Eelmisel sügisel jälgisid ning analüüsisid mõned Tallinna Ülikooli eriala “Sotsiaalmeedia ja ühiskond” magistrandid õppejõud Jaana Davidjantsi juhendamisel venekeelseid ühismeedia rühmi. Anonüümseks jääda soovinud tudeng järgis mullu novembris kuu aja vältel Facebooki lehte Pro-Russia ZOV ning analüüsis seda propaganda teoreetilisi põhimõtteid järgides.
Propastop avaldab täna lühikokkuvõtte tööst:
Facebooki leht Pro-Russia ZOV väidab end olevat meelelahutusplatvorm inimestele, kes on huvitatud Venemaast ja selle kultuurist. Lehel on üle 79 000 jälgija. Ühe kuu pikkune vaatlus näitas, et jälgijad on lehel aktiivselt kaasatud ning vaatlusperioodi jooksul tehti lehele kokku 35 postitust.
Kuigi leht väidab, et selle fookus on kultuur ja looduse ilu, käsitletakse valdavalt Ukraina ja Venemaa vahelise sõjaga seotud teemasid. Pro-Russia ZOV sisu jätab koheselt mulje, et tegemist on propaganda ja valeinfo levitamise platvormiga.
Kuigi väited ja muu materjal lehel ei põhine usaldusväärsetel allikaviidetel, esitatakse neid tõena. Tekstid on emotsionaalsed, liialdatud ja värvikad, mitte neutraalsed sündmuste kirjeldused. Samuti kujutatakse Läänt järjepidevalt negatiivses valguses ning Venemaad ülistatakse igal võimalikul moel. Rahvussümboolikat kasutatakse sageli, eriti postituste kommentaarides, kuid seda esineb ka postitustes endis.
Pro-Russia ZOV loob teadlikult Venemaast kuvandi kui tugevast, uhkest ja ainulaadse sõjalise võimekusega riigist, vastandades Venemaad põlglikult NATOle ja lääneriikidele. Läänest üleoleku narratiivi kinnistatakse patriootlike sümbolite, meemide ja jälgijate ülekaalukalt positiivsete reaktsioonide kaudu, mis tugevdavad rahvuslikku uhkust ja lükkavad tagasi eriarvamused kui pelga „Lääne propaganda“.
Lehte domineerivad emotsionaalselt laetud postitused, näiteks videod, mis eksitavalt väidavad, et Venemaa väed võitlevad Ukrainas tõhusalt NATO vägedega (pilt nr 1). Seda tüüpi postitused sisaldavad sageli Venemaa lippe, võidule viitavaid emotikone ja rahvuslikku sümboolikat, et luua ühtsuse ja triumfi aura. Näiteks üks postitus pilkab NATO väidetavat haavatavust, väites, et Venemaa jõud „hävitavad NATO parimaid“, ehkki NATO väed sõjategevuses ei osale.
Ka kommentaarides postitavad kasutajad Venemaad toetavaid või NATO liidreid pilkavaid ja naeruvääristavad märkusi. Korduvalt postitati nalju Ursula von der Leyeni väidetava kiindumuse kohta pesumasinate suhtes, raamistades Euroopa Komisjoni presidenti sel moel ebakompetentse ja ebaolulistele detailidele keskenduvana (pilt nr 2).
Pro-Russia ZOV kasutab valeinfo levitamiseks kolme narratiivi. Esimene narratiiv püüab luua ühtsustunnet, jagades sisu, mis rõhutab kultuurilist ja rahvuslikku ühtekuuluvust. Teine narratiiv kasutab korduvalt patriootlikku sümboolikat ja sümboleid, et taastoota jälgijate lojaalsust. Lisaks sellele tekitab leht mulje, et Venemaa võitleb Ukraina pinnal NATO ja Läänega (pilt nr 3).
O’Shaughnessy (2004) on välja toonud propaganda strateegiate liigid ning Pro-Russia ZOV kasutab kõiki nelja neist. Need neli liiki on:
Narratiivi loomine –lihtsustatud ja emotsionaalselt laetud lugude kasutamine propaganda tugevdamiseks, kohandades neid inimeste eelarvamuste ja hirmudega.
Emotsioonide kasutamine – hirmu, viha ja uhkuse kasutamine inimeste mobiliseerimiseks või kriitilise mõtlemise takistamiseks, suunates neid sõnumi edastaja soovitud tõlgenduse poole.
Kordus – sõnumite kordamine muudab need tuttavaks ja seeläbi usutavaks.
Visuaalid ja sümbolid – piltide, meemide ja rahvussümbolite kasutamine propaganda levitamiseks ja emotsionaalsete seoste loomiseks.
Pro-Russia ZOV postituste tekstid püüavad luua narratiive Venemaa suurusest ja kõikvõimsusest, kujutades riigi juhte kui ainsaid tõelisi ja usaldusväärseid liidreid maailmas. Venemaa kodanikke kujutatakse kaunite naiste, töökate laste ja tugevate edukate meestena, kinnistades muljet sageli vastavate piltidega. Igal võimalusel püüab leht näidata Venemaa sõjalist üleolekut, eriti NATO ja lääneriikide ees. Samuti rõhutatakse Venemaa arenenud arengut ja jõukust, vastandades seda Lääne riikide väidetavale mahajäämusele.
Leht kasutab tugevalt emotsioone, peamiselt uhkust ja edu. Need elemendid on mõeldud toetajatele turvatunde ja motivatsiooni loomiseks ning vastastes viha ja hirmu tekitamiseks. Kuu aega neid postitusi jälgides tekkisid ka uurijas endas viha ja hirmu tunded.
Üks Pro-Russia ZOV strateegia on korduse kasutamine – rahvussümboolika läbib suuremat osa postitustest, nii sisus kui kommentaarides. Igas postituses on pilte või videoid, need visuaalid toetavad tekstisisu või aitavad lugejal kujutluspilti luua.
Postitustes jagatakse peamiselt infot tegelike sündmuste kohta: videod sõjatsoonist, Putini pressikonverentsid, poliitilised sündmused ja sõjatehnika esitlused. Sageli tekitab visuaalidele lisatud info kahtlusi, kuna väiteid ei kinnitata usaldusväärsete allikatega. Näiteks väidetakse sageli, et Venemaa sõjatehnika on kõrgeima kvaliteediga ja ületab Lääne oma (pilt nr 5).
Selline tõe ja vale segamise taktika on Boyd’i (2017) sõnul üks meetod, mida kasutatakse usaldusväärsuse suurendamiseks. Boyd märgib ka, et sellised strateegiad püüavad sageli rõhutada, et „teiste“ – antud juhul Lääne – info on kallutatud. Siiski ei tuvastanud uurija Pro-Russia ZOV vaatlemisel otseseid katseid Lääne infot diskrediteerida.
Vaatlus kinnitab Dawkinsi (1976) kontseptsiooni, mille kohaselt valeinformatsioon ja propaganda levivad efektiivselt meemide ja lihtsustatud teabe kaudu. Pro-Russia ZOV ise ei kasuta oma postitustes meeme, vaid ainult pilte ja videosid. Ent nendega kaasnev tekst on lihtne ja selge. Seisukohad esitatakse arusaadavas ja kergesti mõistetavas keeles.
Meeme kasutavad palju lehe kommenteerijad. Sageli toetavad meemid algse postitaja vaateid, kuid esineb ka kommentaare, kus Venemaad meemide abil pilgatakse (pilt nr 6) Pilkavaid kommentaare tavaliselt eiratakse või vastatakse neile kommenteerijat naeruvääristades või üritades esitatud infot ümber lükata. Need vastused on emotsionaalsed, mitte faktilised ega tõenditega toetatud.
Lehe jälgimine tekitas uurijas tugevaid emotsioone. Esialgu tekitas vaatlus viha ja hirmu, kuna elan Läänes. Pro-Russia ZOV lehe sisu ei peegelda tegelikkust, esitades kas valeinfot või väiteid, mida ei kinnita tõendid.
Valdav enamus kommenteerijatest toetab avalikult sõda ja tapmist, edendades vägivalda ja vihkamist. Jälgijad võtavad lehe poolt levitatava valeinfo hõlpsasti omaks, näiteks väited NATO sõdurite või „natsistlike ukrainlaste“ tapmise kohta. Uurija tundis nii hämmingut kui ka imestust selle üle, kui pimesi jälgijad lehe sisu omaks võtavad, isegi kui valeinfo on ilmselgelt tuvastatav. Pro-Russia ZOV sisule reageeritakse enamasti vankumatu toetusega. Uurija jaoks olid kõige julgustavamad need hetked, kui mõned vaprad isikud jagasid lehel vastandlikke seisukohti.
Mida rohkem uurija sisuga kokku puutus, seda tugevam tundus selle mõju. Korduv kokkupuude emotsionaalsete postituste ja enesekindlate väidetega tekitas hetkeks isegi mõtteid nende võimaliku tõelevastavuse kohta. See isiklik kogemus rõhutas, kui tõhusalt suudavad emotsionaalne keel ja enesekindlalt esitatud valeinfo inimesi mõjutada.
Siiski toimis eelnev teadlikkus kaitsekilbina, mis võimaldas uurijal manipuleerimisele vastu seista. Lõpuks muutus lehe jälgimine peaaegu meelelahutuslikuks, sarnanedes vastaspoole tegevuse salajase jälgimisega.
Arutelu ja järeldused
Pro-Russia ZOV etnograafiline vaatlus näitab, et sotsiaalmeedia kaudu levitatav valeinformatsioon ja propaganda on strateegiliselt üles ehitatud, et tugevdada edendatavaid narratiive. Leht kujutab Venemaad tugeva ja ühtsena, rõhutades vaenulikkust Lääne suhtes. Autoetnograafiline lähenemine pakkus võimaluse jälgida ja analüüsida, kuidas propaganda ja valeinformatsioon mõjutavad tarbijaid emotsionaalsel tasandil. See meetod andis ülevaate nii individuaalsetest kogemustest kui ka kollektiivsetest mustritest.
Uuring toob esile propaganda keerukuse ja selle võime mõjutada jälgijate emotsioone ja uskumusi. Pro-Russia ZOV leht on näide kaasaegsest digitaalsest propagandast, mis ühendab tõhusalt emotsionaalse veetluse, rahvusliku sümboolika ning tõe ja vale segamise. Tulemused rõhutavad vajadust parema meediapädevuse järele. See pädevus peab ulatuma kaugemale faktikontrollist, hõlmates ka emotsionaalse manipuleerimise äratundmist.
Allikad (loodetavasti leiavad ka Propastopi süvalugejad siit väärtuslikku lugemisvara):
Boyd, D. (2017). Did Media Literacy Backfire? Journal of Applied Youth Studies.
Dawkins, R. (1976). The Selfish Gene. Oxford University Press.
Ellis, C. Adams, T. E. Bochner, A. P. (2011). Autoethnography: An overview. Forum Qualitative Sozialforschung / Forum. Qualitative Social Research. https://www.qualitative-research.net/index.php/fqs/article/view/1589/3095
O’Shaughnessy, N. J. (2004). Politics and Propaganda: Weapons of Mass Seduction. Manchester University Press.
Poulos, C. N. (2021). Essentials of Autoethnography. American Psychological Association. https://www.apa.org/pubs/books/essentials-autoethnography-sample-chapter.pdf
Wardle, C., & Derakhshan, H. (2017). Information Disorder: Toward an interdisciplinary framework for research and policymaking
Õppetöö meetodid on välja arendatud projekti Trust And Visuality: Everyday digital practices (TRAVIS) raames. Projekti toetavad Eesti Teadusagentuur, Soome Akadeemia, Austria Teadusfond, ning Majandus- ja Sotsiaaluuringute Nõukogu (Ühendkuningriik) CHANSE ERA-NET kaasrahastamisprogrammi raames, mis on saanud rahastuse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmi Horisont 2020 toetuslepingu nr 101004509 alusel.
