Hispaania julgeolekuekspert José María Gil Garre avaldas 70-leheküljelise uurimuse juuli lõpus Hispaaniale kuuluvas Ceuta enklaavis toimunud migratsiooniründe käivitanud koordineeritud aktsioonist sotsiaalmeediaplatvormidel.
Linkedin keskkonnas avaldatud uurimus kirjeldab 15. juunist kuni 2. augustini toimunud koordineeritud sotsiaalmeediaaktsiooni, kus TikTok, Facebook, X ja Instagram keskkondades ning Whatsappi platvormil suunati teadlikult sõnumeid ning sellest võtsid osa Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide kasutajatega seotud kontod.
Kampaania päästikuks sai Hispaania ülemkohtu otsus, mille algne mõte oli, et meritsi saabumise puhul, kus puudub sisserännet takistav füüsiline tõke, ei saa saabunud inimesi lihtsalt välja või üle piiri tagasi saata.
Sotsiaalmeedia platvormidel moondus see aga sõnumiks „Kui sa nüüd Ceutasse sisened, ei saa sind Hispaaniast välja saata”.
Analüüsist saab ka detailse ülevaate, kuidas erinevaid sotsiaalmeediaplatvorme ja sõnumirakendusi kampaanias tervikuks seoti ning milline oli iga konkreetse platvormi roll. Näiteks Facebook ja Instragram olid kasutusel sisu loomiseks ja levitamiseks, TikTok ja X sisu jagamiseks ja leviku võimendamiseks ning WhatsApp põhiliseks operatiivseks logistika koordineerimise kanaliks.
Analüüs avab ka väga detailselt tegevuste ajajoone, alates ülemkohtu otsusest, kuni migratsioonikriisi füüsilise puhkemiseni piiril.
Väljavõte uurimisest:
Esimene etapp algas 8. juulil 2026, mil Hispaania ülemkohus (Tribunal Supremo) langetas otsuse, mis puudutas Ceuta ja Melilla suunas merel kinni peetud migrantide tagasisaatmist. Järgnevatel päevadel hakkasid levima lihtsustatud ja kontekstist välja rebitud tõlgendused, milles kohtuotsust esitleti väidetava garantiina, et Hispaania territooriumile jõudnud inimesed võivad sinna jääda.
8.–15. juulini võib täheldada selle narratiivi järkjärgulist laienemist sotsiaalmeedias ja sõnumirakendustes. Neile lisati mõnikord lühikesi audiovisuaalseid materjale, pilte ja kommentaare, mille eesmärk oli tugevdada muljet, et Hispaania territooriumile pääsemiseks on tekkinud vahetu võimalus. Kuigi selles etapis ei ole veel näha üksikasjalikke logistilisi juhiseid, aitas sõnumi järjepidev levitamine suurendada selle ulatust ning kinnistada juba olemasolevates digikogukondades ühist narratiivset raamistikku.
Juuli keskpaigas hakkavad ilmnema esimesed märgid üleminekust valdavalt narratiivipõhisest etapist operatiivsema iseloomuga tegevusele. Uurimine tuvastas erinevatest Maroko linnadest pärit inimeste järkjärgulise saabumise Fnideqi (Castillejos) piirkonda.
25. juuli paiku toimub levitatava sisu olemuses kvalitatiivne muutus. Hakkavad levima kaardid, millel kujutatakse ujumismarsruute Maroko rannikult Ceutasse ja Melillasse ning millele on lisatud teave vahemaade, lähtekohtade ja teekonna läbimiseks vajalike põhiliste soovituste kohta.
Sellise materjali ilmumine tähistab varasemate etappidega võrreldes olulist muutust, sest nüüd sisaldab levitatav teave lisaks liikumise õhutamisele ka selle praktilist elluviimist hõlbustavat informatsiooni.
27. juulil kiireneb digitaalne tegevus veel. Dokumenteeritud tõendid näitavad Ceutasse pääsemise kohta teavet vahetavate Facebooki gruppide väga märkimisväärset kasvu. Samal ajal intensiivistub liikumise ettevalmistamisega seotud videote, fotode ja sõnumite levitamine.
Samas etapis suureneb sisu levik TikTokis ja teistel audiovisuaalsetel platvormidel, mis parandab kampaania nähtavust ning laiendab selle ulatust võimalike sihtrühmade seas. Nende indikaatorite ajaline kokkulangevus erinevates digikeskkondades suurendab analüüsi kohaselt kindlustunnet, et tegemist oli mitmel platvormil toimunud koordineeritud võimendamisprotsessiga.
28. juulil ilmneb uurimise üks olulisemaid elemente: tuvastatakse avalik sõnumigrupp nimega „هجمة كرياج سبتة“ (Hijma Kiraj Sebta), mida hallati Alžeeria rahvusvahelise suunakoodiga +213 telefoninumbrilt. Grupist saab oluline keskpunkt logistikaga seotud info jagamiseks.
29. ja 30. juulil saavutab kampaania maksimaalse intensiivsuse. Postituste sagedus suureneb väga märkimisväärselt ning levima hakkavad konkreetsed juhised kellaaegade, kogunemiskohtade, soovitatava varustuse ja teekonna tingimuste kohta.
Ööl vastu 31. juulit leiab aset kõige suurema operatiivse mõjuga sündmus – massiline katse siseneda Ceuta piirkonnas Hispaania territooriumile.
Sellest hetkest alates muudab digitaalne ökosüsteem osaliselt oma käitumist. Postitused ei keskendu enam üksnes liikumise ettevalmistamisele, vaid neis hakatakse jagama pilte toimuvatest sündmustest, teavet ametivõimude tegevuse kohta, soovitusi piirkonda jäänud inimestele ning uusi sõnumeid võimalike alternatiivsete sisenemisvõimaluste kohta.
Kronoloogia viimane etapp, mis hõlmab ajavahemikku 31. juulist 2. augustini, on seotud ametkondliku tegevusega ning märgata on sotsiaalmeediakampaania levikut piiravate tegevuste käivitamisega.
Nende hulka kuuluvad mitme mobiliseerimise koordineerimiseks kasutatud avaliku grupi sulgemine ning kontrollimeetmete tugevdamine nii digikeskkonnas kui ka füüsiliselt piirialal. Kuigi need meetmed aitasid täheldatud aktiivsust vähendada, näitavad kogutud tõendid, et osa sisust jätkas levimist ajutiste kontode, uute kogukondade ja alternatiivsete kanalite kaudu.
José María Gil Garre ehk Chema Gil on on tuntud Hispaania rahvusvahelise julgeoleku analüütik, Julgeoleku Vaatluskeskuse kaasdirektor ning San Javieri kodanikukaitse ja hädaolukordade üksuse hädaolukordade operatsioonide koordinaator.
Ceutas aset leidnud migratsioonikriisi käivitanud ja suunanud sotsiaalmeediaaktsiooni analüüs näitab selgelt igapäevase sotsiaalvõrgustike seire ja analüüsi vajadust. Kogutud tõendite põhjal oli aktsiooni käivitamine ja areng sotsiaalmeedias selgelt näha. Migratsioonirünne ei saanud teoks päevaga, vaid selleks kulus nädalaid ning nende nädalate jooksul ehitati füüsilisel piiril teoks saanud rünnet sotsiaalmeedia kanalites tuhandete silmapaaride all.
