Kuidas toimib loodav Euroopa demokraatia kaitsekilp?

Propastopi küsimustele vastab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas.

Euroopa Komisjon esitles hiljuti Euroopa demokraatia kaitse programmi või kilpi (European Democracy Shield). Mis on selle eesmärk ning kui suur on selle eelarve?

Euroopa demokraatia kaitse programm või niinimetatud kilp on Euroopa Komisjoni algatus, mille peamine eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu demokraatlikke institutsioone ja tavasid autoritaarsete riikide mõjutustegevuste eest.

Komisjon on seadnud kolm prioriteeti: esiteks meie inforuumi väärikuse säilitamise, teiseks institutsioonide tugevdamise ja kolmandaks ühiskondliku vastupanuvõime ja kodanike kaasatuse suurendamine.

Selle programmiga ei kaasne uut eelarvet, selle tegevuste rahastamisel saame kasutada praeguse ELi eelarve vahendeid. Järgmiseks pikaajaliseks eelarveperioodiks aastatel 2028-2034 tegi Euroopa Komisjon rahastamise ettepaneku juulis ning see sisaldab vahendeid ka demokraatia kaitse programmi jaoks.

Kilbi keskne institutsioon on loodav Euroopa demokraatia vastupanuvõime keskus (European Centre for Democratic Resilience). Millised on selle ülesanded ja struktuur?

Euroopa demokraatia vastupanuvõime keskus on uus struktuur, mis koondab ELi institutsioonide ning liikmesriikide eksperditeadmisi ja ressursse eesmärgiga suurendada ELi kollektiivset suutlikkust ohte ennetada, avastada ja neile reageerida.

Keskus luuakse olemasolevate ressursside abil lülina liikmesriikide ja Euroopa Välisteenistuse (EEAS) vahele, et mitte tekitada lisakulu eelarvele ning mitte dubleerida erinevate asutuste tööd. See tähendab, et struktuuri põhitugevus on liikmesriikide, kandidaatriikide ning ELi institutsioonide ekspertiisi ja võimekuse liitmine. Plaanis on arendada välja tugev ja koordineeritud hoiatussüsteem, mis aitab kiiresti reageerida infooperatsioonidele.

Liikmesriigid saavad osaleda keskuse tegevuses vabatahtlikkuse alusel. Euroopa Komisjon soovib, et see keskus oleks paindlik struktuur, mis suudab kohaneda muutuvate ohtudega.

Keskuse juures hakkab tööle sidusrühmade platvorm, keda ja kuidas sinna kaasatakse? Kes võiks seal Eestit esindada?
Keskus toetub lisaks liikmesriikide ja ELi ekspertidele ka kogukonnavõrgustikele (kodanikuühendused, teadusasutused ja faktikontrollijad). Viimased moodustavadki platvormi, mis on nõuandev sõltumatute aktiivsete ekspertide võrgustik. Eestit sobiks esindama mitmed kodanikuühendused, ülikoolid ja mõttekojad, mis demokraatia kaitsmisega tegelevad.

Üks kilbi ülesanne on kaitsta Euroopa Liidu inforuumi. Kes ja kuidas seda tegema hakkab? 

Komisjon teeb koostööd desinformatsiooni käsitlevale käitumisjuhendile allakirjutanutega ning koostab juhtumite ja kriisiolukordade protokolli, et lihtsustada koostööd asjaomaste asutuste vahel ja võimaldada kiiret reageerimist ulatuslikele piiriülestele infooperatsioonidele.

Inforuumi väärikuse tugevdamiseks ja selle kaitsmiseks kaasatakse ka kõigis ELi ametlikes keeltes töötavate faktikontrollijate võrgustik ja Euroopa digimeedia vaatluskeskus (European Digital Media Observatory), mis töötab välja uued desinfo tuvastamise, analüüsimise ja jälgimise vahendid.

Järgmine ülesanne on vabade valimiste kaitsmine. Valimised on siiski iga liikmesriigi enda vastutada. Kuidas panustab sellesse Euroopa Komisjon ning kas siin pole ohtu, et tekib huvide konflikt mõne liikmesriigi valitsuse või mõjuka erakonnaga? Ka Eestis pole raske ette kujutada, et EKRE hakkab sellisest initsiatiivist kuuldes süüdistama Komisjoni järjekordselt meie suveräänsuse röövimises.

Kuigi valimiste korraldamine ja läbiviimine kuulub liikmesriikide pädevusse, on ühiste probleemide lahendamiseks selles valdkonnas vaja tihedamat koostööd ELi tasandil. Seepärast luuaksegi uued tugiüksused liikmesriikide vaba osaluse põhimõttel ja suuresti nende töö toetamiseks. Mõte ei ole seega korraldada või kontrollida liikmesriikide valimisi, vaid pakkuda neile soovi korral abi, et aidata vältida näiteks Rumeenia valimistel toimunut. (Rumeenia konstitutsioonikohus tühistas 2024. aastal detsembris toimunud presidendivalimiste esimese vooru tulemused Venemaa massiivse hübriidrünnaku tõttu – toim.)

Valimiste usaldusväärsust ja sõltumatust aitab kaitsta ka juba tänavu oktoobris rakendunud ELi poliitreklaami määrus, mille eesmärk on vältida kuritahtlikku välismaalt tulenevat valimistesse sekkumist ja valimistulemuste mõjutamist. Vältida teabega manipuleerimist ja tagada, et inimene mõistab, millal on tegemist poliitreklaamiga, ning saab aru, kes on selle reklaami eest maksnud.

Samasugune küsimus tekib ka demokraatia kaitse programmi ette seatud ülesande puhul tugevdada kodanikuharidust ja meediaharidust Euroopa Liidu koolides. Eestis on meediaharidus ja kodanikuharidus koolides juba pikka aega heal järjel, mida soovib sellele lisada kilpi luues Euroopa Komisjon?  

Demokraatia kaitse programmi raames esitas komisjon ka kodanikuühiskonna strateegia, mis aitab tugevdada kodaniku- ja meediaharidust seal, kus on selleks soov ja vajadus. Sidus ja meediateadlik ühiskond aitab vastu panna väärinfo levikule ja kaitsta demokraatiat.

Kodanikuühiskonna strateegiat võib võtta kui kodanikuühendusi ühendavat võrgustikku, kus näiteks Eesti koolid õpetavad koos tegutsedes midagi välismaa koolidele või nooremad inimesed midagi vanematele.

Järgmisel aastal esitab Euroopa Komisjon ka ettepaneku, kuidas arendada digioskusi ning toetada näiteks matemaatika oskuste kõrval ka meedia kirjaoskuse ja kodanikuoskuste õpetamist. Tehnoloogiaajastul tuleb keskenduda tehisaru kirjaoskusele ja kriitilisele mõtlemisele.

Kilp soovib kaitsta ka vaba meediat. Mil moel ning kuidas saavad kilbi loomisesse panustada Eesti ajakirjandusväljaanded? 

Vaba meedia kaitsmine on üks programmi alustala. Et programm õnnestuks, on ajakirjandusväljaannete panus selle erinevates algatustes väga oluline. Näiteks kutsutakse järgmisel aastal ellu mitu kogukonna mudelil põhinevat platvormi (Civil Society Platform ja Knowledge Hub on Civic Space), kus MTÜd, vabakonna ühendused ja meediaväljaanded saavad iga päev ja tulemuslikult koostööd teha ja infot jagada.

Meediaväljaanded saavad teha koostööd ka loodava faktikontrollijate võrgustikuga, et pakkuda oma jälgijatele võimalikult täpset infot.

Uus meedia säilenõtkuse programm (Media Resilience Programme) toetab vaba ajakirjandust ja meedia lugemisoskust ja selle eesmärgiks on ka leida viise, kuidas soodustada mõjusaid investeeringuid uudismeediasse.

Toetatakse ka üle-euroopaliste platvormide loomist, mis muudavad uudised ja info kättesaadavaks laiemale publikule üle kogu ELi. Eesti väljaannete koostöö selliste platvormidega on kindlasti oluline, et informeerida teisi Euroopa riike Eesti uudistest ja vastupidi.

Kilp on kaitsemeede välismaise infoga manipuleerimise (FIMI) eest. Kas kilbi loomise raames oli arutusel ka võimalus korraldada vasturünnakuid vaenulike riikide inforuumis?  On ju üldteada praegune asümeetriline olukord – demokraatlike riikide ja EL inforuum on avatud ja lihtsasti haavatav, samas diktatuuririigid on tihedalt sulgenud oma inforuumi välismõjutuste eest. 

Nagu ütleb nimi, on kilbi eesmärk eeskätt kaitsta meie inimesi, ühiskonda ja demokraatiat. Meie eesmärk ei ole kedagi rünnata, vaid anda kodanikuühiskonnale, meediale ja institutsioonidele vahendid rünnakutele vastu seista, infooperatsioone võimalikult vara avastada ja neile reageerida.