Kremli propaganda reageeris Riigikogu otsusele jätta Venemaa ja Valgevene kodanikud kohalikel valimistel hääleõiguseta üllatavalt tagasihoidlikult, sel teemal ilmus idanaabri ajakirjanduses vaid paar sõnumit uudisteagentuuridelt Interfaks ja TASS.
Vene Föderatsiooni saatkond Eestis tegi 26. märtsil avalduse, milles mõistis „otsustavalt hukka“ Riigikogu poolt kolmandal lugemisel kiirkorras vastu võetud põhiseaduse muutmise eelnõu.
„On täiesti ilmne, et selle sisuliselt rassistliku algatuse läbisurumise taga on russofoobide soov mitte ainult karistada suurt osa seaduskuulekatest ja riigi arengusse panustavatest ning makse maksvatest Eesti elanikest, vaid eelkõige – jõhkralt manipuleerida tulevaste valimiste tulemustega,“ väitis saatkond pressiavalduses. „Pole kellelegi saladus, et kümnete tuhandete venemaalaste ning alates 2026. aastast ka kodakondsuseta isikute valijate nimekirjast väljajätmine mängib kätte rahvuslikult meelestatud poliitilistele jõududele ning vähendab oluliselt nende parteide toetust, kes traditsiooniliselt kaitsevad venekeelse vähemuse õigusi ja huve.“
Ent saatkonna jaoks ette valmistatud seisukohti Kremli propagandamasin seekord ei võimendanud, kuigi mullu pöörati nn kaasmaalaste hääleõiguseta jätmisele palju rohkem tähelepanu.
Kui vene ajakirjanikud palusid Riigikogu otsust kommenteerida president Putini pressiesindajal Dmitri Peskov, siis vastas too väga napisõnaliselt: “Ei saa täpselt öelda, kuna ei tunne teemat piisavalt. Mul on vaja sellesse süveneda.”
Poliitilised ja apoliitilised rühmad
Mõjukates, üle 50 000 jälgijaga Eesti venekeelsetes sotsiaalmeedia gruppides Таллиннцы (Tallinlased) ja Русскоязычная Эстония (Venekeelne Eesti) kritiseerisid administraatorid ise jõuliselt seda otsust ning võimendasid kriitilisi seisukohavõtte.
Näiteks Таллиннцы administraator Oleg Bessedin postitas 26. märtsil kirgiliku sõnavõtu “Oma võõraste seas, võõras omade seas: kuidas Eestis ehitatakse totalitarismi-näolist demokraatiat.”
“Alates 2025. aasta oktoobrist vaatavad halli passi omanikud, kümned tuhanded inimesed, kes on sündinud ja elanud terve oma elu Eestis, töötanud siin, maksnud makse ja tõstnud jalule riigi majanduse – valimissedeleid vaikides,” kirjutas Bessedin. “Hääletada nad rohkem ei saa. Erinevalt mingisugusest kreeklasest või prantslasest, kes elab Tallinnas Erasmuse-programmi alusel, neid ei usaldata.” (Viimane väide on vale, sest välistundegid pole Eestis kunagi valimisõigust omanud – toim.)
Kuna Таллиннцы ja Русскоязычная Эстония hoiak oli ootuspärane, vaatas Propastop seekord, kas ja kuidas reageeriti Riigikogu otsusele enam kui 103 000 jälgiga Facebooki grupis Ищу совета (Эстония) (Küsin nõu (Eesti)). See rühm on rõhutatult apoliitiline ning inimesed otsivad sealt abi oma olmeprobleemide lahendamisel, küsides näiteks nõu usaldusväärse santehniku või kõrvaarsti leidmiseks.
Ищу совета administraator Vladimir Goman korraldas hääletuse, mille juhatas sisse küsimusega: „Kõik on juba kuulnud tänasest Riigikogu hääletusest, mis jätab hääleõiguseta kolmandate riikide kodanikud, aga seejärel ka hallipassi omanikud. Huvitav, millise erakonna poolt te hääletate 2025. aasta sügisestel valimistel?“
Hääletusel osales üle 1600 inimese ning ülekaalukalt sai suurima toetuse Keskerakond, mille liikmed ainsa parlamendiparteina hääletasid põhiseaduse muutmise vastu. Hääletustulemusest huvitavam oli selle all tekkinud arutelu, mille põhjal võib välja tuua neli olulisemat tüüpi hinnangut.
Konkurentide kõrvaldamise taktika. Üks korduv narratiiv väidab, et valimisõiguse äravõtmise taga pole soov tagada Eesti julgeolekut, vaid see on strateegiline samm konkurentide nõrgestamiseks. Sotsiaalmeedias väideti, et valitsusparteid Reformierakond ja Eesti 200 soovivad valimisõiguseta jätta Keskerakonna lojaalseid toetajaid, kellest paljud on just Venemaa või Valgevene kodakondsusega. „Mäng käib konkurentide kõrvaldamise, mitte julgeoleku nimel,” oli levinud kommentaar.
Teiselt poolt – hääleta või ära hääleta, niikuinii saad tulemuseks h…
Solvumistunne „Eesti sõdib oma rahva vastu”. Paljud venekeelsed kommenteerijad väljendasid pettumust ja isegi sügavat solvumist. Levinud on seisukoht, et Eesti riik ei soovi „meiesuguseid“ ning üritab inimesi vaikselt riigist välja suruda.
Mõned kasutajad seadsid kahtluse alla, miks neid, aastakümneid Eestis elanud inimesi, nüüd enam valimistel kaasa rääkida ei lasta. “Eesti peab Venemaad agressoriks, aga sõdib tegelikult omaenda elanike vastu,” kirjutas üks kommentaator.
Jeaneta: Ma isegi ei tea, millistest valimistest on jutt.
Tugev toetus Keskerakonnale ja kriitika valitsuserakondade aadressil. Mitmed kommentaatorid kinnitasid arutelus, et hääletavad kindlasti Keskerakonna poolt. Veel rohkem oli neid kommentaatoreid, kes lubasid mitte kunagi anda oma hääle Reformierakonnale.
Usaldamatus e-hääletuse vastu ja vandenõuteooriad. Levinud oli ka usaldamatus Eesti e-hääletussüsteemi suhtes. Mitmed kommentaarid väitsid, et „niikuinii joonistatakse valimistel juurde nii palju e-hääli, kui vaja”.
Venekeelses infosfääris ringlevad vastureaktsioonid on segu mõistetavalt tekkinud pettumustundest, mida ajakirjanduses on väljandenud ka mitmed vene rahvusest arvamusliidrid. Teisalt manipuleerivad suurte sotsiaalmeediarühmade administraatoriid oma lugejatega ning loovad oma keskkonnas endale meelepärase emotsionaalse hoiaku.
Selles on lihtne veenduda, kõrvutades erinevaid Facebooki rühmi, mille järgijad suuresti kattuvad. Kuna Таллиннцы ja Русскоязычная Эстония administraatorid on viimastel kuudel unustanud Tallinna ja Eesti teemade käsitlemise ning keskendunud USA uue administratsiooni rahuinitsiatiivi toetamisele ning Ukraina alavääristamisele, siis valdab samasugune hoiak ka nende rühmade kommentaarides. Ja kui apoliitilises rühmas Ищу совета esitas administraator vahelduseks Eesti poliitikat puudutava küsimuse, siis järgnes sellele ka asjalik arutelu, kus esitati end viisakalt väljendades erinevaid seisukohti.
Illustratsioonidena on kasutatud kuvatõmmiseid Facebooki rühmast Ищу совета.
