Kalendrist hakkab paistma 9. mai ning juba on ka meedias näha üksikuid seda teemat käsitlevaid hoiatava sisuga lugusid. Mis oleks, kui loobuks selle kuupäeva kunstlikust tähelepanu alla seadmisest?
KAPO peadirektor Arnold Sinisalu ärgitas aastaraamatu esitlusel jutu “viiendast kolonnist” kõrvale jätma. Siiski ei jää kolonni olemasolu teooria toetajaid sellest vähemaks. Nagu ka küsimused “julgeolekuohu” mõiste kohta.
Oktoobris linastus Venemaal esimene film, mis rääkis kaudselt Ukraina sõjast ja selle osapooltest. Kuigi filmi sisu on selgelt sõjapropaganda nii Wagnerlaste maine parandamiseks kui sõdurite motiveerimiseks, peavad mõned filmi sõjavastaseks.
Eesti Turundajate Liit tegi intervjuu meediaagentuuriga, et selgitada välja, mida siis täpselt teha tuleb, kui reklaam on sattunud propagandakanalisse.
Videomänge on juba pikalt propaganda levitamiseks kasutatud. Lastele võib see tekitada aga väärastunud arusaama sõjast ja hägustada piire sõja osapoolte vahel.
Venemaa infosõja mõju vähendamiseks ei piisa, kui Eesti tegeleb ainult oma inforuumi kaitsmisega. Tegevus tuleks kanda üle ka Venemaa teaberuumi. Selleks sobib projekt nimega Palderjan.
Ukraina edu põhjus on teadlik ettevalmistumine ja keskendumine lisaks kineetilisele ka sõja informatsioonilisele poolele. Vabatahtlike organiseerimine on kindlasti üks asi, mida Eestil Ukrainalt infosõjas õppida on.