Pärast pühapäevast Ukraina julgeolekuteenistuse edukat rünnakut Venemaa strateegilise lennuväe pihta ähvardasid üksikud propagandakanalid esmalt vastulöögiga ka Eestit ja Lätit. Aga seejärel otsustati, et kättemaksuga ähvardamine võimendab Venemaa valusat kaotust ning otsustati sündmus surnuks vaikida.
Näiteks Venemaa politoloog Sergei Markov ähvardas esimese hooga mõjukas meediakanalis MK, et Ukraina rünnak strateegilise tuumapotentsiaaliga seotud lennubaaside vastu on Venemaa tuumadoktriini kohaselt aluseks tuumarelvade kasutamisele:
Sama seisukohta jagasid ka mitmed Venemaa militaarblogijad, kes kutsusid üles Ukraina vastu tuumarelva kasutama. Näiteks kanal @sashakots kirjutas: “Mis siis ikka, vastasseisu uus etapp. /…./ See on must päev meie strateegilise lennuväe jaoks. Aga sõda pole lõppenud. Vaja on tõmmata kate planeedi viimaselt rüütlilt ja anda vastulöök, tagajärgedest hoolimata.”
Telegrami-kanal Два майора postitas sõnumi: “See pole lihtsalt ettekääne. See on põhjus alustada tuumalööke Ukraina vastu”:
Venemaa on aga kogu sõja vältel kasutanud tuumaähvardust, eesmärgiga vähendada lääne abi Ukrainale. Ka seekord mängitakse vastaste närvidel, kuid isegi vene inforuumis tehakse seda tagasihoidlikumalt kui mitmel varasemal korral.
Venemeelses sotsiaalmeedias levisid pärast edukat Ukraina rünnakut ilmselgelt alusetud väited, et osa strateegilisi lennuvälju tabanud droonidest startis Eesti pinnalt ning et kogu operatsioon oli kavandatud UK teenistuste poolt. Seetõttu olevat nüüd Eestis asuvad sõjaväebaasid, eelkõige need baasid, kus paiknevad briti sõjaväelased, Venemaale legitiimseteks sihtmärkideks.
Telegrami-kanalis Narva_News_TG 🇪🇪 väideti: “Venemaa süüdistas Eestit, mis lasi kasutada oma territooriumit Venemaa tagalas olevate objektide droonide väljalennutamiseks. Kreml ähvardab avalikult rünnata “sõjalisi objekte” Balti riikides ja Soomes ning NATO vastab patrulli ja mobilisatsiooni tugevdamisega”:
Täpselt sama mõtet kordas endine Keskerakonna kõneisik Jakko Väli 2. juunil Facebookis:
Üksikud inforünnakud tabasid ka meie lõunanaabrid. Üks varasemalt Djagilevo lennuväljal Tu-22 strateegilisi pommitajaid droonidega rünnanud „terroristidest“ olevat väljaõppe saanud Lätis. Kuna lätlased vihkavad venelasi, toetavad ukrainlasi ja kiidavad vaimustunult edukat strateegilistele lennuväljadele sooritatud rünnakut, olevat ka Läti Venemaa vastulöögi õigustatud sihtmärgiks.
Üks Telegrami-kanal omistas Läti ajakirjandusele väite: “Venemaal elab 100 miljonit rašisti/fašisti, kes kuuluvad hävitamisele. Ukrainlased utiliseerivad neid suurepäraselt.”
Ent Eesti ja eestivene somes esitleti Balti riike Kremli kättemaksu objektina vaid mõnel üksikul korral. Kui keskusest oleks tulnud korraldus, levinuks need eestlasi hirmutavad väited palju laialdasemalt. See näitab, et Kremli propagandakeskuses otsustati erakordselt ebamugav teema maha vaikida ning mitte võimendada seda kättemaksuähvardustega.
Eneseõigustus: Ukraina ründas ainult tänu lääne toetusele
Venemaa ähvardused Euroopa suunal on ootuspärased, sest esiteks on nende propagandamasin alati püüdnud Ukrainat kuvada äbarikuna, kes iseseisvalt ilma lääneriikide abita edukaid rünnakuid korraldada ei suuda. Kuna praegu ei taha Putin pingestada suhteid USA presidendi Donald Trumpiga, siis süüdistatakse seekord Suurbritanniat.
Teiseks hirmutatakse Balti riike lootuses, et me mõjutame oma liitlast Ukrainat loobuma selliste suurrünnakute korraldamisest hirmus, et muidu võib Venemaa tõesti Balti riike rünnata. Aga on tõsiasi, et konventsionaalselt ei suuda Putin Ukraina sõja kõrvalt rünnata ühtegi riiki, eriti NATO liikmesriiki. Isegi Süüria endise diktaatori Bashar al-Assadi režiimi kaitsmine käis Venemaale suure sõja kõrvalt üle jõu.
Asümmeetrilisi hübriidrünnakuid korraldab Venemaa aga niikuinii, seda on näidanud põleng Varssavi kaubanduskeskuses, mürgitamine Salisburys, plahvatused Tšehhi laskemoonaladudes jne. Seega pole meil peljata midagi, sest Putin ründab läänt jõukohaste vahenditega juba ammu. Kui selle juures ütleb vene propaganda, et mõni terrorirünnak on kättemaks millegi eest, siis on see vaid propagandistliku sildi riputamine rünnakute külge, mis toimuvad niikuinii.
Mida me rünnakust teame?
Ukraina julgeolekuteenistus korraldas 1. juunil SBU FPV-droonidega pikalt planeeritud rünnaku neljale õhuväebaasile: Belaja Irkutski oblastis, Olenja Murmanski oblastis, Djagilevo Rjazani oblastis ja Ivanovo Ivanovo oblastis. SBU allikad väitsid, et rünnak kahjustas 41 vene strateegilist lennuvahendit, sealhulgas A-50 strateegilist luurelennukit ning Tu-95 ja Tu-22M3 strateegilisi pommitajaid.
Esimese Venemaa kaitseministeeriumi reaktsiooni kohaselt süttisid „Kiievi režiimi terroristliku akti“ tulemusel Olenja ja Belaja baasides mitmed lennukid. Ivanovo, Rjazani ja Amuuri oblastites tõrjuti rünnak edukalt.
Umbra satelliidifotod näitavad, et Irkutski oblastis Belaja õhuväebaasis hävitati droonidega kolm Tu-95 ja neli Tu-22M3 strateegilist pommitajat ning kahjustada on saanud üks Tu-95 strateegiline pommitaja.
Telegrammikanalil Лачен пише avaldatud videolt võib Olenja õhuväebaasis kokku lugeda kolm täielikult hävitatud ja üks raskelt kahjustatud Tu-22M3 strateegilist pommitajat. Lisaks on näha hävitatud An-22 transpordilennukit.
Kuigi SBU droonirünnaku tulemus jääbki arvatavasti häguseks, on see tõenäoliselt kusagil SBU väidetud 41 ja senini tõestust leidnud 13 lennuvahendi vahel. Sõltumata sellest, kui mitu vene õhujõudude jaoks asendamatut strateegilist õhusõidukit hävitati, on taolise mastaabiga rünnak nii president Putini kui ka FSB jaoks äärmiselt piinlik ja selle mõju püütakse maksimaalselt marginaliseerida.
Esiteks väldivad ametlikud kanalid häbiväärset teemat ja peale kaitseministeeriumi napisõnalise pressiteate on teised valitsusasutused rünnaku käsitlemist vältinud. Teiseks soovitakse avalikkuse tähelepanu mujale suunata mingi suuremat meediakajastust pälviva sigaduse korraldamisega. Selleks võiks olla mastaapne raketirünnak, aga paraku on Venemaa raketivarud kokku kuivanud ja nende teele saatmiseks vajalikke õhuvahendeidki on just kõnealuse rünnaku käigus tõsiselt kärbitud.
Venemaa arsenalis on küll veel allveelaevadelt lennutatavad Kalibrid, Mig-31K hävituslennukitelt startivad hüpersoonilised ballistilised raketid Kinzhal ning maismaalt õhku tõusvad Iskander-M ja Korea päritolu Hwasong ballistilised raketid.
Paraku on Ukraina õhutõrje üpris efektiivne Kalibrite tõrjumisel ning Kinzhale, Iskandere ega ka Hwasonge pole Venemaal kunagi piisavalt palju olnud. Võimalik on ka mastaapne rünnak Iraani juurtega Shahed kamikaze-droonidega, aga Venemaa kasutas neid just nädalal enne Ukraina edukat rünnakut ohtralt ning on kaheldav, et tal on piisavalt varusid hiljutistest rünnakutest veelgi suurejoonelisema korraldamiseks.
Postituse illustreerimiseks on kasutatud kuvatõmmiseid erinevatelt ühismeedia platvormidelt.
