Kui Propastop 2016. aasta veebruaris alustas, ei olnud infosõda Eestis veel igapäevane mõiste. Räägiti propagandast ja räägiti Venemaast, kuid mõjutustegevust käsitleti pigem episoodilise nähtusena. Esimene Propastopi enesetutvustus oli lihtne: kui Eesti kohta levitatakse valet või kallutatud infot, tuleb see avalikkuse ette tuua, faktidega kõrvutada ja konteksti panna. Märgata ja mitte mööda vaadata.
Nii vormus Kaitseliidu vabatahtlike algatusest blogi.
Blogist mustrite kaardistajaks
Algusaastatel oli mõjutustegevus selgemini piiritletav. Riiklikult kontrollitud meediakanalid ja äratuntavad jutupunktid moodustasid suhteliselt ühtse mustri. Propastopi töö seisnes nende lugude lahtivõtmises ja seoste näitamises. Ent üsna kiiresti sai selgeks, et probleem ei ole üksikutes artiklites, vaid korduvates narratiivides, mis püüavad kujundada arusaama Eestist kui lõhestunud ja ebausaldusväärsest riigist.
Selleks, et mustreid paremini näha, ei piisanud enam meediaväljaannete lugemisest ja juhuslikest tähelepanekutest. Märkamisest pidi saama süsteem.
2018: reaktsioonist monitooringuks, Propamoni sünd
Aastal 2018 avaldasid Propastopi vabatahtlikud monitooringuroboti Propamon. See oli teadlik samm muuta töö süsteemsemaks ja andmepõhisemaks. Propamon hakkas automaatselt koguma Venemaa meediakanalites Eestiga seotud kajastusi ning võimaldas neid ajas võrrelda. Blogist sai tööriist, mida said kasutada ajakirjanikud, teadlased ja poliitikakujundajad.
See tähendas, et analüüs ei põhinenud enam üksikutel näidetel, vaid trendidel. Kui teatud narratiiv või teema järsult võimendus, oli see kohe nähtav. Propastop ei olnud enam ainult reageeriv blogi, vaid suutis märgata laineid enne, kui need jõudsid peavoolumeediasse.
2020: infrastruktuur ja sanktsioonid
Infomõjutus ei seisne ainult sisus, vaid ka levikanalites.
2020. aastal seadis Eesti Interneti Sihtasutus piirangu Rossija Segodnja domeenidele baltnews.ee ja sputnik-news.ee. Domeeninimedele rakendati käsutuskeeld, mis tähendas, et neid ei saanud võõrandada ega kasutada majandusressursina. See oli oluline pretsedent, kus sanktsioonide loogika rakendus ka Eesti internetitaristus.
Propastop oli eelnevalt korduvalt juhtinud tähelepanu nende domeenide probleemsele taustale. Otsus ei sündinud ühe postituse, vaid pikema arutelu ja surve tulemusena. See oli näide sellest, kuidas infomõjutust hakati käsitlema mitte ainult sõnavabaduse, vaid ka sanktsioonide ja majandusressursside küsimusena.
2022: nimekiri ja kohtusaal
Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas avaldas Propastop ülevaate Eestis tegutsevatest kremlimeelsetest Facebooki gruppidest. Dokumenteeritud näited näitasid, kuidas Ukraina vastaseid jutupunkte ja agressori narratiive levitati ka Eesti inforuumis.
Oleg Bessedin pöördus kohtusse, nõudes väidete ümberlükkamist. Küsimus ei olnud pelgalt sõnakasutuses, vaid õiguses nimetada mõjutustegevust kremlimeelseks ning kutsuda üles selliseid gruppe sulgema.
Harju maakohtu 2024. aasta juuni otsus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et Propastopi artiklis ei olnud esitatud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning üleskutse gruppide sulgemiseks ei olnud käsitatav tema kohta avaldatud faktiväitena. Otsus jõustus.
See juhtum kinnitas, et dokumenteeritud ja faktipõhine kriitika peab vastu ka kohtus. Samal ajal näitas see, et mõjutustegevuse paljastamine ei ole kunagi riskivaba.
2023: piirangud muutuvad süsteemseks
Ukraina sõda tõi kaasa laiemad ja jõulisemad sammud. Euroopa Liidu sanktsioonide toel ning TTJA eestvõttel on Eestis takistatud juurdepääs sadadele Kremliga seotud telekanalitele, veebilehtedele ja sotsiaalmeediakontodele. Propastop peab suletud propagandakanalite kohta avalikku nimekirja, et piirangute hetkeseis oleks kontrollitav ja läbipaistev.
Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et ligipääsupiirangud võivad vähendada veebiliiklust sellistele kanalitele märkimisväärselt. Eesti kontekstis näitavad avaliku arvamuse ja kaitseministeeriumi uuringud Venemaa kanalite jälgitavuse langust pärast piirangute kehtestamist. Mõju ei ole absoluutne ega ühene, kuid see on olemas.
Piirangud ei muuda maailmavaateid üleöö. Ent need muudavad seda, milline sisu jõuab juhusliku tarbijani ja kui lihtne on propagandaga kokku puutuda.
Tunnustus ja rahvusvaheline mõõde
2023. aastal pälvis Propastop Euroopa Kodaniku auhinna, millega Euroopa Parlament tunnustab algatusi, mis tugevdavad ühiskonna sidusust. 2024. aasta veebruaris sai Propastop Eestis kodanikuühiskonna aasta tunnustuse „Aasta hääl“, mille andis üle president Alar Karis.
Tunnustused ei ole töö eesmärk, kuid need näitavad, et infomõjutuse analüüs ei ole nišiteema. See on osa demokraatia kaitsmisest.
Aastate jooksul on Propastopist saanud ka rahvusvaheliselt jälgitav platvorm. Analüüse on kasutatud akadeemilistes töödes ning koostööprojektid on viinud Propastopi partnerluseni ülikoolide ja organisatsioonidega teistes riikides. Eesti kogemus pakub huvi, sest väikeses riigis on võimalik näha mustreid teravamalt.
Mis on kümne aastaga muutunud?
Kümne aastaga on infokeskkond muutunud kvalitatiivselt.
Algusaastatel oli mõjutustegevus keskendunud selgelt identifitseeritavatele kanalitele. Täna on see hajus. Sõnumid liiguvad Telegramis, suletud kogukondades, mõjutajate kaudu ja algoritmide võimendusel. Sisu ei pruugi enam tulla otseselt riiklikust kanalist, vaid vahendajate kaudu, kes segavad poliitilisi sõnumeid igapäevaste teemadega.
Lisandunud on tehisintellekt. Automaatne sisutootmine, tõlkimine ja kohandamine võimaldab narratiive kiiremini kohandada ja levitada. Mõjutustegevus ei ole enam ainult ideoloogiline, vaid ka tehnoloogiline.
Samal ajal on kasvanud ka vastupanuvõime. Teadlikkus infomõjutusest on märksa suurem kui kümme aastat tagasi. Meedia, teadlased ja riigiasutused käsitlevad seda täna süsteemse julgeolekuküsimusena.
Mis on jäänud samaks?
Muutunud ei ole see, millele mõjutustegevus toetub. Hirm, vastandumine ja kahtluse külvamine on endiselt keskmes. Narratiiv Eesti nõrkusest või läbikukkumisest ilmub eri vormides ikka ja jälle.
Infomõjutus ei kao. See kohaneb.
Propastop alustas blogina. Täna on see monitooringuplatvorm, analüütiline kogukond ja rahvusvaheliselt jälgitav kodanikualgatus. Algne eesmärk on jäänud samaks: aidata kaasa Eesti turvalisusele inforuumis.
Kõik algab märkamisega. Küsimus ei ole enam selles, kas infosõda on olemas. Küsimus on selles, kas me märkame seda õigel ajal.
