Augusti keskel hakkas Venemaa propagandameediast silma suurema levikuga lugude kimp, mille keskne sõnum oli, et Eesti piiril võeti Venemaale suundunud Soome kodaniku käest ära alumiiniumist praepann. Lood naeruvääristasid Eesti piiriületuse korda Venemaale suundumiseks. See teema on olnud pikalt aktuaalne ning Eestit rünnatakse piiripunktide teemaga mitmeid kordi kuus.
Meie piirkonnas on Venemaaga piir ning ka piiripunktid veel Soomel ja Lätil, mistõttu tekkis küsimus, kas Venemaa ründab inforuumis kõiki kolme riiki.
Taust
Eestil on Venemaaga avatud kolm piiripunkti. Narva-Ivangorodi piiripunktist saab Venemaale ainult jalgsi. Sealt autodega üle ei pääse. Piiripunkt on avatud 12 tundi, ehk 07.00–19.00. Koidula–Kunitšina Gora ja Luhamaa–Šumilkino on avatud samadel aegadel ning sealt saab üle piiri ka sõidukiga.
Lätis on Venemaaga avatud ainult kaks piiripunkti – Grebņova ja Terehhova. Need on avatud küll 24 tundi, kuid sealt saab üle ainult sõidukiga. Jalgsi, ega jalgrattaga sealt läbi ei saa. 15. oktoobrist 2025 kehtib kord, et piiri saab ületada ainult eelnevalt elektrooniliselt registreeritud ning aja broneerinud sõiduk ja on makstud 9.30 eurot teenustasu.
Soome sulges maismaa piiripunktid 2023. aasta sügisel, kui Venemaa korraldas põhjanaabrite vastu ränderünded. Piiriülene liiklus on lubatud vaid kaubarongidele Vainikkala piirijaama kaudu.
Tähele tasub panna, et Venemaa numbrimärkidega mootorsõidukitel on keelatud Eestisse ja Euroopa Liitu sisenemine alates 13. septembrist 2023.
Kuigi täpne statistika puudub, saab eelneva põhjal öelda, et Eestist on Venemaale piiriületus kõige paindlikum ning mahukam. Eestist saab Venemaale nii jalgsi Narvast kui ka autoga Luhamaalt ja Koidulast. Lätist saab Venemaale ainult autoga kahest piiripunktist.
Kuidas paistab piiriteema VF meedias ?
Eeldusel, et kõik kolm regiooni riiki piiravad piiriületusi Venemaaga, tehes seda detailides küll erinevalt, võiks oletada, et kõik kolm riiki on ühetaoliselt ka Vene propagandateenistusel hambus.
Nii see aga ei ole!
Läti
Läti kohta käivad lood Venemaa meedias on pigem neutraalse tooniga ning faktidele keskenduvad. Lugusid pole palju ning need on kajastanud lisandunud piiranguid. Näiteks on kirjutatud, et Läti asub piirama jalakäijate ja jalgratturite piiriületust, aga ka sellest, et Läti muutis piiriületuse tasuliseks. Üksikuid lugusid leiab ka sellest, et Läti võib piiriületuse üldse läbi lõigata.
Läti osas võib piiri teema tagasihoidliku kajastue taga näha põhjust, et riigil on ka piir Valgevenega, mis on olnud viimastel kuudel Baltikumis migratsiooniründe üks aktiivsemaid sündmuskohti ning Venemaa proovib end sellest distantseerida.
Soome
Soome kohta leiab viimastest kuudest Venemaa meediast Lätist oluliselt rohkem propagandamaterjali, kuigi ka siin on kajastuste arv üsna tagasihoidlik ning sisu osas keskenduvad lood kõigest paarile kesksele narratiivile.
Soome, kes sulges otsustavalt kõik piiripunktid Venemaaga, ei saa propagandameedias selle kohta etteheiteid. Pigem kirjutab propagandameedia erinevaid allikaid ja tsitaate kasutades sellest, kuidas põhiliselt kannatab piirisulgemisest Soome ise.
Näiteks leiab mitmeid lugusid, kus tsiteeritakse Naapuriseura esimeest, kes olevat öelnud: “Pärast Venemaa piiri sulgemist kaotab Soome Vene turistide puudumise tõttu ligi miljard eurot aastas.”
Samuti räägitakse lugudes, kuidas pärast seda, kui Soome võimud sulgesid 2023. aastal Venemaa piiri, on teateid mitmetest Soome linnadest, mida läbisid turistide vood, et seal on tekkimas majandusraskused ja ettevõtted hakkasid uksi sulgema.
Lisaks tuuakse välja, kuidas Soome näeb vaeva, et kohaneda eluga ilma venelasteta. Terved piirkonnad jäetakse rahapuuduse tõttu maha. Kohalikud võimud ei saa probleemi iseseisvalt lahendada ja Euroopa Komisjon lööb häirekella ning koostab kriisiplaani.
Samuti viidatakse lugudes, et lisaks on nüüd kadunud juurdepääs odavale ressursile, mis suurendab oluliselt kohalike ettevõtete kulusid. Näiteks tuuakse välja, et loomakasvatuses on kulud suurenenud ligikaudu 30 protsenti.
Suurem sõnum kannabki narratiivi, et Ida-Soome on ilma Vene turistideta hääbumas.
Täiendava narratiivina on osutatamas piiri sulgemisega kaasneva tööpuuduse suurenemisele. Näiteks kirjutatakse ka, et Pärast Venemaa piiripunktide sulgemist on üle saja Soome tolliametniku tasustamata puhkusele saadetud. Kõige rängemalt said pihta Nuijamaa ja Imatra piiripunktid.
Kuigi Soome piiripunktid suleti otsustavalt ning täielikult, leiab Venemaa meediast süüdistavaid lugusid minimaalselt ning pigem arendatakse narratiivi, kuidas riik ise kannatab selle otsuse läbi.
Eesti
Eesti pilt erineb piiriületuse võimaluste kajastuste osas Venemaa meedias Lätist ja Soomest oluliselt.
Ainuüksi kolme suvekuuga on Eesti piiripunktidest kirjutatud kümnetel kordadel ning mitme erineva negatiivse või etteheitva nurga alt.
Näiteks juuni alguses hakkasid ilmuma lood sõnumiga, et Narva piiripunktis, Eesti poolel, on tekkinud järjekord. Öeldakse ka, et Venemaa poolel järjekorda pole ning süüdi olevat Eesti ametivõimud. Samuti tuuakse mitmes loos esile, et on hakanud tekkima omaalgatuslik järjekorrakohtade müümine.
Nädal hiljem ilmusid uuesti lood piiriületusjärjekorrast ning toodi ka välja, et ooteaeg on keskmiselt viis tundi.
Juuni lõpus aga ilmus piiriületusest kolme kuu kõige suurem hulk lugusid, sõnumiteks, „Piiri kokkuvarisemise tõttu ei pääse sajad inimesed Eestist Venemaale“, „Narva piiripunkti järjekorrad võivad kesta kümneid tunde“, „Eesti on loonud piinakambri neile, kes soovivad Venemaale reisida“. Samuti ilmusid uuesti lood järjekorrakohtade müümisest ja telkides ootavatest inimestest. Venemaa poolt antakse ka hoiatus, kuni 24-tunnisest ooteajast.
Juuli keskel ilmus propagandameediasse uus kimp lugusid, mis keskendusid sõnumile, et Eesti võib julgeolekuolukorra halvenedes piiripunktid püsivalt sulgeda. Ilmuvad lood pealkirjadega „Eesti hindas Venemaaga piiri sulgemise tõenäosust“, „Eesti teatas oma valmisolekust sulgeda piirid Venemaaga“, „Riskidest lähtuvalt: Eesti võimud on rääkinud Venemaa piiri sulgemisest“.
Augusti alguses ilmus järjekordne lugude laine, mis keskendus taaskord piiri sulgemisele ning ilmusid lood pealkirjadega „Eesti on nõudnud Venemaa-piiri täielikku sulgemist“, „Eesti nõuab Venemaaga piiri sulgemist“, „Eesti tahab sulgeda piiri Venemaaga“.
Augusti keskel ilmus järgmine laine Eesti piiripunktidest kõnelevaid lugusid. Sel korral olid need seotud Eesti Valitsuse otsusega pikendada piiripunktide piiranguid määramata ajaks. Ilmusid lood pealkirjadega „Eesti piir Venemaaga on määramata ajaks suletud“, „5-tunnine ooteaeg: Eesti pikendab Venemaaga piiriületuse lühendatud aega“, „Eesti-Venemaa piiripunktid jäävad ööseks suletuks“. Need pealkirjad on eksitavad, kuivõrd piiripunktid jätkuvalt töötavad ning see fakt tuleb välja ka lugudest.
Augusti lõpp tõi laiemasse levikusse lood, kus keskenduti tollikontrollile ning sellele, mille vastu on Venemaale reisides eksitud. Lood sisaldasid näiteid sanktsioneeritud kaupade leidmisest, mida esitatakse kummaluste või lõbusate kurioosumitena. Mitmete väljaannete artiklites levitatati sõnumit, et Eesti tolliametnikud peatasid Venemaa piiril Soome kodaniku, kes üritas Venemaale viia alumiiniumist praepanni. Samast ajaraamist leiab ka lugusid pealkirjaga „Turvakontrollis on parem stringpükse kanda“: Turistid kirjeldavad Eesti piiril kehtivaid reegleid.
Kokkuvõte
Nagu eelnevast näha, rünnatakse Eestit Venemaa propagandameedias vaatamata sellele, et Eestis on kolmest riigist ainukesena piiriületajatele avatud nii jalgsi kui ka sõidukiga piiriületuseks.
Läti, kes piirab Venemaale reisimist kahe piiripunktiga, mida saab läbida ainult sõiduiga ei pälvi pea üldse kriitikat.
Soome, kes sulges inimestele piiripunktid täielikult ei saa samuti pea üldse kriitikat. Fookusesse tõstetakse ainult piiripunktide sulgemise kahjulik mõju Soome majandusele.
See näitab ühelt poolt, et propagandamaterjaliks pole vaja reaalseid tegevusi või sündmusi ning teisalt ka seda, et igasugune jätkuv ja aktiivne tegevus kasutatakse alati ära, et sihtmärki rünnata ning naeruvääristada.
Avafoto: Flickr / Jon Worth, CC BY 2.0
