Propagandakuu september

Propagandakuu september ilmutas meedias mitmeid lugusid russofoobia mõiste tekkest, faktikontrollist, ajakirjanduse olulisusest libauudiste levikul ning ka Eesti venekeelsete inimeste reaktsioone Venemaa propagandameedias ilmunud lausvaledele.

Kujuta ette, et käib sõda, ja keegi ei märka

Hannes Grassegger kirjutas põhjaliku loo Eesti küberkonfliktidest, infosõjast ja propagandaga võitlemisest. Loo tõlge ilmus Geenius.ee portaalis.

Propagandakuu august

August tõi senisest rohkem Eesti suunas läkitatud propagndamaigulisi süüdistusi, alates traditsionaalsetest natsismisüüdistustest ja ajakirjandusvabaduse piiramisest, kuni Eesti venekeelsete elanike tagakiusamiseni välja.

Venemaa huvidest ja eesmärkidest infosõjas

Augusti Diplomaatia avaldas Monica M. Ruizi analüüsi Venemaa doktriini muutumisest,milles antakse põhjalik ülevaade viimase kümne aasta jooksul toimunud arengutest tänasesse päeva, kus Venemaa aktiivne mõjutustegevus on muutunud globaalseks.

Propagandakuu juuli

Propastop toob esile olulisemad teemad juulist, mis küll ei jõudnud blogipostitustesse, kuid vajavad äramärkimist. Toome välja arutluse, kas Eestil on vaja oma haldjaarmeed, kuidas president Ilves panustab võilusesse propagandaga. President Kaljulaid aga hoiatab vastupropaganda eest.

Marko Mihkelson Venemaa desinformatsiooni masinavärgist

Propastop tõstab juunis ilmunud Diplomaatia topeltnumbrist esile Marko Mihkelsoni poolt kirjutatud avaloo „Desinformatsioon: Venemaa vana ja tõhus mõjutusrelv“, milles autor käib neljal leheküljel läbi Venemaa propaganda-aparaadi tekkeloo ja arengu tänapäeva.

Sirp: (Video)mängud infosõjas

Propastopi toimetus leidis 2015. aasta kultuurilehest „Sirp“ artikli mängude osast infosõjas ja propagandas. Artikkel vaatab Eesti mängude ajalukku ning leiab sealt viiteid mõjutustegevusele.