Eesti

Postitused märksõnaga

Vene propaganda

27. juuli 2026

Kes olid 2026. aasta esimesel poolel Vene meedia „lemmikeestlased“?

Kellest räägib Vene meedia, kui jutuks tuleb Eesti, ja miks? Propastop analüüsis 2026. aasta esimesel poolel Vene meedias enim mainitud kümmet Eesti avaliku elu tegelast ning leidis tuttava mustri: nimed muutuvad, kuid rollid jäävad samaks. Eestit kujutatakse vastavalt konkreetse loo vajadustele agressiivse, russofoobse, lõhestunud või ebastabiilse riigina.
·
18. mai 2026

Narva lavastus lääne meediale

Narva ei ole enam ainult piir linnade vahel. Narvast on saanud lava. Igal kevadel kordub peaaegu sama stseen. Narva jõe vastaskaldal kõlab muusika, lehvivad lipud, ekraanidel jooksevad sõjavõidu sümbolid ja valjuhäälditest kostavad sõnumid, mis on suunatud üle piiri. Eesti poolel kogunevad inimesed jõepromenaadile toimuvat vaatama. Kohale sõidavad ajakirjanikud, telekaamerad ja fotograafid. Mõne tunni pärast ilmuvad
·
9. veebr 2026

Jaanuar meedias: Trump, Gröönimaa ja „Narva is next“

Jaanuaris kujundasid Eestit puudutavat välismeediapilti USA sisepoliitilised pinged, Gröönimaa ümber tekkinud julgeolekuküsimused ning taas esile kerkinud narratiiv „Narva is next“. Samal ajal jätkus Kremli meediaruumis tuttavate süüdistuste ja pilkava retoorika kordamine, kus Eesti kujutati NATO provokatsioonide osana ja Lääne sisemise lõhestumise näitena.
22. jaan 2026

Kullafond: Ärge laske Venemaal meid lõhestada. Triinu Perve lugu

2025. aastal sattus Eesti annetuste kogumisega tegelev vabatahtlik Triinu Perve Venemaa propaganda sihtmärgiks. Teda ründas muu hulgas Telegrami kanal Two Majors (1,3 miljonit jälgijat) ning tema nimi ilmus ka Venemaa koostatud nimekirjas „Ukrainat abistavad välismaalased“. Vestlesime Triinu Pervega ning intervjuust kujunes 2025. aasta loetuim lugu. Hiljem pälvis ta ka tunnustuse Missiooniinimene 2025, mille andis talle
4. sept 2025

Kuidas kujutati Eestit augustikuus vene ja lääne inforuumis?

Augustis suurenes Kremli propagandavoog Eesti suunal umbes 10 protsendi võrra, tõdeb Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunike analüüs. „Põhinarratiivid olid muutumatud, räägiti Eesti sügavast russofoobiast ja agressiivse NATO sõjaliseks eelpostiks olemisest,“ märgitakse meediaanalüüsis.

Soovitame

Propamon |

Eesti