Artikli eelmises osas kirjaldas Propastop, kuidas kangelaslikust Afganistani missiooni veteranist Andrei Vesterinenist sai võitlev vaktsiinivastane ning Kremli narratiivide levitaja Eestis. Täna ilmuvas tekstis kirjeldame Vesterineni tegevust pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale kolm aastat tagasi.
Eestis elavad fašistid ning Ukrainas natsistid
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ei suutnud Vesterinen kohe poolt valida. Sõja alguspäevil, kui Ukrainast tulvas miljoneid põgenikke, sõitis Vesterinen oma tuttava eeskujul Ukraina-Poola piirile vabatahtlikuks, ta aitas põgenikel liikuda kontrollpunktist majutuskeskusesse.
Kui temalt hiljem küsiti, kui palju ta vabahtlikuna tegutsemisel raha kulutas, vastas Vesterinen: „Kütus edasi-tagasi ja kohapeal, toit, vesi nende jaoks ja muu… Umbes 800 eurot. Tšekid hoidsin igaks juhuks alles, nii et kui mõni organisatsioon Eestis tahab kulud hüvitada, siis ma keelduma ei hakka. Kui ei taha, siis ei taha. Ma ei võtnud seda pere viimasest rahast, oli võimalus aidata – miks mitte?“
Ent pärast lühiajalist Ukraina põgenike abistamist vahetas Vesterinen poolt ning asus toetama “rahu parteid” ehk jätkas Kremli narratiivide levitamist ning Eesti ühiskonnas lõhede süvendamist. Ta kritiseeris ühismeedias Eesti valitsuse tegevust, süüdistades riiki “russofoobias”. Muu hulgas kirjutas Vesterinen: “Eestis elab umbes 25% venelasi ja venekeelseid kodanikke. Etnilisi venelasi. Lätis on sama. Ärge provotseeriga naabrit!” (Vt alumine kuvatõmmis.)
Vesterineni väitel peab Eesti „mõtlema oma geograafilisele asukohale“, kuna tal on palju kaotada, kui ta jätkab „russofoobset poliitikat“. Kutsudes üles „suhete normaliseerimisele idanaabriga“, ei pööra Vesterinen tähelepanu kuritegudele, mida Venemaa igapäevaselt Ukrainas toime paneb, ega ka ähvardustele Balti riikide suhtes.
Hiljuti pöördus ta somes jõuliselt Ukrainat toetava Prantsusmaa presidendi ja Saksamaa uue liidukantsleri poole. “Emmanuel Macronil tasub mõelda Napoleoni saatuse üle. Ja Friedrich Merzil Hitleri saatuse üle. Ma ei arva, et lihtsad eurooplased tahavad sõda Venemaaga. Seda soovivad paljude EL riikide politiikud.” (Vt alumine kuvatõmmis.)
Eriti karmilt on Vesterinen kritiseerinud ja pilganud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid ja endist Eesti peaministrit ja nüüdset Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Kaja Kallast. Samal ajal imetleb ta ühismeedias USA presidendi Donald Trumpi tegevust.
Pärast kurikuulsat Zelenskõi ja Trumpi kohtumist veebruaris Valge maja ovaalsaalis kirjutas Vesterinen: “Trump on oksjonipidaja, kes kaupleb viimase sendini. Aga Zelenskõi tuli sellele oksjonile tühjade kätega, lootes, et isiklik sarm ja järjekordne jutt “demokraatia päästmisest” mõjuvad nagu varemgi. /…/ Diplomaatias tuleb mõista, millist kala su vestluskaaslane vajab, mitte ei topita oma vestluskaaslasele vanu halvaks läinud konserve.” (Vt alumine kuvatõmmis.)
Mullu novembris avaldas Vesterinen Facebookis põhjaliku arvamuse Venemaa sõjast Ukrainas, mille taasavaldas väljaanne Tribuna.ee. Vesterineni sõnul on tema vaated muutunud ning ta on mõistnud, et lääs manipuleerib selles sõjas Ukrainaga: „Varustades Ukrainat relvadega ja motiveerides riiki sõdima peaaegu viimase ukrainlaseni, lahendab lääs lihtsalt oma vaidlusi Venemaaga.“
Ukrainas käivat sõda seostab ta Balti riikide „russofoobiaga“: „Balti riikides toimus ja toimub avalik russofoobia, mida praegu põhjendatakse väidetava (just sõna väidetav kasutas Vesterinen oma artiklis – toim.) Venemaa agressiooniga Ukrainas. Kui ka selline agressioon eksisteerib, nagu igas sõjas, siis olgem ausad: sõjad on alati eksisteerinud ja jäävad eksisteerima… Kogu rahvuspoliitika Balti riikides, eriti Eestis, taandub pidevale venekeelse elanikkonna diskrimineerimisele.“
Kolme ja poole aasta jooksul ei ole Andrei Vesterinen kordagi hukka mõistnud Venemaa täiemahulist kallaletungi ega nimetanud sõda sõjaks. Märtsis 2022 avaldas ta oma Facebooki lehel postituse, mille hiljem kustutas – selles oli vaid üleskutse rahule, kuid mitte selget hukkamõistu Venemaa agressiooni suhtes (postitus avaldati RusDelfi portaalis ja on säilinud).
Vesterinen deaktiveeris oma Facebooki konto tänavu aprillis pärast seda, kui selgus, et prokuratuur on saatnud tema kriminaalasja kohtusse. (Vesterinenil on endiselt aktiivsed kontod Instagramis ja TikTokis.) Seda otsust põhjendas ta vajadusega säästa raskel ajal peret ja lähedasi. “Jään kõigest hoolimata kindlaks oma kodanikupositsioonile,” kirjutas Vesterinen. Ja selgitas kirja lõpus: “Mingiks ajaks kaon silmapiirilt, aga meie juriidilise ettevõtte töö jätkub.”
Venemaal on imetore!
Facebookis ilmunud teksti kirjutamise ajal viibis Vesterinen Venemaal, kuhu ta sõitis varsti pärast seda, kui sai teada, et kohtuprotsess tema üle toimub augustis. (Süüdistuse kohaselt tegeles Vesterineni firma ArmyLaw OÜ kelmuse, valeandmete esitamise ja dokumentide võltsimisega vältimaks kutsealuste ajateenistusse kutsumist.)
Venemaal kohtus ta 6. aprillil Eestist välja saadetud vene natsionalisti Konstantin Gorloviga, kes toetab Venemaa agressiooni Ukrainas ja õigustab Venemaa sõjakuritegusid, sealhulgas ukrainlaste massimõrva Butšas ja rünnakut lastehaiglale Ohmatdet. Vesterinen kaitses Gorlovi juristina kohtus.
„Noh, sõbrad, siin ma olen – Punasele väljakul!“ – selliste sõnadega kommenteeris ta videot, mille salvestas mais Moskva kesklinnas.
„Eestis öeldakse: Ärge minge Venemaale, seal on väga ohtlik, aga see on jama! Ma olen siin ja siin on lihtsalt super! Seda vabadusetunnet, mida ma siin tunnen, ei saa sõnadesse panna! Kõik räägivad vene keelt, kõik on nagu kodus, inimesed on imelised. Tunded ja rõõm lihtsalt pulbitsevad. Uhkus selle üle, et saan just siin ja praegu olla. See on suurepärane!“ – räägib ta videos.
Ühes oma uutest TikToki videotest poseerib Vesterinen nokkmütsis, millel on Venemaa vapi kahepealine kotkas.
Vastates platvormi kasutaja küsimusele russofoobia kohta Eestis, nimetab Vesterinen Venemaa sõda Ukraina vastu “SVO-ks” (ehk “erioperatsiooniks”) ning arutleb russofoobia ja venekeelsete inimeste rõhumise üle keelelise ja rahvusliku kuuluvuse alusel.
“Vene keele keelustamine avalikus ruumis on katse korrata Ukraina stsenaariumi. Minu suhtumine Venemaasse on muutunud. Igasugune sõda on õudne, aga suitsu pole kunagi ilma tuleta,“ väidab ta seitsme minuti pikkuses videos.
Kakskümmend aastat tagasi läks Andrei Vesterinen Eesti huvides Afganistani missioonile. Täna astub ta Eestile vastu, kasutades selleks sõnu, sihtides sõnu teadlikult ja täpselt. Venemaa sõda Ukraina vastu jätkub, jätkub ka Venemaa hübriidsõda Eesti ja lääneriikide vastu. Inimesed, kes toetavad ja levitavad Kremli narratiive Eestis on Moskva kõige “vankumatumad infosõdurid“.
