26. mail 2026 andis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Kiievis toimunud linnade ja piirkondade IV rahvusvahelisel tippkohtumisel Tallinnale üle aunimetuse „Päästjalinn“ (Rescuer City). Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart võttis tunnustuse vastu oma ametikohustusi täites. Juba järgmisel päeval ilmus rahvaalgatus.ee portaalis petitsioon, mis nõudis temalt selle eest poliitilist vastutust.
Esmapilgul võib see paista järjekordse kodanikualgatusena. Lähemal vaatlusel muutub lugu aga märksa huvitavamaks. Petitsiooni autor on Artur Butkevitšus, endise nimega Khrisanfov, TikToki sisulooja, kes on avalikult kuulutanud, et „Eestit ei tule, tuleb Eesti oblast“ (There will be no Estonia, there will be an Estonian oblast.), visanud videos demonstratiivselt lauale oma Eesti passid ning kolinud 2025. aastal Venemaale Kremli programmi „Tee koju“ raames.
Kes on Artur Butkevitšus?
Kasutajanime noex1sts all tegutsenud Butkevitšus kogus tähelepanu sisuga, mis toetas Venemaa sõda, pilkas Eestit ja levitas Kremli narratiive. Tema paremal käel on Venemaa kahepealise kotka tätoveering.
Ka tema ettevõtlustaust on samuti tähelepanuväärne. Butkevitšus pidas droonipoodi ModelForce kuni 2022. aasta maini, mil Koidula piiripunktis peeti kinni klient, kes üritas toimetada kolm tema poest pärit drooni Vene sõjaväele. Klient mõisteti neljaks kuuks vangi. Butkevitšuse jaoks lõppes lugu pankrotiga. Tema ettevõtted likvideeriti, talle määrati ettevõtluskeeld ning registrisse jäi üle 300 000 euro võlgasid. 2025. aastal lahkus ta Eestist.
Kõlvart ja Keskerakond
Et mõista, miks just see tunnustus sellise reaktsiooni vallandas, tuleb vaadata Kõlvarti poliitilist tausta ja erakonda, mida ta juhib.
Aastate jooksul kujunes Keskerakonnal välja eriline suhe Moskvaga. 2004. aastal sõlmis erakond ametliku koostöölepingu Vladimir Putini parteiga Ühtne Venemaa. Tollane erakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar nimetati 2010. aastal avalikuks saanud hinnangutes Venemaa mõjuagendiks.
Täiemahuline sõda Ukrainas lõpetas selle ajajärgu. 2022. aasta märtsis, kümme päeva peale pealetungi algust, kuulutas Keskerakonna juhatus koostöölepingu lõppenuks ja mõistis Venemaa agressiooni hukka. Sellega ei lõppenud aga ainult side Moskvaga, algas ka sisemine lõhenemine. Kui Kõlvart 2023. aasta septembris erakonna esimeheks valiti, lahkus erakonnast ligikaudu kümme kuueteistkümnest riigikogu liikmest, nende seas endine peaminister Jüri Ratas.
Just see muudab Kõlvarti juhtumi kõnekaks. Tegemist ei ole poliitikuga, keda Vene propaganda tavaliselt ründaks. Ta juhib erakonda, mida Moskva pidas aastaid oma peamiseks tugipunktiks Eestis. Paljud eestlased peavad teda siiani Kremlile liiga lähedaseks. Samal ajal pärineb suur osa tema toetusest venekeelsest valijaskonnast, keda Moskva on harjunud nägema loomuliku liitlasena. Ometi oli Kõlvart üks esimesi Eesti poliitikuid, kes pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainat külastas. Nüüd sõitis ta Kiievisse vastu võtma tunnustust Tallinna toetuse eest Ukrainale.
Kui sellise taustaga poliitik toetab avalikult Ukrainat, seab see kahtluse alla ühe Kremli olulise eelduse: et venekeelsed Eesti elanikud moodustavad ühtse ja etteaimatava poliitilise bloki. Selliste rünnakute eesmärk on muuta Ukraina toetamine poliitiliselt kulukaks ning heidutada teisi sama teed minemast.
Petitsioon
Dokument algab sõnadega: „Meie, Tallinna ja Eesti elanikud.“ Juba selles lauses on mitu probleemi. Butkevitšus ei ole kunagi Tallinnas elanud, vaid on pärit Paldiskist. Lisaks ei olnud ta 2026. aasta maiks enam Eesti elanik.
Petitsioon viitab põhiseaduse paragrahvidele 1, 56 ja 154, toetudes seega samale põhiseaduslikule korrale, mille kaotamist selle autor on avalikult soovinud. Dokumendi keskne väide kujutab Tallinna aastatepikkuse Ukraina toetamise ümber ühe poliitiku väidetavalt omavoliliseks tegevuseks.
Pärast Kiievi visiiti avaldas Kõlvart venekeelse Facebooki postituse, milles rääkis eestlaste saadetud pagulaskeskustest, kiirabiautodest ja generaatoritest ning lõpetas sõnadega: „Inimlikkus on midagi, mida meil ei ole õigust mitte mingil juhul kaotada.“
Postitus kogus ligikaudu 1600 kommentaari. Arutelu täitus kiiresti tuttavate Kremli narratiividega. Zelenskõid nimetati „narkomaaniks“, „natsiks“ ja „ebaseaduslikuks presidendiks“. Starobilskit kasutati tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ning väideti, et Ukrainale antav abi toimub Eesti laste arvelt. Kõige populaarsemad kommentaarid kogusid ligi 500 reaktsiooni.
Kõnekaks muudab olukorra asjaolu, et suur osa kriitikast ei tulnud poliitilistelt vastastelt. Kommentaaride autorid määratlesid end sageli Keskerakonna toetajatena. Aastakümneid ehitas Keskerakond oma toetust venekeelsete valijate seas, positsioneerides end nende poliitilise esindajana. Ka Kõlvart ise on tõusnud just sellest valijaskonnast. Seetõttu ei ole tegemist väljastpoolt tuleva rünnakuga. Tegemist on rahulolematusega erakonna enda toetajate seas. Mitmed kommenteerijad hoiatasid avalikult, et nende toetus ei pruugi järgmiste valimisteni püsida.
Sõnum erakonnale on selge: Ukraina toetamine võib tähendada valijate kaotamist. Valik tuleb teha.
Võrgustik
Butkevitšuse abikaasa Janika on koos advokaat Andrei Vesterineniga kriminaalsüüdistuse all seoses ArmyLaw tegevusega. ArmyLaw pakkus õigusabi ajateenistuse ja kaitseväekohustustega seotud küsimustes, kuid prokuratuuri hinnangul kasutati seda ka kohustusest kõrvalehoidmise skeemides.
Vesterineni on seostatud nii venemeelsete narratiivide levitamise kui ka inimestega, keda Kaitsepolitseiamet on hinnanud Venemaa luure huvides tegutsevateks. Ka tema on Eestist lahkunud. Tema lähikonda kuulunud Konstantin Gorlov saadeti 2025. aasta aprillis Venemaale. Kõik kolm on tänaseks Eestist lahkunud ja viibivad Venemaal.
Butkevitšus esitas oma petitsiooni poliitilise vastutuse ja demokraatia kaitseks riigist, kus sisulist valimisdemokraatiat enam ei eksisteeri. Seitse päeva pärast avaldamist oli petitsioon kogunud 13 allkirja.
