedia toetust, kui ta pidas venelastelt ja valgevenelastelt kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmist ebamõistlikuks ja lühinägelikuks.
Koht nr 4
Kaitseminister Hanno Pevkur
Hanno Pevkur olnud Venemaa meedia tähelepanu all oma tugeva toetuse tõttu NATO kaitsevõimekuse suurendamisele ja Ukraina abistamisele, rõhutades samal ajal vajadust rahvusvahelise koostöö ja ühiste kohustuste täitmise järele.
Kerget paanikat oli Venemaa meedias tunda, kui avalikuks sai mõte Balti riikide “kaitseliini” loomisest, mille raames Eesti kavatseb ehitada Venemaa piirile 600 punkrit. Pevkuri sõnul on kaitseliini, eelkõige Eesti punkrite eesmärk, mida Balti riigid Venemaa ja Valgevene piirile rajavad, kaks-kolm päeva NATO liitlaste saabumiseni vastu pidada. Venemaa ajakirjanduse väitel hakatakse sõjaväepunkrites hoopis kartuleid ladustama.
Pevkur on samuti aktiivselt toetanud Ukraina sõjalist abistamist. Ta on teatanud, et Eesti annab Ukrainale järgmise 20 miljoni euro suuruse sõjalise abipaketi, mis sisaldab muu hulgas õhutõrje rakette ja laskemoona. Pevkuri sõnul on Ukraina jaoks praegu kõige olulisemad laskemoon, õhutõrjesüsteemid ja elektroonilised võitlusvahendid. Eesti on teinud ka ettepaneku suurendada Euroopa Liidus õppivate Ukraina kaitseväelaste arvu 100 tuhandeni.
Kaitseministeeriumi juht on seisukohal, et kõik lääneriigid peaksid lubama Ukraina relvajõududel anda vastulööke Vene Föderatsioonile. Ukraina relvajõududel “peaks olema kõik võimalused end kaitsta”.
Venemaa meedia haaras kinni ka Pevkuri väljaütlemisest, kus minister kirjeldas NATO-t kui “golfiklubi“, viidates vajadusele suurendada kaitsekulutusi ja liikmemaksu, et tagada tugevam kollektiivne kaitse.
Koht nr 3
Välisminister Margus Tsahkna
Margus Tsahkna on olnud aktiivne Ukraina toetamise ja Venemaa poliitika kritiseerimise osas, mis on pälvinud Venemaa meedia tähelepanu ja põhjustanud teravaid reaktsioone.
Välisminister süüdistas Läänt Avdijivka langemises, viidates ebapiisavale sõjalisele toetusele Ukrainale. Ta rõhutas, et Ukraina vajab rohkem relvastust ja sõjalist abi, et kaitsta oma territoriaalset terviklikkust.
Tsahkna on märkinud ka, et Ukraina on õigustatud end kaitsma Venemaa agressiooni eest, sealhulgas rünnates Venemaa territooriumi, viidates genotsiidile ja laste deporteerimisele, mida Venemaa Ukraina vastu kasutab. Tsahkna nimetas Ukraina relvajõudude rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehastele “enesekaitseks”, kutsudes üles “mitte dramatiseerima” sündmuste arengut.
Suurt poleemikat tekitas Tsahkna avaldus pärast Moskva Crocus City Hallis toimunud terrorirünnakut. Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova nimetas Eesti kommentaari rünnaku kohta “hulluse piiriks” ja soovitas kontrollida, ega Tsahkna narkootikume ei kasuta.
Erilist kajastust sai Gruusia etteheide Islandi, Leedu ja Eesti välisministritele, kes aitasid kaasa “valitsuse kukutamise katsele”. Margus Tsahkna külastas 15. mail koos Läti, Leedu ja Islandi kolleegidega Gruusiat, mille valitsus võttis päev varem vastu Venemaa vastavast seadusest inspireeritud välismõju seaduse, mis piirab kodanikuühiskonda ning võimukriitilist meediat. Nelja riigi välisministrid kohtusid Gruusias poliitikutega ja hiljem korraldasid Leedu, Eesti ja Islandi välisminister ühise pressikonverentsi. Seejärel liitusid ministrid Leedu välisministri Gabrielius Landsbergise juhtimisel meeleavaldajatega ja viimaks lõpetasid laval, kus pidasid ka kõne. Gruusia parlamendi spiiker Šalva Papuašvili ütles, et tegemist on teoga, mida Euroopa Liidu välisministritelt ei oodata.
Vene meedia kritiseeris ka Tsahkna teadet, et Eesti ei osale Venemaa liidri Vladimir Putini uueks ametiajaks presidendiks kinnitamise tseremoonial. “Eesti ei saa seadustada diplomaatilisi suhteid agressorriigiga ja me otsustasime mitte osaleda Putini inauguratsioonit seremoonial,” kommenteeris Tsahkna.
Koht nr 2
President Alar Karis
President Alar Karis on öelnud, et Eesti teeb kõik endast oleneva, et “suruda Venemaa põlvili“, enne kui saab alustada tõsiseid läbirääkimisi Ukraina konflikti lahendamiseks. See kommentaar pälvis Venemaa meedias väga laialdase kajastuse ning Karise väljaütlemist tõlgendati kui teadlikku provokatsiooni Venemaa suhtes. Ka arutletakse Eesti presidendi terviseseisundi üle. Venemaa välisministeeriumi esindajad ja teised ametnikud on sellele tugevalt reageerinud, kutsudes Eesti presidenti üles valima, mida ta suust välja ajab ning nimetades Karise sõnu provokatiivseteks ja ebarealistlikeks.
President Karis on nimetanud Ukraina kriisi “määravaks hetkeks ühe põlvkonna jaoks” Euroopas. Tema sõnul peetakse Euroopa Liidu riike nõrgaks, kui nad ei näita üles sihikindlust. “Nagu ajalugu on näidanud, nõrkus rahuni ei vii,” lisas Karis.
Venemaa meedia on kajastanud ka Karise seisukohti seoses vene keele kasutamise lõpetamisega Eesti koolides. Karis on rõhutanud, et üleminek eesti keelele on vajalik ja loob noortele võrdsed võimalused. See teema on saanud suurt tähelepanu, kuna mõjutab märkimisväärselt Eesti venekeelset kogukonda. RIA Novosti on kirjeldanud seda protsessi kui vältimatut, kuid keerulist, samas kui Venemaa meedia on sageli esitanud teemat negatiivses valguses, viidates rahvusvaheliste inimõiguste lepingute rikkumisele.
Eesti president allkirjastas Venemaa varade konfiskeerimise eelnõu. Regnumi teate kohaselt võttis Eesti parlament 15. mail vastu seaduse, mis võimaldab arestida Venemaa külmutatud varasid Kiievi režiimile üleandmiseks. Venemaa Tallinna saatkond rõhutas, et igasugune Venemaa varade ülevõtmine tunnistatakse avalikuks varguseks ja Moskva võtab kasutusele vastumeetmed.
Karis on samuti käsitlenud majandusküsimusi ja Eesti riigikaitse tugevdamist. Ta on rõhutanud, et vaatamata keerulistele suhetele Venemaaga, jätkab Eesti kaitseinvesteeringuid ja valmistub võimalikeks ohtudeks. Venemaa meedia on seda kajastanud kui Eesti poolset hirmutamist ja sõjahüsteeriat, viidates sellele, et Eesti püüab luua pingeid NATO ja Venemaa vahel.
Koht nr 1
Peaminister Kaja Kallas
Vaieldamatult kõige rohkem tähelepanu sai Veenmaal esimesel poolaastal peaminister Kaja Kallas. Temaga seotud artikleid ilmub nädalas mitu. Enamasti on need kajastused seotud Eesti valitsuse või NATO ja EL-i tegevustega ning võimalike karjäärisuundadega, kuid Kallasest kirjutatakse meelsasti ka muudel teemadel.
Sarnaselt Läänemetsale on Kaja Kallas samuti Venemaal tagaotsitav. Kallas nimetas seda Venemaa tavapäraseks hirmutamistaktikaks, rõhutades, et see ei peata Eestit Ukrainat toetamast ja Euroopa kaitset tugevdamast. Venemaa meedia on seda sündmust laialdaselt kajastanud, viidates Eesti punamonumentide eemaldamisele, mis on ajendanud Venemaad sellise sammu astuma. Eesti peaminister lubab sellest hoolimata jätkata nõukogude monumentide lammutamist. Kuid Eesti ametnikud on väidetavalt hirmul, sest peaminister võidakse iga riigi poolt suvalisel ajahetkel Venemaale välja anda.
Vene meedia vahendab, et Kallase sõnul on Venemaa suur riskikoht NATO-le. Euroopa ja NATO peavad valmistuma Venemaa poolt tulenevaks ohuks järgmise viie aasta jooksul. Peaminister märkis, et Balti riigid on eriti haavatavad. Lisaks teatas Kallas, et Eesti lõpetab venekeelse hariduse rahastamise ja nimetab riigi elanikke piirkonna “suurimateks virisejateks”. Enamik eestlasi ei tahtvat Vene meedia hinnangul Kaja Kallast peaministrina üldse näha ja Eesti nõuab Kallase tagasiastumist. Kirjeldamaks Kaja ja natside meetodeid Eestis lisatakse, et “venelasi ja valgevenelasi võrdsustatakse vangidega”.
Peaminister on kutsunud lääneriike üles konfiskeerima Venemaa külmutatud varasid ja suunama need Ukraina abistamiseks. Ta leidis, et see on õiguspärane ja vajalik samm. Lisaks peab Lääs Kiievi abistamiseks lubama kõiki võimalusi sh vägede saatmist Ukrainasse.
Üks kõige lõbusam kajastus peaministrist on seotud russofoobse väitega, nagu sööks Kallas hommikusöögiks venelasi. See absurdne väide sai alguse anonüümsest allikast ja levis kiiresti. Kallas vastas naljaga pooleks, selgitades, et tema hommikusöök koosneb tegelikult müslist, jogurtist ja mustikatest, mitte venelastest.
Regnumis kirjutatakse väga dramaatiliselt ka Euroopa Liidu tulevikust, sest kui peaminister Kaja Kallas esitati Euroopa Liidu välispoliitika kõrge eriesindaja kandidaadiks, siis tähendab see, et “igavene ohver” Kaja Kallas jätkab EL-i kurssi vastasseisu suunas Venemaaga.
Loetletud näited selgitavad, kuidas Kaja Kallase ning teiste eestlaste väljaütlemisi ja tegevust on Venemaa meedia tsiteerinud eelkõige siis, kui need on puudutanud mõnd Kremli jaoks hella kohta. Loomulikult on eestlaste mõtteid esitatud tihti moonutatult ning kontekstist välja rebitud viisil, et jätta Eestist ja meie liidritest halb mulje Vene Föderatsiooni meediatarbijate jaoks.
