Viimastel nädalatel on Venemaal toimunud rida häireid, mida on keeruline enam seletada üksikute tehniliste probleemide või ajutiste julgeolekumeetmetega. Mobiilne internet kaob linnade keskustes, sõnumirakendused töötavad katkendlikult ja isegi igapäevased teenused, nagu pangamaksed või taksorakendused, ei pruugi enam toimida.
Samas kõlab ametlikus infoväljas rahulik ja tuttav selgitus. Internetti korrastatakse, et muuta see turvalisemaks. Piirangud on vajalikud väliste ohtude tõrjumiseks. Mõnikord vihjatakse ka sellele, et inimesed ise soovivad „puhtamat“ ja kontrollitumat keskkonda.
Kui panna need kaks pilti kõrvuti, siis tekib selge vastuolu. Ühel pool on narratiiv turvalisusest, teisel pool reaalsus, kus internet muutub ebausaldusväärseks isegi kõige tavalisemate tegevuste jaoks. Just see vastuolu aitab mõista, mis tegelikult toimub.
Katkestused jõudsid pealinna
Märtsis hakkasid mobiilse interneti katkestused ilmuma kohtades, kus neid varem ei nähtud. Mitte ainult piirialadel või sõjalise tähtsusega piirkondades, vaid Moskva ja Peterburi keskustes, kus sellised häired mõjutavad otseselt miljonite inimeste igapäevaelu.
See on oluline nihe. Kui varem põhjendati katkestusi julgeolekuga, näiteks drooniohuga, siis pealinnas ei saa seda enam sama loogikaga selgitada. Katkestus ei ole enam suunatud konkreetsele ohule, vaid kogu keskkonnale. Chatham House’i analüüs kirjeldab, et katkestused on kestnud kuid ning häirinud nii makseid, taksoteenuseid kui ka muid igapäevaseid digilahendusi, sundides inimesi navigeerima paberkaartide abil ning kasutama maksmisel sularaha.
Kui internet kaob ära kohtades, kus see peaks olema kõige stabiilsem, ei ole see enam erandlik intsident. See on märk, et süsteemi testitakse olukorras, kus selle mõju on kõige otsesemalt tunda inimeste igapäevaelus.
Internet ei kao, vaid muutub ebausaldusväärseks
Sama muster kordub rakenduste tasemel. Telegram ei ole lihtsalt blokeeritud, vaid töötab ebastabiilselt. Sõnumid ei jõua kohale, ühendus katkeb ja teenus võib erinevates piirkondades käituda erinevalt. Sarnaseid häireid on täheldatud ka WhatsApp kasutamisel.
The Guardian kirjeldab, et Telegrami blokeerimine on muutunud ulatuslikuks ning katkestused on tabanud kümneid piirkondi, sealhulgas Moskvat ja Peterburi . Analüütikud rõhutavad, et piirangud on muutunud tooremaks ja laiemaks ning neid rakendatakse isegi siis, kui see tähendab teiste teenuste katkemist.
Selline lähenemine ei muuda ainult ligipääsu, vaid interneti enda toimimise loogikat. See ei ole enam keskkond, mis kas töötab või ei tööta, vaid süsteem, mis võib igal hetkel hakata käituma ettearvamatult. Kasutaja jaoks tähendab see, et probleem ei ole enam konkreetne blokk, vaid pidev ebakindlus.
VPN ei ole enam väljapääs
Kui varem pakkus VPN võimaluse piirangutest mööda minna, siis nüüd on see lahendus ise sihtmärgiks saanud. Reuters kirjeldab, kuidas Venemaa on käivitanud ulatusliku VPN-ide vastase kampaania, mille eesmärk on vähendada nende kasutust ja sulgeda ligipääs välistele platvormidele .
Blokeeritud on sadu teenuseid, WhatsAppi kasutamist on oluliselt piiratud ning Telegrami tööd häiritakse sihilikult. See ei ole enam klassikaline tsensuur, kus keelatakse üksikud saidid. Tegemist on katsega eemaldada tööriistad, mis võimaldavad tsensuurist mööda minna.
Selle tulemusena muutub ka kasutaja käitumine. Kui varem piisas ühe VPN-i paigaldamisest, siis nüüd tuleb pidevalt vahetada teenuseid, otsida uusi lahendusi ja arvestada, et ükski neist ei pruugi kaua töötada. See muudab ligipääsu välisele infole mitte ainult keerulisemaks, vaid ka ebastabiilseks.
Lubatud internet, mitte vaba internet
Kõige olulisem muutus ei toimu aga üksikute teenuste tasandil, vaid süsteemi loogikas. Chatham House toob välja, et katkestuste ajal kasutatakse juba niinimetatud whitelist-lähenemist, kus töötab ainult riigi poolt heaks kiidetud teenuste nimekiri .
See tähendab, et interneti kontroll ei põhine enam keelamisel, vaid lubamisel. Küsimus ei ole enam selles, mida piirata, vaid selles, millele üldse ligipääs anda. Selline lähenemine muudab interneti olemust palju sügavamalt kui üksikute platvormide blokeerimine.
Whitelist-loogika on iseloomulik suletud süsteemidele, kus kogu infoväli on eelnevalt filtreeritud. Kui see mudel muutub püsivaks, ei ole tegemist enam avatud internetiga, vaid riiklikult hallatud kommunikatsioonikeskkonnaga.
Katse, mitte juhus
Kui need arengud kokku panna, joonistub välja selge muster. Katkestused testivad, kuidas ühiskond reageerib, rakenduste häired näitavad, kui palju saab liiklust filtreerida, VPN-ide mahasurumine sulgeb alternatiivsed kanalid ja whitelist-lähenemine loob uue infrastruktuuri.
Chatham House kirjeldab seda kui katset viimistleda digitaalse isolatsiooni mehhanisme. The Guardian lisab, et tegemist on järkjärgulise protsessiga, mille käigus Venemaa püüab oma internetti ülejäänud maailmast eraldada .
See tähendab, et tegemist ei ole enam reaktsiooniga konkreetsetele sündmustele, vaid pikaajalise strateegiaga. Katkestused ja piirangud ei ole kõrvalnähtus, vaid tööriist.
Kokkuvõte
Viimase kuu sündmused teisel pool idapiiri ei näita pilti interneti korrastamisest, vaid selle ümberkujundamisest. Venemaa ei piira enam üksikuid platvorme, vaid nihutab samm-sammult kogu võrgu toimimise loogikat.
Katkestused, rakenduste häired ja VPN-ide mahasurumine ei ole eraldiseisvad probleemid. Need on ühe ja sama protsessi erinevad etapid, mille käigus internetist saab keskkond, kus ligipääs ei ole enam iseenesestmõistetav.
„Puhas internet“ kõlab selle kõrval pigem seletusena, mis aitab muutust pehmendada. Reaalsus paistab välja seal, kus süsteemid ei tööta enam nii nagu varem. Kui ühendus muutub ebastabiilseks ja alternatiivid kaovad, ei ole tegemist enam sisuhügieeni, vaid kontrolliga, mis ulatub juba kogu võrgu toimimiseni.
