Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) 9. märtsil avaldatud analüüs kirjeldab, kuidas Hiina Rahvavabariik on viimastel aastatel arendanud välja märksa peenema ja raskemini märgatava mõjutusstrateegia Euroopa suunal.
Kui Venemaa infotegevus on sageli otsene ja nähtav, siis Hiina lähenemine tugineb pigem varjatud mehhanismidele, mille eesmärk on muuta sõnumid usaldusväärseks just seetõttu, et need ei paista väljast tulevat.
ECFRi hinnangul ei seisne Hiina tugevus mitte ainult sõnumites, vaid viisides, kuidas neid levitatakse.
Mõjutus ilma nähtava allikata
Raport kirjeldab mitut läbivat võtet, mille abil Hiina sõnumid Euroopa infokeskkonda jõuavad.
„Laenatud suud“ (borrowed mouths)
Hiina sõnumeid levitavad sageli kohalikud arvamusliidrid, näiteks ajakirjanikud, akadeemikud või suunamudijad. Kuna sõnum ei tule otse Hiina riigiasutuselt, vaid kohaliku inimese kaudu, mõjub see usaldusväärsemalt.
Sageli kasutatakse selleks sponsoreeritud koostööd: tasustatud postitusi, kinni makstud reise või muid hüvesid, mille eesmärk on kujundada positiivsemat kuvandit Hiinast. Tegemist ei ole juhusliku koostööga, vaid teadliku strateegiaga, kus sõnumite usaldusväärsus kasvatatakse nende näilise „kohalikkuse“ kaudu.
Infopesu (information laundering)
Hiina riigimeedias loodud narratiivid ei pruugi jõuda Euroopa publikuni otse. Selle asemel liiguvad need läbi erinevate kanalite, näiteks väiksemate meediaväljaannete, blogide või kolmandate platvormide. Iga samm vähendab algallika nähtavust.
Tulemuseks on sisu, mis näib olevat kohaliku meedia või analüüsi osa, kuigi selle juured ulatuvad Hiina riiklike kommunikatsioonistruktuurideni.
Sõnumite varjamine (cloaking)
Infopesust eristub võte, mille puhul ei liigu sisu läbi mitme vahendaja, vaid selle tegelik päritolu varjatakse kohe algusest peale.
Hiina riigimeedia loodud sisu võib ilmuda Euroopa infokeskkonnas kujul, mis jätab mulje sõltumatust või kohalikust allikast. Näiteks võivad artiklid või videod olla toodetud Hiina riiklike struktuuride poolt, kuid esitatud viisil, mis ei viita nende tegelikule päritolule.
Selline lähenemine muudab mõjutustegevuse eriti raskesti tuvastatavaks, kuna publikul puudub võimalus hinnata allika tegelikku päritolu ja huve.
„Bait-and-switch“
Mõned kontod koguvad esmalt jälgijaid neutraalse sisuga, näiteks reisi- või kultuuriteemadel. Kui publik on tekkinud ja usaldus olemas, hakatakse samade kanalite kaudu järk-järgult jagama ka poliitilisi sõnumeid.
Selline lähenemine võimaldab jõuda inimesteni, kes ei otsiks ega tarbiks teadlikult poliitilist propagandat.
Olemasolevate sõnumite võimendamine (amplification)
Hiina ei loo alati uusi narratiive, vaid kasutab sageli ära juba olemasolevaid arutelusid.
ECFRi järgi võimendavad Hiina kanalid aktiivselt Euroopa poliitikute, aktivistide ja arvamusliidrite seisukohti, kui need kattuvad Hiina huvidega. Näiteks kriitika NATO, Euroopa Liidu või USA suhtes võib saada Hiina meediakanalite kaudu suurema rahvusvahelise kõlapinna.
Nii ei pea Hiina ise sõnumit looma, vaid piisab olemasolevate arvamuste esiletõstmisest ja rahvusvahelise kõlapinna suurendamisest.
Milliseid lugusid levitatakse?
Raporti järgi ei levita Hiina Euroopas juhuslikke sõnumeid, vaid korduvaid ja selgelt eristuvaid narratiive.
Hiina kui stabiilne ja edukas suurriik
Hiina riiklik kommunikatsioon kujutab riiki majanduslikult eduka, tehnoloogiliselt arenenud ja poliitiliselt stabiilsena. Eesmärk on näidata Hiinat toimiva alternatiivina lääne demokraatlikule mudelile.
Lääne poliitiline ja majanduslik allakäik
Teine korduv narratiiv keskendub Euroopa ja USA probleemidele. Rõhutatakse poliitilist polariseerumist, majanduslikke raskusi ja ühiskondlikke pingeid, et jätta mulje lääne süsteemi nõrgenemisest.
Venemaa agressiooni ümberraamistamine
Hiina meediaruumis levitatakse käsitlust, mille järgi sõda Ukrainas ei ole ainult Venemaa vastutus, vaid selle tekkes mängis rolli NATO laienemine.
Oluline on, et need sõnumid ei levi juhuslikult, vaid korduvad järjepidevalt eri kanalites ja formaatides.
Miks see toimib?
Hiina mõjutustegevuse eripära seisneb selles, et see ei paista mõjutustegevusena.
Sõnumid jõuavad publikuni kohalike vahendajate kaudu, tuttavates kanalites ja sageli ilma selge viiteta algallikale. Need ei eristu kui väljast tulnud propaganda, vaid sulanduvad loomulikuks osaks avalikust arutelust.
ECFRi hinnangul muudab just see Hiina lähenemise pikaajaliselt mõjusaks. Kui sõnum ei tundu propagandana, on seda ka raskem kahtluse alla seada.
ECFRi analüüs näitab, et Hiina ei püüa Euroopas domineerida valju ja otsese kommunikatsiooniga, vaid mõjutada arutelusid seestpoolt, kasutades ära usaldust, kohalikke hääli ja olemasolevaid ühiskondlikke pingeid. Just see teeb sellise mõjutustegevuse keeruliseks märgata ja veel keerulisemaks sellele reageerida.
