Äsja pälvis kogu maailmas suurt tähelepanu Taiwani riigi toetusel valmiv teleseriaal 1,4 miljardi elanikuga Hiina kallaletungist 23 miljoniga Taiwanile. Taiwani näide tekitas Propastopis küsimuse, kas ka Eestis on mõistlik teha oma hoiatusseriaal võimalikust Venemaa kallaletungist?
Kolme tüdruku tapmisele järgnenud üleriigilised rahutused Ühendkuningriikides tõestasid, kuidas valeinfo levitamine võib tekitada poliitilise kriisi. Propastop uurib sündmusteahelat lähemalt.
Facebooki uudisvoogu läbi kammides eeldate te, et näete uudiseid oma sõpradelt ja sugulastelt, aga millegipärast võivad teie uudisvoogu ilmuda ka postitused, mis ülistavad Venemaa kaunist arhitektuuri, õitsevat kultuuri või sõjalist võimsust. Propastop uuris seda nähtust ning avastas Facebookis varjatud võrgustiku, mis neid lehekülgi loob ja arendab.
Kuigi Hiina võib olla ühiste vaenlaste tõttu Venemaa poole kaldu, pole Hiina ilmselgelt põhimõtteline Ukraina sõja pooldaja, väidab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute magistrant Rando Künnapuu. Loo autor selgitab, kuidas ja miks pingestab Hiina ja Venemaa suhteid erinev lähenemine Põhja-Koreasse.
Olümpiamängud on maailma poliitikas oluline sündmus, mis näitab riikide tugevust rahvusvahelises konkurentsis ning annab raskel ajal eneseusku muserdatud rahvastele. Propastop toob välja kaheksa näidet Pariisi olümpiamängude poliitilistest võitjatest ja kaotajatest. Alustame Ukrainaga, mis sõjast hoolimata esines Pariisis 2024 edukamalt kui Tokyos 2021.
Juulikuu lõpus hukkus Mali põhjaosas vene sõjablogija Nikita Fedjanin (29), hüüdnimega „Belõi“. Tema tähelend meediasfääris on huvipakkuv aines Vene propaganda analüütikuile, kuna Fedjanini Telegrami kanal, nimega Grey Zone oli pikka aega hästi tuntud kui üks Wagneri sõjafirma juhtide, Jevgeni Prigožini ja Dmitri Utkini sõnumite vahendaja.
Propastop teeb ülevaate sellest, millisena esitleb Pariisi olümpiamänge Kremli propaganda olukorras, kus mitte Venemaa ei boikoteeri olümpiat, vaid olümpiamängud boikoteerivad Venemaad.