3. sept 2026

Presidendivalimised Venemaa meedias

Eesti on olnud aastaid Venemaa huviorbiidis ja üks peamisi sihtmärke. Olgu põhjuseks siis esikõneleja roll Ukraina toetamises, Eesti kui musternäide Nõukogude Liidust lahkulöömise järel või selge sõnaga julge väljaütleja rahvusvahelise julgeoleku teemadel.

Eesti järgmise presidendi valimised on selles kontekstis sümboolsuselt ja nähtavuselt oluline sündmus, mida Venemaal tähele panna ja laiemat tähendust omistada.

Vaatasime, kuidas Venemaa meedia kajastas presidendivalimisi ning millist tähendust seal omistati.

Esimene kolmveerand ööpäeva tõi seinast seina kajastusi.

Suur osa esmastest kajastustest olid faktipõhised ja üsna neutraalsed, kajastades valimise protsessi ning statistilist hääletustulemust. Samas oli ka paljudes suhteliselt neutraalsetes kajastustes sees lõik, mis mainis ära, et Ülle Madise sai uueks riigipeaks ilma igasuguse alternatiivita. See jõudis ka üsna mitme sisult neutraalse loo pealkirja. Näiteks MKRU väljaandes ilmunud artikkel kandis pealkirja “EL-i liikmesriigi alternatiivideta presidendivalimised oleksid peaaegu nurjunud.”

Teisalt andsid kajastuste hulgas tooni Venemaa propagandameediale omased negatiivse sisuga artiklid.

Nendes artiklites toodi välja nii kandidaadile alternatiivi puudumist, presidendi otsevalimise võimatust, valmimisprotsessi läbipaistmatust ning valiku tegemise politiseeritust.

Selliste süüdistute eredaim näide oli valimispäeva hommikul Gazeta.ru väljaandes ilmunud pikem artikkel pealkirjaga “„Rahva arvamus ei ole oluline.“ Eestis toimuvad presidendivalimised”.

Artiklis said ekspertidena sõna Balti Uuringute Assotsiatsiooni president ja politoloog Nikolai Meževitš, aga ka politoloog Andrei Starikov.

Loost leiab mitmeid propagandaloole omaseid värvikaid tsitaate. Näiteks ütleb politoloog välja, et presidendi valivad parlamendiliikmed ja see sobib suuremal või vähemal määral parlamendiliikmetele, avalikkuse arvamus ei huvita kedagi.

Humoorikas on ka Meževitši tsitaat presidendivalmimiste võrdlusega USAs, Venemaal ja Eestis: „Väga kõnekas on see, et Eesti rahval pole selles küsimuses mingeid õigusi. Kõigist nüanssidest hoolimata valisid USA presidendi Donald Trumpi reaalsed inimesed. Euroopa juhte valivad reaalsed inimesed. Venemaa presidendi Vladimir Putini valisid reaalsed inimesed. Eestis on aga tegemist nomenklatuurse tegelasega, kes midagi ei otsusta, kuid süsteem vajab seda demokraatlikku mängu. Seetõttu demonstreeritakse mingisugust valimisprotseduuri.“

Kokkuvõtvalt on Venemaa meedias presidendivalimiste teemal lugusid oodatust vähem. Näiteks koordineeritud propagandarünnakute üks lähtekohti RIA.ru ei ole kolmveerand ööpäeva jooksul sel teemal ühtegi lugu avaldanud. Küll aga on jõudnud mitmetesse lugudesse Eesti kaitseministri tagasiastumise teema.

Soovitame

Propamon | Fookus eile: Kriitiline

Madal

Mõõdukas

Kõrge

Kriitiline

Don't Miss rs