“Lihtne töö. Hea tasu. Kirjuta Telegramis.”
Sellised kuulutused ei erine esmapilgul kuigi palju tavapärastest internetis levivatest tööpakkumistest. Euroopa julgeolekuasutused hoiatavad aga, et osa neist on seotud Venemaa luureteenistuste värbamiskampaaniatega. Inimestele pakutakse raha esialgu lihtsate ülesannete eest, kuid mõne aja pärast võivad need viia sabotaaži, süütamiste või luuretegevuseni. (AP News, Euronews)
Sarja esimese loo keskmes olid inimesed, kellest saavad Venemaa niinimetatud ühekordsed agendid. Seekord vaatame, kuidas nad leitakse ja milliseid võtteid kasutatakse nende värbamiseks.
Telegramist on saanud uus värbamiskanal
Kui külma sõja ajal värvati agente isiklike kontaktide, ideoloogilise mõjutamise või pikaajalise usalduse loomise kaudu, siis tänapäeval toimub esimene kontakt sageli internetis.
Euroopa uurimised näitavad, et Venemaa kasutab värbamiseks eelkõige Telegrami, kuid ka teisi sõnumirakendusi ja sotsiaalmeediakanaleid. Kuulutused meenutavad sageli tavalisi tööpakkumisi. Otsitakse inimesi, kes oleksid valmis tegema mõne lihtsa ülesande, näiteks pildistama mõnda objekti, viima paki ühest kohast teise või kontrollima mõne hoone ümbrust. Alles hiljem selgub, kelle huvides tegelikult tegutsetakse. (Merkur, Euronews, AP News)
Saksamaa Föderaalne Kriminaalpolitseiamet (BKA), siseluureamet (BfV) ja põhiseaduskaitseamet käivitasid 2025. aastal avaliku teavituskampaania pealkirjaga Kein Wegwerf-Agent werden (Ära hakka ühekordseks agendiks). Kampaania eesmärk oli hoiatada inimesi, et pealtnäha süütud tööpakkumised võivad olla seotud Venemaa sabotaaživõrgustikega. (BKA)
Kõik algab väikesest ülesandest
Venemaa luure ei alusta värbamist tavaliselt süütamise või sabotaaži kavandamisest.
Esimene ülesanne võib olla hoopis mõne sõjaväebaasi pildistamine, laohoone ümbruse filmimine või mõne paki transportimine. Sellised ülesanded ei tundu ohtlikud ning nende eest makstakse kiiresti. Kui esimene ülesanne on täidetud, võidakse pakkuda järgmist.
Usaldus kasvab järk-järgult. Iga järgmine ülesanne võib olla eelmisest riskantsem ning tasu suurem. Inimene ei pruugi seejuures endiselt teada, kelle huvides ta tegelikult tegutseb või millise suurema operatsiooni osa tema tegevus on. (Merkur, Geopolitical Monitor)
Leedu IKEA süütamise juhtum näitab, kuidas selline värbamismudel võib toimida. Uurimise järgi leidis sabotaažis kahtlustatav tööpakkumise Telegramist, kus talle lubati ülesande täitmise eest 10 000 eurot ja BMW. (BBC)
Värvatakse ka alaealisi
Mitmes Euroopa riigis on tähelepanu pööratud sellele, et Venemaa püüab värvata eelkõige noori.
Kaitsepolitseiamet märgib oma aastaraamatus, et Venemaa on kasutanud sabotaažioperatsioonides ka alaealisi ning sotsiaalmeedias levivad endiselt üleskutsed pildistada, filmida või kahjustada erinevaid objekte. Interneti kaudu on võimalik jõuda kiiresti suure hulga inimesteni ning värbamist saab korraldada ilma vahetu kontaktita. (KAPO aastaraamat 2025-2026)
Poola sisejulgeoleku juht Rafał Syrysko hoiatas tänavu, et Venemaa kasutab üha enam internetis radikaliseerunud noori ning niinimetatud „odavaid agente“ (low-cost agents), kelle ülesandeks on sabotaaži- ja mõjutusoperatsioonide läbiviimine. Tema sõnul võimaldab selline mudel värvata käsutäitjaid kiiresti, väikese tasu eest ja ilma otsese kontaktita. (TVP World)
Värbaja jääb nähtamatuks
Venemaa luureteenistuste jaoks ei ole oluline üksnes sobiva inimese leidmine. Sama tähtis on, et värbaja ise jääks varju. Suhtlus toimub enamasti Telegramis või muudes sõnumirakendustes, kus kasutatakse vahendajaid, ajutisi kontosid ja anonüümseid makseviise. Värvatud inimene ei pruugi kunagi teada, kes talle tegelikult ülesande andis või kelle huvides ta tegutseb.
Selline ülesehitus raskendab kogu võrgustiku paljastamist. Kui üks osaline tabatakse, katkeb tema kontakt värbajaga kiiresti ning järgmise ülesande võib anda juba teine vahendaja. Euroopa uurijate hinnangul muudab see operatsioonide seostamise Venemaa riigiga keerulisemaks.
Internetist saab relv
Venemaa ei kasuta sotsiaalmeediat üksnes propaganda levitamiseks. Samadel platvormidel otsitakse inimesi, kogutakse luureinfot ning valmistatakse ette sabotaažioperatsioone. Internet võimaldab jõuda kiiresti tuhandete inimesteni, säilitada värbaja anonüümsus ning katkestada kontakt kohe pärast ülesande täitmist. Ka käske ei anna enamasti otse luureohvitserid, vaid vahendajad, mistõttu ei pruugi värvatud inimesed oma tegelikke käsutajaid kunagi tundma õppida.
Sotsiaalmeedia ei ole enam pelgalt koht, kus levitatakse mõjutussõnumeid. Sellest on saanud keskkond, kus otsitakse inimesi, kes oleksid valmis need sõnumid päriselus tegudeks muutma.
Sarja esimeses osas vaatasime, kes on Venemaa niinimetatud ühekordsed agendid. Selles loos nägime, kuidas neid interneti kaudu värvatakse. Järgmises osas vaatame, miks ei piisa Venemaale üksnes agentide leidmisest. Miks võib ka üks süüdatud laohoone, katkestatud kaabel või droonilend olla osa palju laiemast strateegiast Euroopa survestamiseks.
