Kas pilt räägib tõtt? Faktikontroll kolme minutiga
Pilt tundub kõige veenvam tõend: kui midagi on pildil, siis see ju juhtus. Tegelikult on pildid ja videod valeinfo levitajate lemmikvahendid, sest neid usutakse kiiresti ja jagatakse veel kiiremini. Tänane teema õpetab peatuma enne jagamist ja kontrollima. Mida šokeerivam pilt, seda olulisem on hetkeks peatuda.
Kõige levinum võte ei vaja üldse tehisaru ega keerulist töötlust. Shallow fake tähendab, et kasutatakse ehtsat pilti või videot, kuid esitatakse see vales kontekstis. Mitme aasta tagune foto mõnest teisest riigist esitatakse tänase sündmusena siin ja praegu. Pilt on päris, kuid lugu, mida selle abil räägitakse, on vale.
Propastopi juhend näitab, et pildi või video esmase kontrolli saab teha umbes kolme minutiga. Esimene samm on pöördpildiotsing: Google, Bing või TinEye näitavad, kus ja millal pilt varem internetis ilmunud on. Teiseks tasub vaadata detaile: ilm, liiklusmärgid, poesildid, riietus ja keel võivad paljastada, et pilt pärineb hoopis mujalt. Kolmandaks: kes pildi esimesena avaldas ja kas usaldusväärsed väljaanded on sama sündmust kajastanud? Kui suurt sündmust kajastab ainult üks tundmatu konto, on see juba hoiatusmärk.
Otsingut saab teha ka täpsemaks. Google dorking tähendab lisakäskude kasutamist, mis aitavad leida info kindlalt lehelt, kindlast failitüübist või kindla ajavahemiku seest. See on lihtne nipp, mida kasutavad ka ajakirjanikud ja uurijad.
Faktikontroll ei käi ainult piltide kohta. Propastopi „Kaheksa hõbekuuli libauudiste vastu“ annab lihtsa kontrollskeemi tekstide jaoks ning test „Kas tunned ära kallutatud uudised?“ aitab märgata eksitavaid pealkirju. Eraldi tasub olla ettevaatlik teadusuudistega, mille liba-versioonid kasutavad usaldusväärse teaduse välimust.
Oluline on ka see, kuidas valeinfole reageerida. Propastopi kolmeosaline sari soovitab valeinfot ennetada, aeglustada selle levikut ja inimesi informeerida. Ümberlükkamine peab olema tehtud nii, et see ei korda ega võimenda valeinfot. 2025. aastal hoiatas faktikontrollija Ilja Ber, et Facebooki faktikontrolli lõpetamine paneb kontrollimise vastutuse üha enam kasutaja enda õlule.
Tänase päeva harjutus: võta mõni sotsiaalmeedias levinud pilt ja proovi kolme minutiga välja selgitada, kust see pärineb. Küsi endalt: mida see pilt väidab ja kas see väide on tõesti tõendatud?
Artiklid
| 09.12.2025 | Nägemine on uskumine? Vale! Kuidas kontrollida pildi ja video tõelisust 3 minutiga |
| 12.08.2025 | Propastopi faktikontroll: kas vene lapsi küberkiusatakse Eestis nende rahvuse pärast? |
| 23.01.2025 | Facebook või Fakebook? Mida tähendab faktikontrolli lõpetamine |
| 26.04.2022 | Mida teha, et vale ümberlükkamine ei aitaks sellel levida? |
| 13.04.2022 | Mida valeinfoga peale hakata? III osa: informeeri |
| 31.03.2022 | Mida valeinfoga peale hakata? II osa: aeglusta levikut |
| 29.03.2022 | Mida valeinfoga peale hakata? I osa: enneta |
| 22.07.2021 | Eesti faktikontrolli viis aastat |
| 14.06.2021 | Google dorking – otsetee infoni |
| 26.11.2020 | Propagandasõnastik – shallow fake |
| 27.08.2020 | Millest lähtub faktikontroll? |
| 22.04.2019 | Kas tunned ära kallutatud uudised? |
| 20.09.2018 | Kuidas tuvastada liba teadusuudist |
| 30.07.2018 | Kaheksa hõbekuuli libauudiste vastu |
| 02.01.2017 | Facebooki postituse kommentaarist libauudiseks |
Kahoot mäng
Klassis ühiselt mängimiseks – https://create.kahoot.it/share/kas-pilt-raagib-tott-faktikontroll/bc15a90b-5976-4567-b807-e509105620d4