Kuigi Venemaa ajakirjanduskanalid on tugeva keskse kontrolli all, on nende strateegia kriitiliste sündmuste puhul mitte ühtse sõnumi edastamine, vaid segaduse külvamine erinevate propagandavõtete abil. Ametlikult küll eitatakse oma süüd, kuid nii vene auditooriumi kui vene meediakanaleid tarbivate välismaalaste jaoks levitatakse vastukäivaid narratiive, et inimesed ei usaldaks enam ühtki infoallikat.
Pealkiri “Lääne kolmas provokatsioon: paljastati Eesti MiG-31 süüdistuste põhjus.” Kuvatõmmis: АиФ
Ohvripositsioon. Ajaleht АиФ oli üks neist meediakanalitest, mis läks vasturünnakule ja esitas hoopis Venemaad provokatsiooni ohvrina. Sõjalendur kindralmajor Vladimir Popov seostas Eesti õhuruumi tungimise hiljutiste „väidetava“ vene droonide lennutamisega Poola ja Rumeeniasse.
„Intsident MiG-31dega on järjekordne lääne provokatsioon. Vene lennukid järgivad alati hoolikalt piiranguid,“ väitis Popov, kelle sõnul võisid hoopis Eesti lokatsioonivahendid võisid eksida. „Eesti peab saatma protestinoodi meie välisministeeriumile, näitama oma kontrollpunkte ja -salvestusi. Ja meie saame näidata oma kontrollsalvestisi.“
Vasturünnak. Veendunult kinnitas Popov, et hiljutine arvukas droonirünnak Poola territooriumile oli Kiievi ja Varssavi ühisoperatsioon eesmärgiga kahjustada Venemaa mainet. Viitega Reutersile teatas sama väljaanne, et Eesti „provokatsiooni“ põhjuseks oli hiljutine USA otsus vähendada sõjalist toetust Balti riikidele. Esitledes vene hävituslennukeid õhupiiri rikkujatena ning käivitades NATO neljanda artikli, üritab Eesti vältida USA sõjalise abi vähenemist.
Seda narratiivi kordas ka Riigiduuma välissuhete komisjoni esimees Leonid Slutski. „Eesti süüdistab Venemaad oma õhuruumi rikkumises ja üritab koos teiste Balti riikidega tõmmata NATO konflikti Vene Föderatsiooniga, sest kardab kaotada ameerika sõjalist abi,“ ütles Slutski.
Riigiduuma liige Aleksei Puškov selgitas provokatsiooni veidi teisiti: „Selle eesmärk oli suurendada pingeid ja tugevdada surve (USA presidendile Donald) Trumpile , et ta tantsiks Euroopa pilli järgi.“
Üks marginaalne väljaanne seostas Eesti käitumise hiljutise droonirünnakuga Poola vastu teise nurga alt: „Eestis hakati muretsema, et Poola sai nii palju PRi, aga meid on ära unustatud. Nii otsustatigi maailmale teatada, et on selline riik nagu Eesti, mille olemasolust 95% planeedi Maa elanikest midagi ei tea.“
Hirmutamine. Meediakajastustest käis koordineeritult erinevate allikate ütlustes läbi väide, et „lääne provokatsioonid” ehk õhupiiride rikkumised üha sagenevad. Kindralmajor Popovi sõnul “ei saa välistada”, et lähiajal teatab veel mõni NATO liikmesriik vene poole väidetavast õhupiiri rikkumisest.
Puškovi sõnul soovivad Venemaasse vaenulikult suhtuvad poliitikud oma riikide avalikkust valesüüdistuste abil veenda selles, et Moskva valmistub kallaletungiks ühele NATO liikmesriigile. Selleks kasutatakse Venemaa vastu valeinfo levitamist nii Eesti, Poola kui Rumeenia juhtumite puhul.
Rääkides läbivalt uutest “infoprovokatsioonidest” valmistavad vene meediakanalid järgmisteks õhupiiri rikkumistest ette ka lääne avalikkust. Eurooplasi hirmutatakse sellega, et piiriintsidendid järjest sagenevad ning seetõttu kasvab reaalse sõjalise konflikti oht.
“Nii nagu sellistel juhtudel tavaliselt, soovib venemaa korraga saavutada mitut eesmärki,” hindas sõjablogija Rainer Saks. “Strateegilises plaanis on oluline NATO otsustusprotsessi ja liikmesmaade üldine diskrediteerimine. Lisaks loodetakse nagu tavaliselt, et sõjalise survega hirmutamine mõjutab Euroopa riike ja USA-d tõmbuma Ukraina toetamisel tagasi.”
“Philippot: Eesti valede tõttu peab Prantsusmaa lahkuma NATOst.”
Kasulikud idioodid. Erinevad vene kanalid tsiteerisid nii Euroopa poliitikuid kui teadlasi, kes asusid konfliktis vene poolele. Näiteks väljaanne MK tsiteeris prantsuse partei Patrioodid esimeest Florian Philippot, kes soovitas Prantsusmaal NATOst lahkuda kuna Eesti võimud valetavad. See on järjekordne valeinfo, mille eesmärk on kutsuda esile sõda (Venemaaga) ja tekitada paanikat – väitis Philippot, kes oli kuni 2017. aastani mõjuka Rahvarinde liige, kuid pärast oma Patriootide partei asutamist on kõigil valimistel põrunud.
19. ja 20. septembri arvukate meediakajastuste hulgas oli siiski üllatavalt palju ka neid, mis tsiteerisid Venemaa jaoks ebameeldivaid president Donald Trumpi, NATO peasekretäri Mark Rutte, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja teiste lääne tipp-poliitikute avaldusi.
