Andrei Vesterinen sai Eesti ühiskonnas esmalt tuntuks Afganistani sõja veteranina, aga juhtis pandeemia ajal maskivastast liikumist ning seisab nüüd „vene inimeste õiguste“ eest esinedes Venemaa propagandakanalites.
Tunnustatud sõjaveteran
Pärast ajateenistuse läbimist Eesti kaitseväes otsustas 1984. aastal sündinud Vesterinen jätkata sõjaväelase karjääri ning sõlmis 2007. aastal lepingu kaitseväega. Hiljem mees selgitas, et oli toona oma eluga keerulises olukorras ja soovis oma elu kardinaalselt muuta.
Jalaväekompaniiga Estcoy-6 suundus ta 2008. aasta mais Afganistani. Juunis sattus Vesterinen miiniplahvatusse ja sai raskelt vigastada, kaotades jala. Pärast koju naasmist läbis ta pika taastusravi – esmalt Suurbritannias, seejärel Eestis. Kui Vesterinen naasis inglise haiglast, võeti teda koos vanematega vastu Tallinna lennujaama VIP-alas ning kõik Eesti meediaväljaanded kirjutasid liigutavaid lugusid vene emakeelega noormehest, kes valis teenistuse Eesti kaitseväes ja maksis selle eest ränka hinda. Vigastuste eest maksti Andreile riigi poolt hüvitisena umbes 280 000 krooni (tänapäeva vääringus ligi 18 000 eurot).
Hoolimata raskest vigastusest teatas Vesterinen ajakirjanikele, et soovib teenistust jätkata ja Afganistani naasta. President Toomas Hendrik Ilves andis talle üle Kotkaristi teenetemärgi, mida Vesterinen hiljem uhkusega avalikel üritustel ja meedias esinedes kandis. Tollal toetas Eesti meedia aktiivselt Afganistani missioonil osalemist ning püüdis veenda ühiskonda selle vajalikkuses. Vene emakeelega noormehed nagu Vesterinen, kes teenisid välismissioonidel koos eestlastega, muutusid kangelaslikeks eeskujudeks.
Vene poistel pole vaja teenida Eesti kaitseväes
Kuigi Vesterinen teenis Afganistani missiooni abil nii rahalist kui ka sotsiaalset kapitali, otsustas ta seda kasutada moel, mis vastandus temast meedia poolt aastatel 2008–2009 loodud kuvandile. Pärast juuraõpinguid Akadeemias Nord (hilisem Tallinna Ülikooli Õigusinstituut), hakkas Vesterinen end peagi esitama kui „vene noorte päästjat“ ajateenistusest Eesti kaitseväes ning asutas ettevõtte ArmyLaw OÜ, mis aitas ajateenistuse ealistel noortel teenistusest kõrvale hoida. Vesterinen kasutas ära õigussüsteemi lünki ehk niinimetatud JOKK-skeeme (juriidiliselt on kõik korrektne), et pakkuda kutsealustele võimalust teenistusest hoiduda.
„Me ei sunni kedagi naelu neelama, jalga läbi tulistama või vaimuhaiget teesklema. Me rakendame praktikas väljatöötatud tegevusalgoritmi, mis saavutab eesmärgi kõige tõhusamalt. Selle tulemusel unustab kaitseväe personaliosakond meie kliendid lihtsalt ära,“ selline sõnum oli üleval ArmyLaw OÜ kodulehel, mis tänaseks enam ei tööta.
Samaaegselt hakkas Vesterinen looma oma veendumusi kuulutavat infovälja, selleks lõi ta ArmyLaw OÜ sotsiaalmeediakontod, millel avaldas reklaame ja teavet ajateenistusest kõrvalehoidmise võimaluste kohta.
Esimest korda äratas Vesterineni tegevus riigiasutuste tähelepanu 2017. aastal, mil kaitseväe värbamiskeskus (praegune kaitseväe personaliosakond) kutsus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit üles trahvima ettevõtet ArmyLaw OÜ. Kaitseväe värbamiskeskus leidis, et firma netireklaamid rikuvad reklaamiseadust, kutsuvad üles ebaseaduslikule tegevusele ja õigustavad õigusrikkumisi. Algatati järelevalvemenetlus, mis lõppes sellega, et ettevõte lisas oma reklaamtekstidele täiendava selgitava sisu.
Vesterinen väitis, et tegutseb seaduslikult, kuid keskkriminaalpolitsei leidis, et teenust osutati valeandmete esitamise ja dokumentide võltsimise teel. 2023. aasta mais esitati Vesterinenile kahtlustus ning tänavu mais edastas prokuratuur tema kriminaalasja kohtusse.
Vaktsineerimis- ja karantiinivastane kampaania
Koroonapandeemia ajal tõusis Andrei Vesterinen esile kui äge vaktsineerimise, maskikandmise ja rangete piirangumeetmete vastane. Teda kahtlustati PERHi ülemarsti Peep Talvingu ründamises, kuid süüdistust talle ei esitatud.
Koroonapandeemia ajal kasutasid Venemaa eriteenistused ja propagandakanalid laialdaselt ära vandenõuteoreetikuid ning vaktsineerimist vastustanud isikuid, et lääneriikide ühiskondi destabiliseerida. Sel ajal aktiviseerus ka Andrei Vesterinen, kes jõudis pandeemia ajal korduvalt Eesti meediasse ning kasvatas oma jälgijaskonda sotsiaalmeedias.
Kremli-meelsed infovõrgustikud levitasid koroonaviiruse kohta valeväiteid – nimetades viirust näiteks USAs loodud bioloogiliseks relvaks, seda seostati 5G-tehnoloogiaga, või väideti, et vaktsiinid põhjustavad viljatust ja geneetilisi mutatsioone. Samal ajal propageeriti vene vaktsiini Sputnik V ning külvati umbusku lääne teadlaste ja riigiasutuste vastu.
Valeinfo esitamise eesmärk oli lõhestada ühiskondi. Eesmärk oli õhutada proteste, suurendada umbusaldust ametivõimude vastu ning kujundada narratiivi väidetavast kodanike õiguste rikkumisest. Sellesse laiemasse mustrisse sobitus ka Vesterineni tegevus: ta ründas aktiivselt sotsiaalmeedias arste ja tervishoiutöötajaid. Eriti paistis silma tema juhitud veebipõhine laimukampaania viroloogiaprofessor Irja Lutsari vastu.
Lisaks oli Vesterinen 2020. aasta novembris Tallinnas korraldatud marsi „Õigus vabalt hingata“ korraldaja ning mees kutsus oma toetajaid „valitsuse otsustele tugevalt vastu astuma“. “Miitingu korraldaja jurist Andrei Vesterinen teatas, et seaduslikku alust kohustuslikus korras avalikus ruumis maske kanda pole olemas,” levitati tema sõnumit Facebooki rühmas Таллиннцы (Tallinlased).
Fašistide järeltulijad vihkavad vabastajate järeltulijaid
Andrei Vesterinen toetas erinevatel ühismeedia platvormidel aktiivselt Kremli narratiive Eesti kohta. Nii tõmbas ta avalikkuse tähelepanu osalemisega niinimetatud „Rahu marsil“ toimus Tallinnas 2016. aastal. Marsi korraldasid Kremli-meelsed jõud ning selle eesmärk oli NATO vägede väljaviimine Eestist. Vesterinen oli üks selle ürituse esindusnägu koos Kremli-meelsete aktivistide Allan Hantsomi ja 2023. aastal Venemaale välja saadetud Sergei Tšauliniga. Vesterinen väitis toona, et Eesti „muudetakse vastavalt Ameerika vajadustele sõjaliseks polügooniks“.
„Selline tunne, nagu me kõik oleksime hullumajas, kus meile öeldakse, et mida rohkem te kordate, et Venemaa on agressor, Venemaa on vaenlane, ja et ta tahab meid rünnata, seda kiiremini te justkui paranete. Aga me oleme kõik terved inimesed, me kõik saame aru, et me tahame rahu,“ ütles ta oma kõnes meeleavaldusel.
Vesterinen juurutas Eesti venekeelse elanikkonna seas mõtet, et venelasi alandatakse rahvusliku kuuluvuse tõttu. 2016. aastal portaalis sport.prosvet.ee avaldatud artiklis kirjutas ta: „Eesti iseseisvuse taastamise hetkest alates on vene keelt kõnelevatele elanikele loodud mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid – keelenõuded, kodakondsusetus, elamisluba, erastamine jne. Nüüd on jõutud hariduse, monumentide kallale, meid solvatakse avalikult ja kutsutakse okupantideks. Meie riik, Eesti, kus venelased on elanud sajandeid, on ameeriklastele maha müüdud.“
Samas artiklis väitis ta, et natsionalistlik osa Eesti ühiskonnast koosneb SS-is teeninud eestlaste järeltulijatest, kes vihkavad võitjate järeltulijaid ehk Nõukogude armee sõdurite järeltulijaid, ja kannavad edasi oma esivanemate vaenu. Ta vastandas „fašistide pärijad“ ja „võitjate pärijad“, rõhutades, et just nõukogude armee hävitas natsismi ning tänu nõukogude rahva kangelastegudele säilis ka Eesti rahvas.
„Fašistide katsed meid hävitada väljenduvad pidevas varjatud ja avalikus diskrimineerimises, kirglikus soovis hävitada venekeelne haridus Eestis, meie – venekeelsete – alandamises ja üleüldises väidetava üleoleku demonstratsioonis meie suhtes,“ kirjutas ta.
Samu narratiive levitab Vesterinen siiani, tema seisukohti on laialdaselt edastanud Vene propagandaväljaanded Sputnik, Baltnews, Baltija ja PBK (Pervõi Baltiiski Kanal). Samuti jagas ta oma arvamust Keskerakonna venekeelses ajalehes „Stolitsa“ (Pealinn).
2018. aastal levitas Vesterinen ühismeedias “minu presidendi” Vladimir Putini kõnet: “Lugesin delfis vaeve-vaevu läbi (president) Kaljulaidi kõne ning sain aru, et kirja on pandud järjekordne sonimine.”
Artikli teine osa ilmub esmaspäeval, loo illustreerimisel on kasutatud kuvatõmmiseid ühismeediast.
