Sotsiaalmeedia mõju alahindamine maksab kätte

10.10.2016

Septembri keskpaigas ilmusid sotsiaalmeediasse pildid Kaitseväe staabi- ja sidepataljoni saadetud kirjadest, kus teavitatakse saajaid neile sõjaaja ametikoha määramisest.

Foto: väljavõte Henrik Roonemaa Twitteri kontolt
Foto: väljavõte Henrik Roonemaa Twitteri kontolt

Kaitseväe ametlik reaktsioon sellistele postitustele rääkis üllatusest ja pahameelest. „Me ei soovita seda [fotot teatisest postitada – toim] teha,“ ütles kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Vallo Toomet Postimehele, „aga põhimõtteliselt ei ole see ka keelatud“. Toometil tuli sama teemat kommenteerida veel mitmes kanalis, ka ETV Ringvaates otse kaamerate ees. „Me ei saa ka igale poole kirjutada, mis on nii ja mis on naa. Me ei pea seda ka vajalikuks. Ma arvan, et inimestel on common sense ja nad saavad aru, et võib-olla pole mõtet,“ selgitas Toomet.

Kui teadete jõudmine sotsiaalmeediasse tuleb ootamatusena, räägib see võrgustunud ühiskonnas toimivate protsesside puudulikust mõistmisest. Viidatud common sense on tänapäeval erinevates ühiskonnagruppides erinev. Inimesel, kel puudus varasem kokkupuude Kaitseväega, tekitas ilma ühegi selgituseta postkasti potsatanud teade sõjaaja ametikohale määramise kohta loomulikult mitmeid küsimusi. Kiire guugeldamine vastuseid ei andnud ning järgmine käik oli abi küsimine oma sõpradelt ja tuttavatelt sotsiaalmeedias. Postkasti saabunud ametliku väljanägemisega teatel ei olnud ka ühtki märget, et selle sisu avalikustada ei tohi.

Hästi korraldatud teavituse korral on adressaadil selged juhised, mida saadetisega teha või kuhu oma küsimustega pöörduda. Kui soovitakse, et teade ei jõuaks sotsiaalmeediasse, on mõistlik sellestki teada anda. Igal juhul on arukas vähemalt mõttes oma tegevuse sotsiaalmeediasse jõudmise tagajärjed läbi mängida.

Meenutame mõningaid juhused, kus postitused sotsiaalmeedias on toonud kaasa erinevaid soovimatuid tagajärgi:

  • Endise Kaitseväe staabi- ja sidepataljoni teavituskeskuse ülema Hannes Võrno pagulasteemaline postitus;
  • Kaitseliidu avalike suhete osakonnas töötanud Urmas Reitelmanni ülesastumised Facebookis;
  • Paraadi kommenteerinud päästeametniku juhtum;
  • Ukraina aktivistid kasutavad digitaalset jälge Ida-Ukrainas sõdivate Venemaalt pärit võitlejate tuvastamiseks.
Foto: raamatu kaanekujundus
Foto: raamatu kaanekujundus

Vähemalt strateegilisel tasandil on sotsiaalmeedia olulisusest tänapäeva julgeolekumaailmas aru saadud – mullu sügisel „Riigikaitse Raamatukogu“ sarjas ilmunud suurepärane Thomas Elkjer Nisseni raamat „Sotsiaalmeedia kasutamine relvasüsteemina“ on selle kindel märk. Jääb vaid loota, et see tarkus liigub ka taktikaliste otsuste tasemele ning kaitseväe või kaitseliidu meediainimestel ei tule taas hakata mõne sarnase prohmaka pärast sotsiaalmeedia-hambapastat tuubi tagasi toppima.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter