2023. aasta märtsis hakkas sotsiaalmeedias kulutulena levima foto paavst Franciscusest valges puhvis jopes. Pilt nägi välja sedavõrd ehtne, et paljud pidasid seda pärisfotoks. Alles hiljem selgus, et tegemist oli Midjourney abil loodud tehisintellekti pildiga.
See foto ei olnud propaganda. Kuid see näitas maailmale midagi palju olulisemat. Esimest korda sai laiem avalikkus oma silmaga näha, kui kiiresti ja veenvalt suudab tehisintellekt luua sisu, mida on pärisfotost peaaegu võimatu eristada.
Täna ei räägita enam ainult üksikutest AI-piltidest. Järjest enam valmistab muret hoopis nende massiline tootmine. Kui internet täitub lühikese aja jooksul tuhandete AI loodud piltide, videote, artiklite ja postitustega, muutub usaldusväärse info leidmine järjest keerulisemaks.
Selle nähtuse kohta kasutatakse üha sagedamini uut mõistet – slopaganda. Sõna, mis on viimase aasta jooksul jõudnud üha sagedamini desinformatsiooni uurijate ja ajakirjanike sõnavarasse.
Slopist sai propagandarelv
Sõna slopaganda ühendab kaks ingliskeelset sõna: slop ja propaganda.
Internetis tähendab AI slop kiiresti toodetud, vähese väärtusega või masstoodanguna loodud tehisintellekti sisu. See võib olla kiiresti loodud Facebooki pilt, kümnes variant samast meemist või automaatselt loodud artikkel, mille ainus eesmärk on täita infokeskkonda.
Kui sellist sisu kasutatakse poliitiliste narratiivide levitamiseks või avaliku arvamuse mõjutamiseks, räägitakse slopagandast.
Termin ise on alles kujunemas. Seda kasutavad üha sagedamini ajakirjanikud, tehnoloogiaanalüütikud ja desinformatsiooni uurijad, kuigi ühtset akadeemilist definitsiooni sellele veel ei ole. Columbia ülikooli digitaalse poliitika uurijad kirjeldavad slopagandat kui nähtust, kus generatiivse tehisintellekti abil toodetakse massiliselt odavat mõjutussisu, mille eesmärk ei ole niivõrd veenda kui ujutada infokeskkond üle.
Mida rohkem, seda parem
Kui klassikaline propaganda püüdis luua ühe mõjuva sõnumi, siis slopaganda loogika on teine. Oluline ei ole enam kvaliteet, vaid kogus.
Kui sama narratiiv ilmub sadades Facebooki postitustes, kümnetes videotes ja lugematutes AI abil kirjutatud kommentaarides, hakkab see inimestele tuttavana tunduma. Ning psühholoogias on hästi teada nähtus, mida nimetatakse illusoorse tõe efektiks: mida sagedamini me mingi väitega kokku puutume, seda usutavamana kipume seda tajuma, isegi kui selle tõesuse kohta puuduvad tõendid.
Seetõttu ei pea slopaganda olema täiuslik. Piisab sellest, kui seda on palju.
Riigid on AI juba kasutusele võtnud
See ei ole enam tulevikustsenaarium.
OpenAI avaldas 2025. aastal raporti, milles kirjeldati kümneid juhtumeid, kus nende keelemudeleid püüti kasutada riiklike mõjutusoperatsioonide toetamiseks. Raporti järgi kasutasid Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Koreaga seotud võrgustikud suuri keelemudeleid muu hulgas sotsiaalmeediapostituste kirjutamiseks, artiklite tõlkimiseks, kommentaaride genereerimiseks ning propagandasõnumite kohandamiseks eri sihtrühmadele.
Ühes Venemaaga seotud operatsioonis Stop News kasutati ChatGPT-d propagandastsenaariumide kirjutamiseks, videopromptide koostamiseks ning sisu tõlkimiseks prantsuse keelde. Nende põhjal loodi AI-videod, mida levitati Aafrika publikule suunatud TikToki kontodel.
OpenAI kirjeldab samas raportis ka operatsiooni, kus ChatGPT abil loodi Venemaa Africa Corpsi ülistavate videote stsenaariumid ja pildikirjeldused, mille põhjal genereeriti videod teise tehisintellekti mudeliga. Raporti autorid märgivad, et videote prantsuskeelsetes subtiitrites leidus isegi grammatilisi vigu, mis viitasid sellele, et teksti ei olnud pärast automaattõlget keeleliselt toimetatud.
Samas rõhutab OpenAI, et seni pole leitud tõendeid selle kohta, et tehisintellekt oleks muutnud sellised mõjutusoperatsioonid oluliselt tõhusamaks. Küll aga on see muutnud propaganda tootmise kiiremaks, odavamaks ja hõlpsamini skaleeritavaks.
Slopaganda ei tähenda ainult võltsfotosid
Sageli seostatakse slopagandat AI abil loodud võltsfotodega, kuid tegelikult võib see avalduda väga erineval kujul. See võib tähendada sadade peaaegu identsete kommentaaride avaldamist mõne uudise all, automaatselt loodud veebilehti või lühivideoid, mis kordavad sama sõnumit eri vormides.
Propaganda ei pea olema ilmtingimata realistlik. Propastop on varem kirjutanud ka AI abil loodud LEGO-stiilis sõjavideotest. Need ei püüdnud vaatajat veenda, et nähtav on päris. Nende eesmärk oli muuta sõda mänguliseks, emotsionaalseks ja kergesti jagatavaks. Ka selline sisu võib kuuluda slopaganda alla, kui seda toodetakse ja levitatakse masstoodanguna poliitiliste narratiivide võimendamiseks.
Propastop on kirjutanud ka sellest, kuidas Hiinaga seotud mõjutusvõrgustikud kasutasid suuri keelemudeleid Euroopa riikidele suunatud propagandasisu kohandamiseks. Tehisintellekt ei loonud seal uusi narratiive. Ta muutis olemasolevate narratiivide tootmise senisest kordades odavamaks ja kiiremaks.
Selline automatiseerimine ei loo tingimata uusi propagandanarratiive, kuid võimaldab olemasolevaid sõnumeid toota märksa suuremas mahus ning kohandada neid eri keeltele ja sihtrühmadele.
Kas slopaganda asendab propaganda?
Vaevalt. Pigem muudab see viisi, kuidas propagandat toodetakse ja levitatakse.
Tehisintellekt ei loo uusi propagandamehhanisme ega muuda inimesi automaatselt kergemini mõjutatavaks. Küll aga võimaldab see senisest oluliselt kiiremini ja väiksemate kuludega toota tohutul hulgal tekste, pilte, videoid ja kommentaare. Kui sellist sisu hakkavad võimendama ka sotsiaalmeedia algoritmid, võib infokeskkond täituda AI loodud materjaliga kiiremini, kui inimesed seda kontrollida jõuavad.
Seetõttu ei tähista slopaganda lihtsalt uut propagandavõtet. See kirjeldab muutust kogu infokeskkonnas. Kui varem keskendusid mõjutusoperatsioonid üksikutele hästi koostatud lugudele või kampaaniatele, siis nüüd võib sama eesmärki teenida ka tohutu hulk odavalt toodetud ja omavahel sarnast AI-sisu.
Tuleviku infooperatsioonide suurimaks väljakutseks ei pruugi olla enam üks veenev vale, vaid lõputu hulk keskpärast sisu, mille seast muutub tõese teabe leidmine üha keerulisemaks.
