Ukraina korraldas sõja ühe suurima droonirünnaku, saates droonilaineid enam kui tosina Venemaa piirkonna kohale, kusjuures kõige tugevama löögi sai Moskva. Üks eksinud droon lendas Lätist Eesti õhuruumi, muutes Balti riigid hetkeks kõrvaltvaatajatest tahtmatuteks osalisteks. Iga juhtum tõi kaasa tavapärased ametlikud avaldused. Iga juhtum tekitas ka midagi, mida ametlikud avaldused kontrollida ei suutnud: meemid.
Rünnakute ümber leviv visuaalne sisu räägib asju, mida pressiteated ei suuda. Vaatame seitset näidet.
Balti chihuahuad marsivad edasi
Denoo: „Jep, just seda chihuahua teebki, klähvib nagu täielik sitatükk, nagu nad on.“
Rihards Kols: „Mjäu.“
Vene propaganda kujutab Balti riike aastaid klähvivate chihuahuadena. Seekordne iroonia oli eriti terav: vaidluse vallandas Ukraina droon, mis eksis Läti õhuruumi, ehk täpselt seesama juhtum, mida Vene kontod kasutasid Balti „hüsteeria“ pilkamiseks. Läti europarlamendi saadiku Richards Kolsi vastus pööras narratiivi pea peale: kes nüüd närvis on? Balti poliitikud osalevad vastunarratiivide loomises minimaalsete vahendite ja maksimaalse kultuurilise mõjuga.
Hiljem viis ta asja veel kaugemale ja esitles Canis Balticust: ametliku vapina mõjuvat kujundit, kus Balti riikide värvides chihuahua seisab tagajalgadel ning all kiri „CERTIFIED EXISTENTIAL THREAT“ („sertifitseeritud eksistentsiaalne oht“). Loogika on laitmatu. Kui Venemaa väidab, et Baltikum on korraga nii tähtsusetu chihuahua kui ka tuumariiki ohustav eksistentsiaalne oht, siis võib selle vähemalt kleepsule trükkida.
Aastaid on Vene trollid ja jutupunktide levitajad nimetanud Balti riike kahe sõnaga: „chihuahuad“ – väikesed, klähvivad ja mitte tõsiseltvõetavad – ning samal ajal „eksistentsiaalne oht“ Venemaale (vähemalt avaliku arvamuse küsitluste järgi).
Võib-olla on neil isegi õigus.
Väikesed, lärmakad ja diktaatoritele tüütud. Ilmselt piisavalt tüütud, et ohustada tuumariigi eksistentsi.
See ei kõla solvanguna.
Seega teeme selle ametlikuks. 👇
Kui Venemaa tahab väita, et oleme korraga nii chihuahuad kui ka eksistentsiaalne oht, siis sobib küll. Paneme selle kleepsule.
Tutvustame: Canis Balticus.
SERTIFITSEERITUD EKSISTENTSIAALNE OHT.
#NAFO #NAFOFellas – Balti chihuahuad on teiega.
Väike koer. Suur hammustus. 🐕🇱🇻🇱🇹🇪🇪
Kolmest kaadrist koosnev koomiks ei vaja pealkirja. Esimeses kaadris kõrgub Kremlit varjutav nõukogude karu kolme irvitava chihuahua kohal. Teises toimub plahvatus. Kolmandas on lume sees vaid karu skelett, chihuahuad aga naeratavad endiselt. Venemaa kuvand endast kui puutumatust ja vältimatust karust on olnud aastakümneid tema välispoliitilise enesepildi alus. Droonikampaania kirjutab seda kujutlust ümber. Internet hoiab kolme kaadriga arvet.
Ida-Euroopa visuaalne vastunarratiiv
Rumeenia värvides Dracula jahib öises taevas drooni, samal ajal kui lätlased järve kaldal kaasa elavad. Viide on täpne. Kui droon lendas Lätist Eesti õhuruumi, püüdis selle kinni Rumeenia F-16. NATO idatiib toimis täpselt nii, nagu see loodud on, kollektiivselt. Internet märkas kiiresti, et Rumeenia kuulsaim kultuuriline eksport sobib sellesse loosse palju poeetilisemaks kangelaseks.
Interneti sulgemine sünnitab absurdihuumorit
„See on Ukraina droonide jaoks, ära pööra tähelepanu 🙂“
Venemaa on nüüdseks mobiilse interneti välja lülitanud vähemalt 63 piirkonnas. Ametlikult selleks, et droonid ei saaks navigeerimisandmeid kasutada. Kõrvalmõjusid, nagu mittetoimivad kaardimaksed, pimedaks muutunud sõnumirakendused või olukorrad, kus emad ei saa jälgida diabeeti põdevate laste veresuhkrut, käsitletakse vastuvõetava kõrvalkahjuna sõjas, mida peetakse muu hulgas mobiilivõrkudes.
Kui mõni Vene kasutaja märkab linnas ootamatult 5G-signaali, kuigi ametlikult seal 5G-d ei eksisteeri, saabub vastus kiiresti: see on Ukraina droonide jaoks, ära pane tähele. Mingil kummalisel moel on selline loogika juba sisemiselt järjekindel.
Kui õhutõrje ei tööta, proovi palvetamist
Venemaal on nüüdseks trükitud ka palveraamat „Palve deemonlike droonide vastu“, kus püha Barbarat, suurtükiväelaste kaitsepühakut, palutakse päästa usklikud „vaenlaste kurjast laimust“. Tuapse sadamalinnas jäeti palved ilmselt vahele ja maksti selle eest kõrget hinda.
Palve deemonlike droonide vastu
Püha Barbara, suurmärter ja kaitsepühak, vaata meie peale, kes me kannatame ja vaevleme surma ja hävingut külvavate deemonlike droonide tõttu. Tugevda meid usus ja lootuses, anna meile jõudu ja julgust mitte langeda meeleheitesse võitluses tõe ja vabaduse eest. Meie eestkostja, palu Jumalat meie eest, et ta säästaks meid ja vabastaks meid meie vaenlaste kurjast laimust. Aamen.
Õigeusu preestrid kõnnivad ikoonidega ümber Vene linna, korraldades droonirünnakute tõrjumiseks religioosse protsessiooni. Pilt levis sotsiaalmeedias ilma üksmeelele jõudmata, kas see on traagiline või naljakas. Just see ongi asja mõte. Venemaa on kulutanud miljardeid õhutõrjele ning proovib nüüd lisaks ikoone. S-400 ja palveprotsessioon ei välista teineteist.
„Probleem lahendatud“ ehk dekreet droonide vastu
Bürokraatia maagia. Meem toetub sügavale nõukogude satiiri traditsioonile. Presidendimääruse formaalse autoriteedi ja droonisõja reaalse füüsilise vägivalla vaheline lõhe on korraga nii valus nali kui loo iva.
Millest meemid meile räägivad?
Venemaa õhutõrje võib ühe öö jooksul alla tulistada sadu droone. Õhutõrje ei suuda aga peatada Telegrami jõudvaid videoid põlevatest majadest enne, kui kaitseministeerium jõuab oma ametliku teate valmis kirjutada. Samamoodi ei suuda riik peatada nalju 5G-signaalide või palveraamatute kohta, mis levivad samades mobiilivõrkudes, mida droonide peatamiseks pidevalt välja lülitatakse.
Meemid ei ole kõrvalnähtus. Need mõõdavad lõhet selle vahel, mida Kreml väidab toimuvat, ja selle vahel, mida venelased ise näevad, kuulevad ning mille üle nad naeravad. Kui ühiskond hakkab „deemonlike droonide“ vastu pühakute poole palvetamist naljakaks pidama, siis on midagi juba kaduma läinud.
