Aprill oli märtsiga võrreldes rahulikum kuu, kuid Eesti jäi rahvusvahelises meedias jätkuvalt tugevalt seotud NATO idatiiva julgeoleku, Venemaa hübriidtegevuse ning USA ja Euroopa liitlaste omavaheliste pingetega. Kui märtsis tõid tähelepanu Eesti õhuruumi sattunud Ukraina droonid, siis aprillis hakkasid nende ümber tekkinud narratiivid elama juba omaette elu.
Droonid ei kadunud kuhugi
Kuigi märtsi „Auvere juhtumiga“ võrreldavat tähelepanu enam ei olnud, jätkusid aprillis lood Ukraina droonidest ja Balti riikide võimalikust rollist nende rünnakute kontekstis. Saksa ja Briti väljaannetes ilmusid jätkuvalt spekulatsioonid selle kohta, et Venemaa võis droone teadlikult Balti riikide suunas eksitada. Samal ajal võimendasid lääne väljaanded ka Sergei Šoigu ja Maria Zahharova ähvardusi, mille kohaselt olevat Balti riigid loonud Ukrainale „rohelise koridori“ Venemaa ründamiseks.
- Delfi: „Kas Ukraina on terve Eesti õhuruumi enda kasutusse võtnud, et rünnata Venemaad? Ei, see on Venemaa infooperatsioon“
- Re:Baltica: „Kuidas Venemaa propaganda lõi loo sellest, et Balti riigid „avasid taeva“ Ukraina droonidele“
Selliste väidete eesmärk ei ole ainult süüdistada Ukrainat või NATOt. Need loovad järk-järgult muljet, et Balti riigid ei ole enam lihtsalt kõrvalised vaatlejad, vaid osa konfliktist. Kui sama väide kordub eri kanalites piisavalt kaua, hakkab see toimima iseseisva seletusena isegi siis, kui see on ümber lükatud.
„Narva rahvavabariik“ muutus rahvusvaheliseks looks
Aprillis jätkus ka „Narva rahvavabariigi“ narratiivi käsitlemine, kuid võrreldes varasemaga oli toon mõnevõrra analüütilisem. Positiivsema näitena võib esile tuua Prantsuse BFMi põhjalikuma ülevaate, kus rõhutati, et tegemist oli Venemaaga seotud propagandakampaaniaga, millel puudus sisuline kohalik toetus. Ekspertide hinnangul oli eesmärk testida Lääne reaktsiooni, polariseerida ühiskonda ja õõnestada usaldust riigi vastu.
Samas ilmus eriti Prantsuse meedias ka lugusid, kus droonijuhtumid, „Narva rahvavabariik“ ja NATO võimalik nõrkus põimiti üheks eskalatsioonistsenaariumiks. Kõige problemaatilisemalt paistis silma Le Monde’i reportaaž Narvast, kus Eestit kujutati sisuliselt NATO võimaliku nõrga lülina Venemaa surve all.
- Le Monde: Narva kui NATO võimalik nõrk lüli Venemaa surve all
- BFM: Kui Venemaa testib Euroopat ja NATOt: kuidas sündis „Narva rahvavabariik“, Eesti fiktiivne separatistlik „riik“ ja Venemaa veebipropaganda „tõeline pettus“
Eesti kui korraga ohtlik ja hüljatud riik
Aprilli inforuumis joonistus eriti hästi välja vastuoluline muster, kus Eesti kohta ehitati paralleelselt üles mitu erinevat narratiivi. Ühes käsitluses kujutati Eestit agressiivse ja Venemaa-vastase riigina, kes aitab Ukrainal rünnata Venemaad ja soovib konflikti eskaleerida. Teises käsitluses kirjeldati Eestit väikese ja hüljatud riigina, kelle NATO liitlased võivad kriisi korral maha jätta. Need kaks narratiivi ei välista teineteist, vaid töötavad koos ning võimendavad üldist ebakindlust.
Sarnast mustrit kasutati ka president Alar Karise intervjuude käsitlemisel. Tema sõnu suhete taastamise ja tulevikus Venemaaga suhtlemise kohta hakati Vene meedias järk-järgult tõlgendama kui märki, et isegi Eesti hakkab mõistma Lääne senise Venemaa-poliitika läbikukkumist. Hilisemaid täpsustusi ei käsitletud eraldi seisukohtadena, vaid osana samast loost, justkui oleks president sunnitud oma varasemaid sõnu „tagasi võtma“.
- Propastop: Eesti korraga ohtlik ja hüljatud. Kuidas Venemaa meedias luuakse vastandlikke narratiive
- Propastop: Kuidas presidendi selgitused propagandaveskis „vabanduseks“ jahvatati
Mõjutustegevus ei piirdu üksikute valeväidetega
Aprilli lugudes tuli hästi välja, et mõjutustegevus ei tähenda ainult üksikuid valeväiteid või propagandalugusid. Selle kõrval tegutsevad ka aeglasemad ja sügavamad mõjutuskanalid, mis kujundavad arusaamu pikema aja jooksul.
Näiteks käsitleti Hiina mõjutustegevust Eesti koolides ning küsimust, kuidas autoritaarsed riigid kasutavad kultuuri, haridust ja identiteeti oma mõju kasvatamiseks.
- ERR: Hiina saatkond teeb aktiivselt Eesti koolides lastele ajupesu
- ECFR: Chinamaxxing: Beijing’s new source of soft power
Samal ajal pöörati tähelepanu ka tehisintellekti rollile desinformatsiooni levitamises. Mitmes loos kirjeldati, kuidas AI abil loodud sisu muudab valeinfo tootmise kiiremaks, odavamaks ja raskemini tuvastatavaks.
- Reuters: Tehisintellekti süvavõltsingud hägustavad reaalsust 2026. aasta USA vahevalimiste kampaaniates
- NewsGuard: Mistrali Le Chat kordab pooltel juhtudel Iraani sõjaga seotud riiklikult toetatud desinformatsiooni
- DFRLab: Esmased tõendid riigiga seotud propaganda kohta AI treeningandmetes
Kokkuvõtteks
Aprill näitas taas, et mõjutustegevus ei tööta üksikute valeväidete kaudu, vaid erinevate teemade sidumise kaudu. Droonijuhtumid, „Narva rahvavabariigi“ narratiiv, NATO usaldusväärsuse küsimused ja Eesti poliitikute väljaütlemised ühendati looks, kus Balti riike kujutatakse korraga nii ohustatud kui ka ohtlikena.
Sellistes narratiivides ei ole määrav ainult see, mis juhtus. Olulisem on see, kuidas sündmused omavahel kokku seotakse ja milline tähendus neile lõpuks antakse.
