Juulis vähenes Kremli desinfovoog Eesti suunal võrreldes niigi rahuliku juunikuuga veel kümnendiku võrra, ilmselt puhkavad ka propagandistid – tõdeb riigikantselei igakuine “Inforuumi ülevaade”.
Põhinarratiividest käsitleti enim Eestit kui sõjaõhutajat ja provokaatorit. „Loomulikult on selle kõige taga agressiivne NATO, Eesti on lihtsalt alliansi marionetiks ja käpiknukuks,“ tõdeb analüüs. Teiseks narratiiviks oli Eesti sügav, geneetiline russofoobia ja venevaenulikkus.
Suurimat ärritust põhjustasid Kremlis 11. juulil Saaremaal tehtud esimesed lasud hiljuti saabunud HIMARS-süsteemidest. Neid kommenteeris Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov, kes nimetas Peterburist 300 kilomeetri kaugusel tehtud õppelaskmist provokatsiooniks. Peskovi sõnul muutub Balti riikide tegevus üha provokatiivsemaks ning rannikuriikide agressiivse poliitika tõttu on pinged Läänemere piirkonnas hüppeliselt kasvanud.
Provokatiivse käitumise näitena toodi propagandakanalites ka Eesti mereväe ja NATO üksuste osalusel toimunud manöövreid Saaremaal (ühisõppus „Sunny Beach“) ning NATO jätkuvad püüded õõnestada ja blokeerida Venemaa laevandust Läänemerel („Eesti on viimastel kuudel püüdnud peatada tankereid, ka neid, mis ei sõida Vene lipu all“).
Mark Rutte intervjuu maitses magus
Vene propagandistid tsiteerisid rõõmuga NATO peasekretäri Mark Rutte intervjuud ajalehele New York Times, milles poliitik sidus võimaliku Hiina rünnaku Taiwani vastu Venemaa võimaliku rünnakuga Eestis, eesmärgiga hajutada USA tähelepanu. Vene propagandistide sõnul on see hea näide sellest, kuidas USA ja NATO kasutavad „Vene ohu” narratiivi, et õigustada kaitsekulude suurendamist ja laiemat sõjalist kohalolekut piirkonnas. RIA Novosti loos rõhutati koguni: „On isegi üllatav, et selle leiutas Mark Rutte, mitte eestlane Kaja Kallas.”’
Kuvatõmmis: NYT
Kremli meediale valmistas suurt rõõmu uudis veel ühe Eestist pärit „palgasõduri“ hukkumisest Ukrainas: „Vene Föderatsiooni kaitseministeerium on korduvalt teatanud, et Kiievi režiim kasutab välismaiseid palgasõdureid kahurilihana ning Vene sõjavägi jätkab nende hävitamist kogu Ukrainas.”
Russofoobia ja venevaenulikkuse teemal käsitleti enim Eesti võimude ähvardust blokeerida 18. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi vastuvõtmine, kui sellest jäetakse välja vene nafta madalama hinnalae kehtestamine. Mille peale „analüütikud” teatasid, et kääbusriik Eestil pole mingit jõudu midagi blokeerida. Kui pakett koos madalama hinnalaega siiski vastu võeti, unustati kohe ka „kääbusriigi võimetus”.
Veidi positiivsemat tähelepanu sai president Alar Karis, kes keeldus teistkordselt allkirjastamast „kohaliku õigeusu kiriku vastaseid seadusemuudatusi“. Tsiteeriti Karise intervjuud Delfile, milles riigipea ei pidanud mõistlikuks midagi keelata ainult vene keele kasutamise pärast: „Jätame kultuuri, raamatud, kirjanduse, teatri, kino rahule. Nad ei ole meie vaenlased. Keelama… See, et see on vene keeles, ei pea ma mõistlikuks“.
Juuli lõpus tekitas idanaabri juures suurt elevust uudis, et „Eestis tehti ettepanek toota katkuhaigete metssigade lihast Ukrainale konserve“. Nii väänati tahtlikult põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase ideed, mille kohaselt võiks riik jahimeestelt kokku osta metssealiha ja valmistada mittenakatunud lihast konserve ning kasutada neid nii Eesti kaitseväe toitlustamiseks kui ka humanitaarabina Ukrainasse saatmiseks.
21. juulil meenutas välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova „Balti riikide Nõukogude Liitu astumise 85. aastapäevaga“ väitega, et hoolimata ulatuslikest Nõukogude aegsetest investeeringutest ja toetustest on Balti riigid tänaseks vajunud Euroopa majanduslikku perifeeriasse.
Kas Eesti on järgmine ohver?
Nagu näitab riigikantselei meediamonitooring vähenes juulis ka Eestiga seotud julgeolekupoliitiliste lugude arv lääne meedias kolmandiku võrra.
„Murettekitavalt palju ilmus lugusid narratiiviga „Estonia/Narva is next“,“ tõdeb siiski meediamonitooringu analüüs. „Alustuseks võib välja tuua NATO peasekretäri intervjuu New York Timesile, mida refereeriti laialdaselt ka teistes riikides. Ajakirjanik uuris muuhulgas Mark Ruttelt, kas Eestis läbiviidud õppuse tulemus oli alliansile „äratuskellaks“ ning kas ta on kindel, et Trump tuleks Venemaa rünnaku korral Eestile appi. Peasekretär kinnitas, et Venemaa võimaliku rünnaku puhuks on olemas tugevad kaitseplaanid ning NATO, sealhulgas USA, tuleks appi kogu oma jõuga.“
Samas lisas Rutte, et Putin teab seda ja seetõttu ta praegu veel Eestit ei ründa, kuid viie või seitsme aasta pärast võib ta seda teha, kui allianss lisainvesteeringuid ei tee.
„Kahjuks keskendusid paljud väljaanded ja eriti tabloidid just sellele Rutte lausele, et Putin ründab Eestit viie aasta pärast,“ tõdeb analüüs. „Ning hakkasid hirmutama kolmanda maailmasõjaga, mis Briti tabloidide sõnul algaks üheaegse rünnakuga Taiwanile ja Eestile.“
Kuvatõmmis: Frankfurter Allgemeine Zeitung
Mitmed saksa ajakirjanikud käisid taas Narvas ning kirjutasid „piirilinna pingelisest olukorrast, kus ajaloolised haavad, venekeelne elanikkond ja hiljutised provokatsioonid – nagu üleujutuse põhjustanud paisuväravate avamine – toovad esile hirmu, et linnast võiks saada Putini järgmine geopoliitiline sihtmärk.“ Paar stiilinäidet pealkirjadest: „Hirm rünnaku ees – Putini järgmine eesmärk? Selles EL-i linnas on juba valmis evakuatsiooniplaanid“ (Focus) ning „Narva Eestis: kas see linn on Putini järgmine sihtmärk?“ (Frankfurter Allgemeine Zeitung).
Ligi poolsada lugu – ka mõjukatelt meediakanalitelt nagu Associated Press, Euronews ja Guardian – ilmus vene sõjaväeluure GRU tellimusel süüdatud Coopi kauplusest Osulas ning Tallinna restoranist Slava Ukraina. Välismeedia rõhutas, et need rünnakud oli osa Venemaa laiemast kampaaniast lääneriikide destabiliseerimiseks ja Ukraina toetuse õõnestamiseks.
Lõpetuseks kaks lugemissoovitust:
Kuidas Elon Muski vestlusrobot Grok võib aidata kaasa tehnofašismi ajastu kujunemisele – Conversation, Paljude turul olevate tehisintellekti vestlusrobotite seas paistab Grok silma väitega, et see on vaba „poliitilise korrektsuse“ piirangutest. See Muski tütarettevõtte arendatud AI-tööriist seab eesmärgiks konkurentide (sh ChatGPT, Claude, Gemini ja Copilot) ületamise, võttes samal ajal „anti-woke“ hoiaku – väites, et see on vaba „tsensuurist“ ja liigselt jäikadest moraalireeglitest.
Kuidas ära tunda AI loodud uudistesaateid – DW, AI loodud uudistesaateid on järjest raskem ära tunda — ja need ujutavad su uudisvoo üle. Siin on, kuidas vältida võltsingute õnge langemist.
