Kolmapäev. 18. juuni
Trumpi avalik ultimaatum Iraanile, Ukraina teemal jätkab jäigalt
USA president Donald Trump lahkus kiirustades G7 tippkohtumiselt, kus ta ilmselgelt tundis ennast ebamugavalt. Varasele lahkumisele tagasi pealinna järgnes Julgeolekunõukogu kokku kutsumine ning üsna jõulised ähvardused Iraani suunas.
Lühidalt võib peamise sõnumi kokku võtta nii, et Iraanil on võimalik loobuda tuumarelvast iseseisvalt või kaotada oma sõjalised võimed rünnakutes Iraani vastu. USA president üritas samas veenda Iraani, et ta ei võta enam initsiatiive läbirääkimiste alustamiseks.
Venemaale ja Hiina RV-le peaks olema kohale jõudnud et taktikaliste manöövritega ei ole enam võimalik Iisraeli ja USA-d ära petta. Mõlemad on asunud oma kodanikke ja saatkonna personali Iraanist evakueerima.
Iraan peaks taipama, et tema aastakümnetega loodud võimekused hävitatakse lähemate nädalate jooksul ning risk USA sekkumiseks kasvab. Näis, kas venemaa või Hiina RV üritavad mingil moel jõulisemalt Iraani toetada ning USA-d šantažeerida.
USA president esines eile sisuliselt avaliku ultimaatumiga Iraanile ning ähvardas ajatolla Khameneid. Nii Iisrael, kui USA on pannud Iraani meeletu kommunikatsiooni surve alla, lubades tänaseks/homseks täiesti uuel tasemel rünnakuid. Iisraeli ja USA viimase ööpäeva tegevusest võib järeldada, et Iraani ründamisega ollakse valmis minema kiires tempos edasi, kuid Iraanil on veel imeväike ajaaken tuumaprogrammist loobumiseks ja rünnakute peatamiseks. Iraan suudab praegu veel välja tulistada üksikuid rakette, kuid Iisraeli enam tõsiselt kahjustada ei suudeta. Iraani kommunikatsioon on täiesti kaootiline, mis viitab valitsuse suutmatusele olukorrale koordineeritult reageerida.
G7 valitsusjuhtidel ei õnnestunud USA presidenti veenda Ukraina teemal tema lähenemist muutma. Samuti ei jõutud mitte mingite ühiste uute sammudeni Ukraina teemal USA vastuseisu tõttu. Näis, kas mõne nädala pärast hakkab olukord muutuma.
Neljapäev, 19 juuni
Trump kõhkleb, Hezbollah ja Houthid audis
Iraani kõrgem usujuht teatas avalikult, et Iraani rahvas ei alistu USA ultimaatumile ning lisas oma avaldusele ootuspärased ning tavapärased ähvardused, mida ei ole põhjust korrata. Sellele teatele sekundeeris kohmaka võitu avaldusega venemaa, kes hoiatas USA-d Iraani vastase lahingtegevusega ühinema. Iraan ja ilmselt ka venemaa korraldavad sotsiaalmeedias kampaaniaid, mis võimendavad Iraani ähvardusi ja hirmutavad sõja laienemisega kogu Lähis-Idas.
USA president kõneles sellest, et venemaa president oli pakkunud ennast konflikti vahendajaks. USA president rääkis sealjuures justkui äsja toimunud telefonikõnest, mille kohta avalikult ei olnud varasemalt teada antud. USA presidendi sõnul oli ta soovitanud venemaal tegeleda omaenda sõja lõpetamisega Ukrainas. Näib, et president Trump on häiritud venemaa tegemistest seoses Iraani konfliktiga, sest varasemalt on president Trump avalikult mänginud mõttega, et venemaa võib vahendajana Iraanis ka kõne alla tulla.
President Trumpi kommunikatsioon on uuesti muutunud vastuoluliseks. Ühtpidi jätab ta episoodiliselt mulje, nagu juhiks ta operatsiooni Iraani vastu, teisalt on uuesti ilmunud tema avaldustesse ebamäärane toon USA plaanide kohta. USA koondab väevõimeid Lähis Ida piirkonda ning kindlasti teeb ettevalmistusi, et olla valmis rünnakutes osalema.
Teisalt on tajutav, et kuigi president Trump on esitanud ultimaatumi Iraanile alistuda 48 tunni jooksul, ta ikkagi kõhkleb rünnakute alustamisega ning eelistaks mingi tulemuse saavutada läbirääkimistel. Ultimaatum Iraanile alistuda 48 tunni jooksul saab kohe läbi ning USA president mängis eile juba sõnadega, et midagi suurt juhtub alles järgmisel nädalal. /…/
Hezbollah anonüümne esindaja teatas ajakirjandusele, et Israeli vastase võitlusega ühinetakse siis, kui Iraani režiim peaks jõudma kokku varisemise äärele. Tegemist on kehvasti ettevalmistatud katsega Israeli heidutada. Tegelikult tuleks seda teadet lugeda vastupidi – Iisraeli vastu ei ole seni välja astutud, kuna näib, et Iraani režiim võib kiiresti kokku variseda ning Hezbollah jääks oma niigi väga viletsas olukorras võimsa vaenlasega üksi. Ka Jeemeni Houthide tegemiste hoog on maha käinud.
Venemaa president kohtus eile maailma erinevate väljaannete ajakirjanikega ning teatas, et on valmis teiste hulgas ka Ukraina presidendiga kohtuma, kuid ei ole temaga nõus mitte midagi alla kirjutama. Tegemist ei ole mingi põhimõtteliselt uue positsiooniga. Venemaa president jätkab narratiiviga, et Urkaina president ei ole seaduslik. See on ühtpidi mõeldud lääneriikide survestamiseks ning nende mängumaa kahandamiseks
Venemaa soovib mõjutada Ukraina uue valitsuse moodustamist?
Teisalt on venemaal arvatavasti välja kalkuleeritud, et sellise lähenemisega on neil kuidagi võimalik jõuda välja punkti, kus venemaal saavutab võimaluse oluliselt mõjutada Ukraina valitsuse moodustamist peale sõjategevuse lõppu. Väliselt jäi mulje, et venemaa on valmis läbirääkimistega jätkama, kuid sisuliselt teatas venemaa president, et lepingut Ukrainaga allkirjastada ei ole võimalik. Teisisõnu soovib venemaa endale täiesti vabu käsi, et soovi korral läbirääkimiste protsess katkestada.
Muidu arvas venemaa president, et uueks läbirääkimiste vooruks ollakse valmis peale 22. juunit ja Ukraina ei tohiks läbirääkimistega venitada. USAs on venemaa vastaste sanktsioonide paketi menetlus edasi lükatud ning venemaa võib oma mõjutustegevusega seni rahule jääda. Venemaa president ilmselt on rahul ka vene armee õhurünnakute meediakajastusega. Ukraina ametkonnad on veenvalt tõestanud, et Kiievi rünnakute eesmärgiks oligi võimalikult suure tsiviilohvrite hulga saavutamine. Sedasi saavutati uuesti üldine hoiak maailma meedias, et venemaal on Ukrainas initsiatiiv ja saavutatakse sõjalist edu.
Reede, 20 juuni
Iraan ründab Iisraeli tsiviilobjekte samal põhjusel vene rünnakutega Ukrainas
Iraan suutis viimases raketirünnakus Tel Avivi piirkonnale tabada Soroka haiglakompleksi. Ka ülejäänud rakettide sihtmärgid olid valitud elurajoonides. See toob kindlasti kaasa väga tõsise Iisraeli vasturünnaku. Kuid sarnaselt venemaa rünnakute puhul Ukrainas, tagab massiivne meediakajastus rünnaku tagajärgedest elurajoonides näiliselt tasakaalustava tulemuse Iraani jaoks inforuumis. Sõjalisest seisukohast ei kahanda need rünnakud Iisraeli võimekust jätkata oma rünnakutega.
Eile avaldas Reuters oma anonüümse allika info, mille kohaselt USA presidendi eriesindaja Steve Witkoff on pidanud viimastel päevadel mõned telefonikõned Iraani välisministriga. Kogu Reutersi edastatud info telefonikõneluste kohta võib kokku võtta järgmiselt. Iraan üritab umbmääraste lubadustega tuumaprogrammi üle läbirääkida saavutada seda, et USA lõpetaks kohe Iisraeli rünnakud Iraani vastu. Iraan sõnum olevat seni, et ilma Iisraeli rünnakute lõpetamiseta nad läbirääkimistele ei naase. USA ettepanekud tuumaprogramm lõpetada ja tegutseda edasi mingis rahvusvahelises konsortsiumis ei näi Iraani eriti veenvat.
Ka mõned muud märgid näitavad, et Iraani režiim on esimesest sügavast ehmatusest toibunud, kuid kontrolli olukorra üle veel kaugeltki saavutanud ei ole. USA presidendi otsustavus kommunikatsioonis on märgatavalt langenud. Näib, et president peegeldab meediale pidevalt oma hetkeemotsioone ning seega levib meediaväljaannetes erinevaid spekulatsioone presidendi plaanide ja taktikate kohta. Kui sellel järgneks mingi otsustav tegevus, võib selline meediafoon isegi kasuks tulla.
Venemaa ja Hiina RV president pidasid telefonikõne, kuid peale trafaretsete Iisraeli tegevust taunivate lausete, midagi olulist neil öelda ei olnud. Pigem jäi mulje, et vähemalt koos midagi otsustavat ette võtta ei kavatseta.
Laupäev, 21. juuni
Euroopa liidrid: ei tuumarelvale ning droonitarnetele Venemaale
Genfis toimus eile Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrite kohtumine Iraani välisministriga. Vana formaat andis Iraanile võimaluse näidata USA-le, et ollakse valmis teatud tingimustel kõnelusi pidama. Iraan kindlasti nõuab läbirääkimiste eeltingimusena peatada Iisraeli rünnakud ning loodab arvatavasti E3 välisministritega kohtumise abil selles suunas edasi liikuda.
Euroopa riigid rõhutasid, et koordineerivad oma tegevusi USA-ga ning kokkuvõttes esitasid kõige põhilisemas USA-ga sama läkituse – Iraan ei tohi saada tuumarelva. Ühtlasi teatasid Euroopa riigid, et neile on vastuvõetamatu Iraani proxyde poliitika Lähis Idas ja Shahed droonide tarned venemaale.
Peale kohtumist avaldatud teadete põhjal võib järeldada, et Euroopa riikide kõige olulisemaks eesmärgiks oli veenda Iraani asuma USA-ga läbirääkimistesse. Iraan edastab vähemalt avalikult seni sõnumit, et nad ei alistu ning ei loobu oma tuumaprogrammist.
USA on jätkanud väevõimete koondamist Lähis Ida piirkonda, mis peaks olema väga tugev surveavaldus Iraanile.
Putin panustab venekeelsetele juutidele
Väga huvitav oli venemaa presidendi kommentaar Iraani teemal. Tema sõnul toetab venemaa Iraani selle võitluses oma õiglaste huvide eest. Kuid sõjalist toetust Iraanile ei avaldata, kuna Iisraelis elab kaks miljonit venekeelset inimest. Selles avalduses on kindlasti oma tõehetk olemas. Iisraelis elab omajagu viimastel aastakümnetel venemaalt lahkunud inimesi kellel on säilinud sidemed venemaal. Nii nagu Ukraina puhul, ei taksitaks see asjaolu Iraani sõjaliselt toetamast, kuid mõtlema võimalike tagajärgede üle kindlasti paneb. Antud juhul on siiski põhiline hoopis venemaa suutmatus toetada Iraani sõjaliselt ning leiti hea ettekäände varjata seda venemaa võimetust. Ühtlasi võib loota, et sellise avaldusega saab mõjutada Iisraeli peaministrit ja näidata oma pretensioone olla mõjukas Iisraeli ühiskonnas.
Propastop avaldab kokkuvõtte Rainer Saksa hinnangust suurrriikide juhtide strateegilisele kommunikatsioonile autori loal. Allikas: (2) Facebook
