Triinu Perve, keda Ukrainas tuntakse hüüdnimega “Üksuste Ema” (Mother of Units), on üks Ukrainat toetav vabatahtlik välismaalane, keda vene infosõdalased pidevalt isiklikult ründavad. Propastopile antud intervjuus räägib Triinu Perve nii sellest, kuidas ta on aidanud rindele toimetada sõidukeid, droone ja välihospitale, aga ka sellest, kuidas toimivad isiklikud inforünnakud kuni surmaähvarduste saatmiseni välja ning kuidas Venemaa desinformatsioonitaktikad on kolme sõja-aasta vältel muutunud.
Mõjukal Telegrami kanalil „Kaks majorit“ (Два майора, 1,3 miljonit jälgijat) väidetakse, et oled üksuse „Defcon Tribe“ meediahaldur ning kannad taktikalist varustust vaid fotosessioonide tarbeks. Palun täpsusta, milline on sinu tegelik seos Defcon Tribe’iga.
Olen Defcon Tribe’i vabatahtlik. Olen neid toetanud annetusi kogudes ja logistilise abiga, et neil oleks kõik vajalik oma töö jätkamiseks. Kuna tegelen avaliku annetuste kogumisega, on minu nimi ja isik alati olnud avalikud ning midagi salajast minu tegevuses ei ole. Olen kõikidel fotodel sõjalises varustuses lihtsalt põhjusel, et töötan samas keskkonnas, mitte seepärast, et teenin Defcon Tribe’is sõjalise lepingu alusel.
Samuti väidetakse, et sa toetad „Ukraina natside üksust.“ Miks kasutab vene propaganda sinu arvates natsi-süüdistust ka 2025. aastal?
Vene propaganda esitleb peaaegu igat Ukraina üksus “natside üksusena”. Eriti omistavad nad natsi-kleepsu kõigile vähegi legendaarse Azovi üksusega seotud või sellest välja kasvanud üksuse kohta. Usun, et seda narratiivi kasutatakse eelkõige põhjusel, et olen teinud koostööd selliste üksustega nagu Kraken ja 3. ründebrigaad.
Olen Ukraina armeed toetanud juba kolm ja pool aastat ning viibinud sellest ajast üle kahe aasta Ukrainas, kuid ei ole kordagi kohanud mingeid “natse.” Olen Ukrainas näinud pühendunud ja töökaid inimesi, kes kaitsevad oma vabadust. Venemaa jätkab natsi-terminoloogia kasutamist, kuna see sobib nende pikaajalisse propagandanarratiivi ja annab ettekäände oma agressiooni õigustamiseks, sest neil ei ole seda mingi muu argumendiga toetada.
Sind on ka varem püütud GRU-ga seotud sotsiaalmeedia kanalites rünnata. Kirjelda palun neid rünnakuid ning kuidas oled neile vastanud?
Minu mainet on püütud järjepidevalt somes halvustada, eriti Twitteris. Mind on süüdistatud annetuste varastamises ning väidetud, et mul on isiklikud seksuaalsuhted poole Ukraina armee isikkoosseisuga. Olen mõnele neist väidetest avalikult vastanud väljakutsega, et nad tõendaksid oma süüdistusi, kuid seda pole muidugi kunagi tehtud. Sellest hoolimata jätkatakse paljudel kontodel valeinfo levitamist mitte ainult selleks, et kahjustada minu mainet, vaid vabatahtlike usaldusväärsuse üldiseks õõnestamiseks.
Vene allikad kasutavad sageli Ukrainas tegutsevates naisvabatahtlikest ja rahvusvahelistest toetajatest rääkides mõistet “GURi PR-tüdrukud”. Miks on just naised nii sageli selliste rünnakute sihtmärgiks?
Naised on sageli sihtmärgiks, sest neid on lihtsam isiklikult rünnata ning paljud naisvabatahtlikud on sotsiaalmeedias ennast tugevasti kehtestanud. Sageli ründab vene propaganda just neid naisvabatahtlikke, kes paistavad silma eduka annetuste kogumisega ning samas hoolitsevad oma välimuse eest. Vene propaganda kasutab meie kohta selliseid silte nagu “Ukraina armee kaasaegne pin-up-tüdruk” või “sõja-Barbie”, et naisi objektistada ja nende panust pisendada. Sellise taktika eesmärk on juhtida tähelepanu kõrvale naisvabatahtlike tegelikust tööst ja alavääristada selle tegelikku tähendust. Tihti on niisugused rünnakud märk, et just propaganda rünnaku sihtmärgiks valitud naised on tegelikult mõjukad, sest muidu ei tajutaks meid ründamisväärse ohuna.
Ühe vene propagandalite väite kohaselt viis ründekaater teid isegi legendaarsele Zmijinõi saarele ehk Maosaarele. Kas see väide, mis vene publiku jaoks oli mõeldud teie halvustamisena, aga läänemaailmas mõjub tõelise tunnustusena, vastab tõele?
Minu meelest ei toimi tegelikes sündmustes osalemine propagandana ega kahjusta mainet. Aga rõhutan, et ma ei avalda ühtki sõjaliste operatsioonidega seotud asjaolu. Eriti neid, mis on seotud sõjaliste tegevustega, sest need on kaetud sõjasaladusega.
Mis motiveerib sind kui Eesti kodanikku vabatahtlikult võitlema Ukrainat iseseisvuse kaitsmise eest?
Minu jaoks on tänini šokeeriv ja ebareaalne, et aastal 2025 käib Euroopa südames täiemahuline sõda. Usun ja kardan, et kui me ei aita Ukrainal end Venemaa vastu kaitsta, võib järgmine sihtmärk olla Eesti. See, mis minu jaoks algas lihtsalt annetuste kogumisega Ukraina toetuseks, on muutunud sügavalt isiklikuks tegevuseks. Pärast kaht Ukrainas veedetud aastat ja selle sõja õuduste pealt nägemist ma tean, et ei taha iial nii õudusat kogemust ühegi teise riigi jaoks. Need väeosad, kelle tegevust ma toetan, ei ole enam minu jaoks lihtsalt nimed, nad on minu sõbrad. Olen kaotanud juba liiga palju sõpru ning teen kõik, mis minu võimuses, et ülejäänud jääksid ellu ning neil on kõik vajalik oma võitluse jätkamiseks. Mitte keegi ei peaks kogema sellist leina, mida see sõda on toonud nii paljudele peredele Ukrainas.
Allikas: kuvatõmmis.
Kuidas sa hindad Kremli desinformatsioonimasina efektiivsust? Kuidas on selle meetodid alates 2022. aastast muutunud?
Kremli desinformatsioonimasin ei ole alates 2022. aastast päevakski peatunud, see on lihtsalt kuju muutnud. Täiemahulise sissetungi esimestel kuudel oli sõnum väga jõuline ja agressiivne, selle eesmärk õigustada sõda ja hirmutada ukrainlasi.
Nüüd on need sõnumid sageli palju viimistletumad. Segatakse tõde ja valet, võltsitakse “sõltumatute arvamusliidrite” sõnumeid ning rünnatakse hästi sihistatult isiklikult sõdureid, vabatahtlikke ja Ukrainat toetavaid aktiviste. Propagandistid on kohandanud taktikat, nad kasutavad ära sotsiaalmeedia trende, võltsivad fakte ja moonutavad fotosid ja videomaterjali. Nende eesmärk on tekitada kahtlust, ühiskondlikke lõhesid ja sõjaväsimust, et inimesed hakkaksid küsima, miks nende riik ja nemad peavad üldse Ukrainat aitama? Aga kui paljud inimesed ikka veel panustavad Ukraina toetamisse nii palju energiat, siis see tõestab, et meie töö avaldab mõju.
Milliseid narratiive levitab Kremli propaganda praegu Balti riikide kohta?
Balti riikides, eriti Eestis, levitab Kremli propaganda sageli mõtet, et Ukraina toetamine on liiga kallis või mõttetu, ukraina pagulased on meile koormaks ning NATO ei kaitse tegelikult Eestit rünnaku puhul. Püütakse tekitada usaldamatust oma riigi valitsuse vastu ning lõhesid eestlaste ja venekeelse elanikkonna vahel. Üks väga levinud narratiiv on Ukraina esitlemine korrumpeerunud või ebastabiilse riigina lootuses, et inimesed hakkavad selle peale kahtlema Ukraina toetamise vajalikkuses. Neid sõnumeid ei levita ainult ilmselged kremli-meelsed infoallikad, vaid ka “murelikud kodanikud” või näiliset sõltumatud arvamusliidrid.
Eesti ühiskond peab olema eriti tähelepanelik kõige suhtes, mis püüab inimesi üksteise vastu pöörata, nõrgendada toetust Ukrainale või panna meid kahtlema oma liitlassuhetes. Just lõhesid eestlaste vahel Kreml taotlebki, sest lõhestatud ühiskonda on lihtsam mõjutada. Kui me laseme neil narratiividel juurduda, võime peagi seista silmitsi tänase Ukraina olukorraga, kuid väiksema ettevalmistusajaga.
Kuidas soovitad käituda eelkõige somest infot hankivatel noortel, kes kohtavad seal sageli “sõltumatute vaatlejate” esitatud või raamistatud infot?
Noorte jaoks on kõige olulisem enne seisukoha võtmist endalt küsida, milline on selle või teise allika usaldusväärsus? Kui keegi esitleb end “sõltumatu vaatlejana”, siis uuri tema tausta: kellega ta suhtleb, milline on tema varasem tegevus ja kas tema some sisu on kooskõlas usaldusväärsete faktidega.
Desinformatsioon näib sageli veenev just seetõttu, et see miksib tõde ja valet. Õpi ära tundma emotsionaalset manipuleerimist. Kui postitus tekitab sinus viha, hirmu või lootusetust, siis hinga sügavalt sisse ja küsi endalt, miks keegi tahtis sinus just seda tunnet esile kutsuda? Ära kunagi karda nõuda tõendeid ning pea meeles, et just klikkide ja jagamiste arvu abil püsivad elus valelikud narratiivid. Juba valede levitamisest loobudes annad sa oma panuse infosõtta. Infosõjas on kriitiline mõtlemine sama oluline kui ükskõik milline relv.
