Seitse saksa ajandustudengit Justus Axel Springeri ajakirjanduse akadeemiast jälgisid suvel vene meeskonnaga kaubalaevu, mis varitsesid ranniku lähedal, ning seostasid nende asukoha sõjaväebaaside kohal tegutsenud drooniparvedega.
Näiteks 16. mai 2025 ööl asus kaks laeva kahtlastel positsioonidel. Antigua ja Barbuda lipu all sõitev HAV Dolphin oli kümme päeva tiirutanud Kieli lahes iIma kaupa vedamata. Lihtsalt passides 25 kilomeetri kaugusel kaitsetööstuse laevatehastest, mille kohal täheldati kolmel eri päeval drooniparvi.
Samal ajal oli sõsarlaev HAV Snapper sõitnud 115 kilomeetri kaugusel Hollandi Schiermonnikoogi saare lähistel avamerele ja jäänud sinna paigale. Snapper võttis selle positsiooni sisse täpselt kaks tundi enne seda, kui vene kaubalaeva kohale, mida saksa politsei Põhjamerel saatis, ilmusid seitse drooni. Laev püsis sel kohal neli päeva ja tegi mõttetuid ringe.
Nimetatud vene kaubalaev Lauga oli eelmisel suvel külastanud Tartuse sadamat Süüria. Tartus on ainus Venemaa mereväebaas Vahemerel ning seal dokivad vene allveelaevad.
Juhuslik kokkusattumus või mitte? Just selle otsustasid tudengid välja selgitada. Oma uurimistöös kasutasid nad siiski lisaks OSINTi töövahenditele ka keerulisemaid võtteid. (OSINT – teabe kogumine ja tuletamine avalikest allikatest.)
Väljaanne Digital Digging kirjeldas, kuidas nad uurisid viie nädala vältel salastatud dokumente, analüüsisid laevade jälgimisandmeid ning lennutasid isegi oma drooni ühe kahtlusaluse laeva kohal.
Drooniluure probleemi tõsidust hoiti saladuses
Alustame numbritest, mida Saksamaa võimud ei soovinud avalikustada. Tudengitel õnnestus kätte saada Saksamaa kriminaalpolitsei (BKA) salastatud raport, mille kohaselt on tänavu Saksamaal registeeritud üle 1100 juhtumi, milles osales kokku 1955 drooni. 45 protsenti drooniintsidentidest toimus õhtutundidel ning drooniparved lendasid „peaaegu eranditult sõjaväerajatiste kohal või nende läheduses“.
498 uuritud juhtumist suudeti droonipiloodid tuvastada vaid 29 juhul. Ühelgi tuvastatud juhtudest ei lennutanud droone mõni riiklikult mahitatud operaator. BKA hindas olukorda nii: „Üksikjuhtumid viitavad keerukatele operatsioonidele, mis eeldavad märkimisväärseid rahalisi ja logistilisi ressursse.“
Avalikkuse tähelepanu on pälvinud ainult lennujaamade trollimisega seotud juhtumid, sest nende mõju on nii suur. Näiteks Müncheni lennujaam suleti nii 2. kui 3. oktoobril droonide tõttu ning edasi lükati ligi 10 000 reisija lennud. Tuvastamata jäänud drooniterroristid on tänavu Saksamaal lennuliiklust häirinud üle 200 korra.
Ent sama tõsine on olukord sõjaliste rajatiste läheduses, sageli just oluliste operatsioonide ja õppuste ajal. Toome vaid mõned BKA raportitest pärit näited: 15. aprillil kell 21 lendas droon üle kasarmu Bad Salzungenis. Täpselt samal ajal saabusid sinna Ukrainasse edasi toimetamiseks mõeldud lahingumasinad. 17.-21. maini toimunud Bundeswehri õppuse Gelber Merkur ajal registreeriti neljal Saksamaa liidumaal sõjaväeobjektide ja kaitsetööstuse ettevõtete kohal üle 80 droonivaatluse. Schwesingi lennuvälja kohal täheldati 28.–29. jaanuaril mitut drooni just ajal, mil seal toimus seal Ukraina sõdurite väljaõpe.
Tudengid kasutasid automaatse identifitseerimissüsteemi infot
Ajakirjandustudengid kasutasid Global Fishing Watchi (globalfishingwatch.org), et hankida infot automaatsest identifitseerimissüsteemist AIS, mis edastab pidevalt laevade asukohti.
„Analüüsisime kümneid tuhandeid andmepunkte,“ selgitas andmeanalüüsi juhtinud Clara Veihelmann. „Vaatasime väga tähelepanelikult Põhjamerel ja Läänemerel liikunud laevade andmeid.“
Otsiti anomaaliaid. Kaubalaevad liiguvad punktist A punkti B võimalikult kiiresti, et kauba veoga efektiivselt raha teenida. Seetõttu, oli selge, et midagi on valesti, kui laev ringles Kieli lahes sihitult kümme päeva:
Kõige silmatorkavamalt anomaalselt käitus HAV Dolphin, mille andmed on: pikkus 88,32 m, laius 12,50 m. Ehitatud 1993. aastal. Lipp: Antigua ja Barbuda. Omanik: HAV Shipping AS (Norra). Meeskond koosnes ainult Venemaa kodanikest.
Märtsi lõpust aprilli lõpuni viibis laev peaaegu kuu aega Pregoli laevatehases Kaliningradis, mis teenindab Venemaa sõjaväge ning riigifirmat Rosatom. Kaliningradist suundus laev Kieli lahte, kus viibis 1.–10. maini ja ringles sihitult. Samal ajavahemikul täheldati kolmel eri päeval droone 25 kilomeetri kaugusel asuvate kaitsetööstuse laevatehaste kohal. Vaatlejate hinnangul näisid droonid tulevat Läänemere suunast.
HAV Dolphinit on Saksamaa ja Hollandi ametivõimud kontrollinud kolm korda, kuid midagi keelatud laevalt ei leitud.
Ent tudengid said julgeolekuallikatelt teada, et sellised kontrollid on pinnapealsed ja pigem sümboolse iseloomuga, sest kõiki suurel laeval asuvaid konteinereid ei avatud. Nii suurt kaubalaeva pole võimalik põhjalikult läbi otsida ilma suure hulga uurijateta ja palju rohkem aega kulutamata.
Salastatud julgeolekudokumendid paljastasid veel ühe detaili: “Meeskonna kontrolli käigus leiti pardalt täiendav vahiohvitser, kes käitus kontrolli ajal silmatorkavalt.” Kapten väitis, et täiendav vahiohvitser viibis laeval väljaõppel.
Juuni alguses oli HAV Dolphin kolm päeva ankrus Emsi jõesuus, kui 70 kilomeetri kaugusel märgati mereväe raadiosidejaama kohal Ramslohi ja Rhauderfehni vahel drooni. Seda raadiosidejaama kasutatakse sidepidamiseks Saksamaa allveelaevade ja NATO laevadega.
Rosatomi drooni jälg
Ka teiste vene laevade puhul tuvastati selge seos Pregoli laevatehasega Kaliningradis. Norra laevafirma HAV Shipping õigustas Pregoli kasutamist väitega, et “see on mainekas laevatehas, mida kasutavad paljud Euroopa firmad”.
Ent laevafirma andmeid uurides tuvastasid tudengid palju seoseid riigifirmaga Rosatom, mis muuhulgas tegeleb allveelaevadega ning opereerib tuumajõul töötavate Atomfloti jäälõhkujate laevastikku. Ühelt 2024. aastast pärinevalt Rosatomi esitluselt avastasid tudengid oranži-sinist värvi drooni hiiglasliku punase jäälõhkuja helikopteriplatsil Arktikas:
Rosatomi droonide tehnilised näitajad on:
• Kiirus: 140 km/h
• Tööraadius: vähemalt 200 kilomeetrit
• Maksimaalne lennukõrgus: 2,5 kilomeetrit
• Varustus: videokaamerad, termokaamerad
• Võib õhku tõusta ja maanduda laevadel
Ametlikult kasutab Rosatom neid droone Arktika meretee seiramiseks, ent tingimused Põhjamerel ja Läänemerel on ju märksa soodsamad kui Arktikas. Kolme drooniintsidendi ajal asusid nii HAV Dolphin, HAV Snapper kui Lauga sündmuskohtadest 70-115 kilomeetri kaugusel ehk Rosatomi droonide tegevusraadiuses.
Tudengid otsustasid ühe kolmest laevast oma silmaga üle vaadata, kuid see polnud lihtne. HAV Dolphin lahkus sadamatest varem, kui oli teatanud, mõnikord sõitis teosammul, mõnikord tegi äkkspurte. Mõnikord muutis andmeid oma sihtsadama kohta, mõnikord kustutas selle nimetuse sootuks.
Algselt Prantsusmaa rannikult Antverpenisse teel olnud laev jäi lõpuks ankrusse 25 kilomeetri kaugusel Belgia rannikust Ostende lähistel. Just ühe Belgia sõjaväebaasi lähistel.
Seal lennutasid tudengid HAV Dolphini kohal oma drooni ning tõdesid, et sel on mitmeotstarbelisele kaubalaevale omaselt avatud võrekatetega lastiruum.
Läänemere kõige leebema ilmaga asukoht võimaldab laevaremonti aastaringselt – nii reklaamib end Kaliningradis asuv laevatehas Pregol, mille koostööpartnerid on nii vene sõjalaevastik kui Rosatom. Kuvatõmmis: Pregol.
Euroopa luureteenistuste hinnangul tegutsevad kirjeldatud kolm laeva “väga tõenäoliselt” Venemaa huvides, sest nende käitumine on väga kahtlane ega vasta ärihuvidele.
Norra firma HAV Shipping juhatuse esimees Petter Kleppan teatas vastuseks tudengite uurimustööle: “HAV transpordib sadamast sadamasse kuivlasti – terast, vilja, vanametalli. Meie tüüpilise arve suurus on 50 000 eurot. HAV on “isesanktsioneeruv firma ehk me ei vea kaupu ühelegi vene kliendile ega võta pardale kaupu üheltki vene kliendilt.”
Mida õnnestus ja ei õnnestunud tõestada
“Meie jäljed viivad Venemaale,” järeldas tudengite uurimisrühm. “Mitte surmkindlalt, aga see on kõige tõenäolisem selgitus.”
Kokkuvõtteks õnnestus tudengitel tuvastada:
• Vene meeskonnaga laevad käituvad Saksamaa sõjaliste rajatiste lähistel ebatavalisel kombel.
• Mitmed sama omaniku laevad paiknesid drooniintsidentide ajal kahtlustäratavalt lähedal.
• Need laevad on seotud vene sõjaliste baaside ja firmadega (Pregol, Rosatom, Tartus).
• Nende laevade asukoha ja drooniintsidentide toimumise vahel on 19 kokkulangevust.
• Vee riigifirma Rosatom kasutab laevadelt lennutatavaid suure tegevusraadiusega droone.
• Nende laevade inspekteerimine oli “sümboolse” tähendusega, sest võimalike droonide avastamiseks ei avatud kõiki kaubakonteinereid.
Tee ise järele!
Te võite ka ise kahtlasi laevu AISi andmete abil jälgida. Kui te tahate teada, kus asub praegu näiteks HAV Snapper, siis selle tuvastamiseks on vaja teada:
laeva unikaalset id-numbrit ehk IMO: 9001813
unikaalset mereside mobiilteenuse identifikaatori MMSI numbrit: 311014800
Kutsung: C6XN4
Lipuriik: Bahama
AIS transponder: A klass
Tasuta jälgimise tööriistad on:
• MarineTraffic.com – otsimiseks kasutage aluse nime või IMO numbrit. Praeguse asukoha tuvastamine on tasuta, tasu eest saab tuvastada aluse varasema liikumise.
• VesselFinder.com – sama kasutamisjuhend, annab koos eelnevaga kasutades hea võrdlusvõimaluse.
• Global Fishing Watch (globalfishingwatch.org) – seda kasutas Axel Springer tiim, sest sobib paremini ajalooliste andmete ja suurandmete analüüsiks.
Kui kaubalaev hakkab Läänemerel punktist A punkti B liikumise asemel päevade kaupa ringi tiirutama, siis te teate, millega on tegemist. See ongi OSINTi mõte: avasta vaenlane avalikku infot kasutades.
Digital Diggingu täispikkuses lugu saate lugeda siit: They Droned Back – Digital Digging with Henk van Ess
