
September 2025 kujunes Eestile läbi aegade üheks kõige intensiivsemaks meediakuuks – nii kajastuste mahu kui ka rahvusvahelise tähelepanu poolest, tõdeb riigikantselei koostatud meediaanalüüs. Selle peamiseks põhjuseks oli 19. septembril toimunud õhupiiri rikkumine kolme Vene MiG-31 poolt ning sellele järgnenud sammud – NATO artikli 4 konsultatsioonide taotlemine ja ÜRO Julgeolekunõukogu kokkukutsumine. Samuti mängis rolli meie poliitikute, diplomaatide ja ametnike suurepärane töö, mis tagas, et juhtum oli mitme päeva jooksul rahvusvahelises meedias esiteemaks.
“Võib väita, et Eesti ja meie kõneisikud pole kunagi varem olnud maailma meedias nii intensiivse tähelepanu all: 19.–30. septembrini avaldati üle maailma ligi 170 000 Eestit mainivat kajastust, mis moodustas pea 10% kogu käesoleva aasta senisest kajastuste mahust,” tõdes riigikantselei meediamonitooringust kokkuvõtet tehes.
Põhimõtteliselt kõik rahvusvahelised agentuurid ja väljaanded kajastasid intsidenti, paljud neist kümnete artiklitega. Juhtumit esitleti kui enneolematut NATO-vastast provokatsiooni, mida kinnitasid Eesti ja liitlaste jõulised avaldused. Oma osa mängisid siin ka Moskva varasemad provokatsioonid, eelkõige droonid Poola õhuruumis.
NATO ja ÜRO tasandil toimunud arutelud ning liitlaste tugevad toetusavaldused kinnistasid Eesti narratiivi ja kujundasid rahvusvahelist diskussiooni. Eesti juhtpoliitikud ja diplomaatilised esindajad olid erakordselt nähtavad – nende seisukohti ja kommentaare vahendasid kümned rahvusvahelised väljaanded, alates Reutersist ja Bloombergist kuni CNN-i ja BBC-ni. Inforuumis domineeris Eesti narratiiv, kusjuures väga hästi võeti meedia poolt vastu sõnapaar “unprecedentedly brazen” ehk enneolematult jultunud.
Eesti seostus Trumpi ja droonirünnakutega
Suurt tähelepanu pälvis ka USA presidendi Donald Trumpi kommentaar, mille kohaselt tuleks NATO piiri rikkuvad Vene lennukid alla lasta. („Yes I do,” vastas Trump ajakirjanikele, kui temalt küsiti, kas NATO riigid peaksid Vene lennukeid alliansi õhuruumi sisenemisel alla tulistama.)
Sündmuse järellainetus kandus edasi ka järgmistesse päevadesse. MiG-intsidendi kõrvale tekkis rida uusi teemasid: drooniintsidendid Taanis ja Rootsis, õhurünnakud Ukrainas, parlamendivalimised Moldovas ning arutelud „droonimüüri“ rajamise üle. Eesti juhtum seoti nende arengutega ja püsis seeläbi järjekindlalt rahvusvahelises meediaväljas.
Sama mustrit toetasid liitlaste korduvad toetusavaldused ning Venemaa ebaõnnestunud katsed süüdistada Eestit valetamises või ähvardada eskalatsiooniga, kui NATO peaks hakkama Vene lennukeid alla laskma.

Septembris käsitletud teemadest väärivad esiletõstmist ka Poola õhuruumi rikkunud vene droonid ja õppus „Zapad 2025“, mis andsid hoogu narratiivile „Baltics is next“. Selle käigus rõhutati taas Suwalki koridori haavatavust ning Balti riikide võimalikku isolatsiooni kriisiolukorras. Kuigi osa eksperte – näiteks Edward Lucas ajakirjas Foreign Policy – püüdsid üle-dramatiseerimist tasakaalustada, võimendasid mitmed väljaanded Kremli narratiive, mis kujutasid õppusi tegelikkusest oluliselt mastaapsemana.
Sama hirmunarratiivi lainele lisandusid lood Narvast ja Hiiumaast kui võimalikest „nõrkadest lülidest“. Näiteks Saksa Bildi lugu pealkirjaga „Putini piiril: Eesti piiripealne linn valmistub“, kus sissejuhatav lõik toob välja: „Eesti linn Narva jääb Venemaast vaid jõe laiuse kaugusele, ükski teine EL-i linn pole nii lähedal. Ja just siin kasvab hirm.“
Septembri alguses oli rahvusvahelise ajakirjanduse fookuses veel üks oluline teema – USA administratsiooni plaan kärpida Euroopa julgeolekuabi programme, sealhulgas Balti riike toetanud Baltic Security Initiative’i. Kuigi lõplik otsus sõltub Kongressist, kajastas meedia laialdaselt Balti riikide muret ning vajadust suurendada kaitsekulutusi. Eesti positsioneerus debatis kindlalt kui liitlane, kes on valmis ise rohkem panustama ning toetama Ukraina julgeolekut.
Samasse raamistikku asetati ka Pariisis toimunud arutelud Ukraina julgeolekutagatiste üle, kus Eesti kinnitas valmisolekut vajadusel rahuvalvevägesid saata. Lisaks kinnistus Eesti e-riigi kuvand – Ühendkuningriigis käivitatud aruteludes ID-kaardi kasutuselevõtu üle toodi meid esile kui positiivset eeskuju, kuigi meenutati ka varasemaid turvariske.
Kuu kurioosumina võib esile tuua Briti tabloidi Daily Stari artikli pealkirjaga „Estonia preps for Putin’s WW3 as bunkers, trenches and giant medieval castle built“ (“Eesti valmistub Putini kolmandaks maailmasõjaks: rajatakse punkreid, kaevikuid ja hiiglaslik keskaegne kindlus”). Lugu väitis, et Eesti tugevdab oma idapiiri ulatuslike kaitserajatistega, sealhulgas 200 miili kraavide, ligi 600 punkri ning sümboolse keskaegse kindluse rajamisega, et valmistuda võimalikuks Vene agressiooniks. Projekti, mille maksumus on 60 miljonit naela, põhjendati Ukraina sõja õppetundidega, kuid Moskva propaganda nimetas seda sammu Eesti „oma haua kaevamiseks“. Artiklit illustreeris pilt Jaanilinna kindlusest allkirjaga : „A castle (not this one) is being built“ (“Ehitatakse kindlust (mitte seda)”).
Järsult kasvas ka desinfovoog Kremlist
Septembris kasvas idast tulev desinformatsioonivoog võrreldes eelneva kuuga koguni 66% ning ületas aasta keskmist 47%. Sarnaselt lääne meediale oli ka Kremli propagandistide jaoks Eesti õhuruumi rikkumine teema number üks. Moskvas eitati igasugust õhupiiri rikkumist ning süüdistati hoopis Eestit ja lääneriike valetamises, russofoobias ning sõja provotseerimises. Lisaks kasutati tavapärast käitumismustrit – paisati avalikkusesse erinevaid üksteisele vasturääkivaid infokilde, et tekitada lugejates segadust ja usaldamatust.
Kremlis nimetati väiteid, et Vene piloodid olevat väidetavalt tunginud kellegi õhuruumi, hüsteeriapuhanguteks, millel pole tõendeid. „Jälle kuuleme sellist ülevoolavat hüsteeriat selle üle, et meie sõjaväelendurid justkui rikkusid mingeid reegleid ja tungisid kellegi õhuruumi,“ ütles Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.
Samuti keerati pea peale Eesti diplomaatia suurpäev ÜRO Julgeolekunõukogus: propagandameedia rõhutas, et „ainult 50 ÜRO 193 liikmesriigist toetasid Eesti süüdistusi Venemaa aadressil seoses väidetava õhuruumi rikkumisega“.
NATO ja lääneriikide hoiatused, et edaspidi võidakse Vene lennukeid alla tulistada, mõjusid Kremlile tugeva ärritajana. Reageeriti nii naeruvääristamisega („NATO ähvardused on tühised ja Tallinnale appi ei tuldaks“) kui ka ähvardades hävingu ja sõjaga (nt Venemaa suursaadik Pariisis). Välisminister Sergei Lavrov kinnitas ÜRO Peaassambleel, et lääne väited Eesti ja Poola õhuruumi rikkumistest on alusetud. Samas hoiatas Lavrov, et igale võimalikule agressioonile Venemaa vastu, sealhulgas katsetele Vene lennukeid alla tulistada, järgneb Moskva otsustav vastus.
Kremli propaganda naeruvääristas Eesti poliitikuid ka isiklikult: ekspresident Dmitri Medvedev pilkas kaitseminister Hanno Pevkuri visiiti Kiievisse väitega, et „mida väiksem riik, seda ülbemad ja rumalamad on nende juhid“. Maria Zahharova nimetas Kaja Kallast „kriitiliselt kirjaoskamatuks“, vastates nii Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja väitele, et Venemaa on tehnoloogiliselt nõrk.
Eesti elanike turvatunne septembris hoopis kasvas
Hoolimata Venemaa õhujõudude provokatsioonidest Eesti elanike turvatunne septembris ei vähenenud, vaid kasvas veidi – tuvastas 17.–21. septembrini riigikantselei tellimusel Turu-uuringute ASi läbi viidud avaliku arvamuse seireuuring, millel vastas 1265 inimest.
Septembris pidas 43% elanikest riigi olukorda turvaliseks (juunis 40%). Igapäevases elus tunneb end Eestis turvaliselt 65% elanikest (juunis 59%), sealhulgas muudest rahvustest elanike seas tõusis turvatunne märgatavalt – 54%-lt 62%-ni. Elanike ärevustase on jäänud püsima samale tasemele: sageli või väga sageli tunneb ärevust 33% inimestest, mis on sarnane aasta taguse näitajaga.
