Iraani ning Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli vaheline sõda, mis algas 28. veebruaril 2026 USA ja Iisraeli ühiste löökidega Iraani vastu, ei ole, nagu arvata võis, jäänud ainult Lähis-Itta. Euroopa julgeolekuasutused on hoiatanud küberrünnakute, terrorismi ning muu Iraani või Iraaniga seotud tegevuste suureneva ohu eest.
Alates märtsi algusest on Euroopas tähelepanu pälvinud rida rünnakuid ja rünnakukatseid juudi, Iisraeli, USA ning Iraani opositsiooniga seotud sihtmärkide vastu. Osa neist on enda nimele võtnud varem vähetuntud Iraani-meelne rühmitus Harakat Ashab al-Yamin al-Islamiya (HAYI). Rahvusvaheline Terrorismivastase Võitluse Keskus (ICCT) märkis juba märtsis, et juhtumid tekitavad küsimusi Iraani võimaliku seotuse kohta, rõhutades samas, et kindlate sidemete tõestamine on keeruline.
Iraani tegevuse ei ole niivõrd tähelepanuväärsed üksikud operatsioonid, vaid see, kuidas erinevad meetodid üksteist võimendavad. Üksikul ja eraldatud vandalismiaktil, küberrünnakul või anonüümsel Telegrami postitusel võib olla piiratud mõju. Koos veebipõhise võimendamise ja ebakindlusega selle suhtes, kes tegevuse taga seisab, võivad aga suhteliselt odavad ja lihtsad operatsioonid tekitada märksa suurema psühholoogilise ja poliitilise mõju.
Rinne Euroopas
Iraan on juba pikka aega korraldanud operatsioone väljaspool oma piire, sihikul eelkõige Iraani dissidendid ning Iisraeli või juudi kogukonnaga seotud sihtmärgid. Sõda Lähis-Idas on suurendanud kartust, et selliste tegevuste arv võib Euroopas kasvada.
HAYI ilmus avalikkuse ette peagi pärast sõja algust ning võttis enda nimele rea rünnakuid, peamiselt juudi sihtmärkide vastu. Nende hulka kuulusid näiteks süütamised ja pommirünnakute katsed Suurbritannias, Belgias, Prantsusmaal ja Hollandis. Paljudel juhtudel kasutati võrdlemisi lihtsakoeliseid meetodeid ning tegutsejateks olid treenitud agentide asemel kohalikud noored.
See sarnaneb laiema nn ühekordsete agentide (disposable agents) kasutamise mudeliga. Kohapeal värvatud inimesi tasustatakse või veendakse tegema suhteliselt lihtsaid operatsioone, samal ajal kui nende korraldajad jäävad toimepanijast mitme vahendaja kaugusele. ICCT on toonud noorte värbamise selliste ülesannete täitmiseks esile kui ühe Euroopas leviva hübriidtegevuse tunnuse, olgu see siis Iraani või Venemaa poolt.
Lihtne eitada
Selliste operatsioonide omistamine otse Teheranile on aga keeruline ning oluline on teha vahet Iraani riigi korraldatud operatsioonil ja Iraani-meelse rühmituse tegevusel.
Iraani julgeolekuteenistustel on varasemast teada sidemeid välismaiste kuritegelike organisatsioonide ja vahendajatega. 2026. aasta juunis avaldasid 24 riiki (sh Eesti) ühisavalduse, milles mõisteti hukka Iraani riiklikud ohud ja HAYI nimele võetud rünnakud Euroopas. Avalduses nimetati konkreetselt Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe luureorganisatsiooni, Qudsi üksust ja luure- ja julgeolekuministeeriumi ning kirjeldati Iraani julgeolekuteenistuste suhteid rahvusvaheliste ja kohalike kuritegelike rühmitustega kui pikaajalisi.
See ei tähenda, et iga HAYI poolt enda nimele võetud rünnakut saaks automaatselt pidada Teherani tellituks. Esialgsed hinnangud jätsid avatuks mitu võimalust. Lääne julgeolekuteenistused on uurinud nii võimalust, et HAYI on Iraani Revolutsioonilise Kaardiväega seotud struktuur, kui ka seda, et tegemist võib olla Iraani-meelsete tegutsejate võrgustikuga.
Selline ebakindlus on Iraanile kasulik. Riikliku institutsiooni ja rünnaku tegeliku toimepanija vahel võib olla mitu kihti: luureteenistus, vahendaja, veebis tegutsev organisatsioon ning alles lõpuks kohapeal värvatud isik. Rünnaku toimepanijal ei pruugi Iraaniga olla isegi märkimisväärset ideoloogilist sidet.
Selline ülesehitus annab nn usutava eitatavuse (plausible deniability). Iraan võib saada kasu tekitatud hirmust, muutes samal ajal rünnakute kindla omistamise ja sellest johtuvalt ka vastumeetmete rakendamise keerulisemaks.
Küberoperatsioonid
Samasugune eristus on vajalik küberoperatsioonide puhul. Mõnda tegutsejat on võimalik seostada Iraani riiklike institutsioonidega, teised on aga Iraaniga seotud või Iraani-meelsed nn häktivistid, kelle tegelik suhe Teheraniga on ebaselge.
Küberruumis on sõja algusest kasvanud nii Iraani riiklike küberründajate kui ka Iraani-meelsete häktivistide aktiivsuse oht. Viimaste puhul on sageli tegemist suhteliselt lihtsate rünnakutega, näiteks DDoS-rünnakutega, kuid Iraaniga on seostatud ka tõsisemaid operatsioone. Näiteks märtsis nurjas Poola küberrünnaku tuumauuringute keskuse vastu, mille puhul leitud jäljed viitasid võimalikule Iraani seotusele, kuigi Poola ametivõimud hoiatasid, et need võisid olla jäetud ka uurijate eksitamiseks. Juulis viis väidetavalt Iraaniga seotud küberrünnak väikese Suurbritannia elektritootja neljaks päevaks rivist välja, ehkki rünnak ei ohustanud riigi elektrivõrku laiemalt.
Selline muster ilmestab hübriidsõja üht omadust: operatsiooni tajutud mõju, olgu ta siis küber- või füüsilises ruumis, võib näida palju suuremana kui selle tegelik praktiline mõju.
Infooperatsioonid jõukordistajana
Infomõõde ei ole seega füüsilistest ja küberoperatsioonidest eraldiseisev, vaid toimib nende mõju kordistajana.
HAYI tegevus annab sellest ühe näite. Rünnakutega on kaasnenud internetis levitatud vastutuse võtmised ja videod, mis võimaldavad suhteliselt väikeseid vahejuhtumeid kujutada osana suuremast kampaaniast. Washington Institute raporti kohaselt ei ole sellise mudeli eesmärk niivõrd üksnes füüsilise kahju tekitamine, vaid ka hirmu külvamine, julgeolekuasutuste koormamine ning propagandaefekti saavutamine Telegrami ja teiste kanalite kaudu. Füüsiline või küberrünnak toodab materjali infooperatsiooniks ning infooperatsioon omakorda suurendab füüsilise rünnaku tajutud tähtsust.
Iraan ja Iraani-meelsed tegutsejad on samal ajal korraldanud sõjaga seoses märksa laiemat infokampaaniat. Näiteks tuvastas Institute for Strategic Dialogue (ISD) X-is kaks koordineeritud Iraani-meelset võrgustikku (BRICKS4CLICKS ja Verified4War), mille sisu kogus sõja esimese kuu jooksul kokku üle miljardi vaatamise. Võrgustikud levitasid vale- ja tehisintellektiga loodud sisu, mis liialdas Iraani sõjaliste edusammudega ning ründas Ameerika Ühendriike ja Iisraeli. Oluline on aga märkida, et ISD ei leidnud piisavalt tõendeid nende võrgustike otseseks omistamiseks Teheranile.
Ekraanitõmmis IDS raportist
Infokampaanias on otseselt osalenud ka Iraani riigi esindajad. ISD andmetel kogusid Iraani saatkondade ja teiste ametlike kontode postitused sõja esimese 50 päeva jooksul ligikaudu 900 miljonit vaatamist ja 22 miljonit meeldimist. Nende kommunikatsioonis hakati tavapärase diplomaatilise keele asemel järjest enam kasutama meeme, provokatiivset huumorit ja visuaalset materjali.
Nii tekib infokeskkond, kus Iraani ametlik kommunikatsioon, riigiga seotud tegutsejad ning palju ebaselgemalt kontrollitud Iraani-meelsete kontode võrgustik võivad võimendada sarnaseid narratiive, ilma et nad tingimata tegutseksid ühe keskse juhtimise all.
Olemasolevate lõhede ärakasutamine
Iraani infooperatsioonide edu ei eelda eurooplaste Iraani valitsuse toetajateks muutmist.
Kasulikuks materjaliks võivad olla juba olemasolevad poliitilised vastuolud. Näiteks kasutas Iraani infooperatsioon Storm-2035 juba enne praegust sõda Põhja-Iirimaa elanikena esinenud kontosid. Need propageerisid Iirimaa taasühinemist ning postitasid samal ajal Palestiina ja teiste poliitiliselt lõhestavate teemade kohta. ISD leidis, et neli operatsiooniga seotud kontot esitlesid end valelikult Belfastis elavate inimestena.
Ekraanitõmmis IDS raportist
Selliste operatsioonide eesmärk ei ole otseselt Iraani-meelse auditooriumi loomine. Piisata võib olemasolevate ühiskondlike lõhede võimendamisest, usalduse õõnestamisest või Iraanile sobivate narratiivide sisestamisest juba eksisteerivatesse poliitilistesse debattidesse.
Sõda Lähis-Idas annab selleks ka üsna palju materjali: tsiviilohvrid, väited Iraani sõjaliste õnnestumiste ja ebaõnnestumiste kohta ning rahulolematus üldise Ameerika Ühendriikide (välis)poliitikaga on kõik teemad, mida saab siduda Euroopas juba olemasolevate vastasseisudega.
Iraan ja Venemaa
Iraani tegevusest kasu saamiseks ei pea Venemaa seda koordineerima. Iraani levitatud läänevastased narratiivid ja võimendatavad ühiskondlikud pinged ning vaidlused annavad Venemaa võrgustikele pidevalt uut materjali. Teherani eesmärk võib olla toetuse kasvatamine oma tegevusele või surve suurendamine Ameerika Ühendriikidele ja Iisraelile, Moskva jaoks aitab sama sisu aga süvendada umbusku lääneriikide vastu ja juhtida tähelepanu kõrvale Ukrainas toimuvast.
Avapilt: Flickr / Ninara, CC BY 2.0
