Propastopi tähelepanu on korduvalt pälvinud Ilona Kaldre – tuntud selgeltnägija ja suunamudija, kes juba aastaid avaldab aktiivselt ja väljendusrikkalt oma arvamust poliitilistel teemadel. Tema postitused Facebookis ja videod YouTube’is katavad laia teemaderingi: maksupoliitikast ja valitsuse tööst kuni Ukraina sõja ning geopoliitikani. Valimiste lähendes muutub Kaldre retoorika järjest teravamaks ning postituste arv kasvab.
Tänavu 22. juunil ilmus Facebookis postitus, milles Ilona Kaldre teatab soovist taas kohalikel valimistel kandideerida, esialgu täpsustamata, millise erakonna või valimisnimekirjaga. Ta kirjutab: „Jõhvi! Toila! Olen teiega! Lähen valimistele!!! Teie toetus on väga oluline!”. Postitus kogus 115 meeldimist ja 41 heakskiitvat kommentaari. Kaheksa inimest otsustas seda sõnumit jagada.
See polnud üllatav sõnum, sest Kaldre juba on Jõhvi vallavolikogu liige ning viimase poole aasta jooksul on ta aktiivselt postitanud just poliitilisi sõnumeid. Samas on postituste hulk märgatavalt kasvanud ning nende emotsioon muutunud jõulisemaks. Kaldrel on lugejate seas menu: Facebookis on tal 30 000 jälgijat ning tema postitused koguvad regulaarselt sadu meeldimisi ja kümneid kommentaare.
Valijate mobiliseerimine
Ilona Kaldre sündis 1969. aastal Aseri alevikus ning sai tänu televisioonile tuntuks selgeltnägija ja ekstrasensina. Ent telekuulsusest hoolimata ebaõnnestunus tema poliitilise karjääri algus. Ta ei osutunud valituks 2009. aastal Kiviõli linnavolikogusse ning ka 2017. aastal Jõhvi vallavolikogusse.
Enne esimest valimisedu 2021. aastal sattus Kaldre skandaali, sest ta töötas 0,3 koormusega Jõhvi vallavalitsuses avalike suhete spetsialistina. Selles rollis nimetas Kaldre 2020. aasta detsembris regionaaltelevisiooni otse-eetris saates „Edukate Sillamäe Noorte TV” Eestit politseiriigiks, väljendas nostalgiat nõukogude mineviku suhtes ning seadis kahtluse alla NATO liitlaste kohaloleku vajalikkuse Eestis.
Need väljaütlemised tekitasid kriitikalaine ning 2021. aasta augustis lahkus Kaldre töölt Jõhvi vallavalitsuse avalike suhete spetsialistina. Vallavanem Maris Toomela sõnul tehti otsus sõbralikus üksmeeles. Skandaalist hoolimata kogus Kaldre oktoobris Keskerakonna nimekirjas kandideerides 69 häält, mis oli piisav Jõhvi vallavolikokku pääsemiseks.
Facebook + YouTube = võimas agitatsiooniplatvorm
Tänavu on Kaldre otsustanud kasutada sotsiaalmeediat täiemahulise valimiskampaania tegemise platvormina, sest poole aastaga on tema Facebooki lehel ilmunud ligikaudu viiskümmend poliitilise sisuga postitust ning tema YouTube’i kanalil teist sama palju videoklippe.
Suurem osa Kaldre postitustest keskendub sisepoliitikale, suhtumisse Ukraina sõtta ning rahvusvahelistele suhetele. Nii Kaldre Facebook kui YouTube täiendav üksteist: Facebookis avaldab ta sagedasti emotsionaalseid tekste ja kommentaare päevateemadel, aga YouTube’is pakub pikemaid monolooge oma maailmavaate tutvustamiseks.
FOTO: Näiliselt ütleb kiri Kaldre pusal vigases vene keeles “ärge halvendage meie olukorda”. Ent tegemist on sõnamänguga, sest väljend “у сука блядь” tähendab ka “kuradi lits”. Suunamudija poseerib fotol Türgis hotelli basseini juures, taustal asuv rajatis aimab järele Vassili Blažennõi katedraali Moskvas.
Regulaarselt ilmuvates Kaldre “sõjavastastes” postitustes seob ta kriitika Eesti võimude aadressil viidetega inimlikele väärtustele ja nõukogude mineviku ihalusega. Kaldre raamistab teemad isiklike lugude, nostalgiatunde ja emotsionaalsete kujunditega, mis muudavad tema sõnumi publikule lähedaseks ja veenvaks.
Pärast “võidupüha” 9. mail ilmuvad tema postituste voogu pikad tekstid. Näiteks 10. mail ilmus sarkastiline kommentaar Kaja Kallase kohta, sest Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja külastas Kiievit. Postitus sisaldab muuhulgas roppusi, kuid oluline on mõte: “Suur Isamaasõda, mida paljud eurooplased teavad kui Teist maailmasõda, on lõppenud. Ja luban endal veelkord eurodiplomaadile meenutada, et seda sõda ei alustanud Putin. Tema küünarnukke võivad mõned muidugi karta, kuid see ei muuda ajaloolist fakti. Aga sõda Ukrainas – see toimub tõesti praegu.”
19. mail esineb Kaldre ärevalt kollektiivse „meie” nimel: „Me sattusime täna aega, kus vanad orientiirid enam ei tööta, aga uued pole veel kujunenud.“ Järgneb löök riigi usaldusväärsuse vastu: “Kahjuks on riigile praegu meist ükskõik, riik reedab meid järjekindlalt.“
10. juunil avaldas Kaldre Facebookis pika nostalgilise postituse, mis algab isiklikust mälestusest: „Olen sündinud Eestis. See on minu kodumaa – maa, kus möödusid minu lapsepõlv, noorus, esimesed unistused ja lootused.” Seejärel arendab ta nõukanostalgiat nii: „Kortereid jagati tasuta, justkui komme hea käitumise eest lastele. Palun, elage siin, kasvatage lapsi. Arstiabi oli samuti tasuta. Ja keegi ei küsinud, kas teil on “tervisekindlustus” – lihtsalt läksid arstile ja sind raviti. Koolid, lasteaiad, huviringid, lastelaagrid – kõik oli ikka tasuta. Meil ei ole vaja oma minevikku häbeneda, sest see on osa meist…“
Selles postituses rõhutatakse ajaloolise mälu ja põlvkondliku järjepidevuse tähtsusele ning postitusest saab omamoodi manifest, kus ajalooliste juurte säilitamist esitatakse kui Ukraina sõja eitamise alust.
Kaldre retoorika YouTube´is tekitab ärevust
Kui vaadata Ilona Kaldre tänavu avaldatud YouTube’i videote pealkirju, siis torkab silma nende agressiivne ja provokatiivne esituslaad. Pealkirjades esinevad pidevalt tugeva emotsionaalse värvinguga sõnad: „šokk“, „skandaal“, „lõhkas interneti“, „kas ma olen elajas…“, „sigadus“, „põgenevad“, „ebausaldusväärne süsteem“. Selline sõnavara tekitab tugeva eelhoiaku vaatajates, keda Kaldrel on YouTube’is ligi 16 000.
Kaldre videod kordavad mitut püsisõnumit. Üks peamisi rünnakusuundi on poliitika ja võim: alates rünnakutest Kaja Kallase vastu kuni praeguse Eesti valitsuse ja üksikute ametnike otsuste kritiseerimiseni. Teine suund on sotsiaalne ebaõiglus: hindade tõus, maksud, pankade töö, probleemid meditsiinis ja hariduses. Kolmas suund puudutab välispoliitikat ja sõda: Ukraina, NATO, Venemaa, Euroopa Liit ning vaidlused ajaloo tõlgendamise üle, eriti Teise maailmasõja sündmuste osas.
Kaldre suhtub skeptiliselt ametlikesse versioonidesse, sest videod pealkirjadega „sisendusjõu tehnoloogiad“, „majanduse lagundamise skeemid“ või „kes juhib maailma“ kattuvad vandenõuteooriate raamistikuga.
Kaldre jaoks on iseloomulik oskus osavalt miksida kohalikke ja globaalseid teemasid. Ta võib järjest avaldada video väidetavast pulmamaksu kehtestamisest Eestis ning kohe järgmisema loo „Euroopa kohal lasuvast pimedusest“ või Venemaa elektrivõrkude väljalülitamisest. Selline teemade vaheldumine jätab jälgijatele mulje, et autor hoiab kätt elu pulsil ning mõistab nii argiprobleeme kui maailmapoliitikat.
Kaldre postituste pealkirjad on sageli isikustatud, sest ta pöördub otsesõnu vaataja poole: “Kas oleme valmis maksma?”. Või vihjab ta ühisele tegutsemisele: “meie sinuga“, “koos”. See tekitab jälgijates kaasatuse efekti ja loob tunde, et jutt käib postitajaga ühistest probleemidest.
Kuigi Kaldre on eestlaste jaoks tuntud kui selgeltnägija, sisaldab tema videosisu peaaegu alati poliitilist sõnumit, mida teravdatakse teatraalse tooni ja üleva paatosega. Seetõttu muutub Kaldre YouTube’i kanal platvormiks, kus iga postitus tekitab kas ärevust, on emotsionaalne rünnak millegi vastu, või dramaatiline hoiatussõnum. Kogu tema videotoodang on süsteemselt loodud konfliktsete ja ärevust tekitavate sõnumite jada, mis köidab tähelepanu ja mõjutab jälgijate emotsionaalset hoiakut.
Kaldre meetod seostab isiklikud mõtted ja pöördumise lihtrahva poole võimukriitikaga ning välisohtude võimendamisega. Nii hakkavad Facebooki-postitused ja YouTube´i videod toimima ühtse narratiivina, milles autor positsioneerib end tõe häälena ja terve mõistuse kandjana vastuolus võimu ja rahva vahel.
Selline kavakindel tegevus loob Kaldrest mitmekihilise kuvandi, mis mobiliseerib auditooriumit viiruslike videote ja emotsionaalsete tundepuhangute abil. Ometi on näiliselt emotsionaalse esitluse taga läbimõeldud mõjutusvõtete kasutamine.
Homme ilmuvas jätkuloos kirjeldame, kuidas Ilona Kaldre kasutab ühismeedias värvikaid kujundeid ja rahvalikku tooni poliitilise mõjutusvahendina.
Loo illustreerimisel on läbivalt kasutatud kuvatõmmiseid Ilona Kaldre Facebook´i ja YouTube´i kanalitest.
