Kristiina Kaju, Rahvusraamatukogu sotsiaalteaduste valdkonna juhtiv spetsialist
Lukasz Olejnik. Propaganda. From disinformation and influence to operations and information warfare
Alguses oli sõna ‒ nii alustab autor oma lugu elust infoajastul, kus sõna (koos pildiga) on muutunud vääramatult mõjukaks teabekandjaks. Olejniku käsitluse keskmes on propaganda kui erinevates vormides avalduv informatiivne mõjutusvahend, seda nii positiivses kui negatiivses tähenduses.
Raamat uurib, kuidas inimesi konkreetsetest eesmärkidest ja kavatsustest lähtudes informatsiooni kaudu suunatakse. Autor juhib lugejat läbi erinevate propagandavõtete, tõstes esile teabe levitamise, strateegilise kommunikatsiooni, avalikkussuhted, reklaami jm. Ta kasutab tsiviilelust pärit näiteid, kuid keskendub paljuski sõjale Ukrainas.
Näiteks kirjutab Olejnik: „Ukraina lõi efektiivse informatsioonimasina, mis koosnes aktivistidest, entusiastidest ning PR-professionaalidest. Nad lõid pidevalt meeme – napisõnalisi asjakohaseid pilte. Lähtudes põhimõttest „naeruvääristamine on inimese kõige võimsam relv“ võib selliseid infovõtteid „relvastusse võtta“ ning ühise vaenlase vastu kasutada.
Väljaspool Ukrainat asuvad inimesed lõid mitteformaalse rühma NAFO (North Atlantic Fellas Organisation) ning ühinesid ukrainlaste jõupingutustega. See organisatsioon loodi vene propagandale vastu seismiseks, aga ka Ukraina kaitsmiseks mõeldud sõnumite edastamiseks. /…/“
Ukraina edukate infovõtete näitena toob autor sõja alguses käima lastud müüdi erakordselt võimekast Ukraina piloodist hüüdnimega Kiievi vaim. Ja tol hetkel teadaolevalt hukkunud Maosaare kaitsjate vastuse ettepanekule alla anda sõnadega “vene sõjalaev, mine ….!” „Need on legendid, aga need aitavad hoida oma rahva moraali ning võita toetust välismaal,“ kirjutab Olejinik. „Maksab informatsiooniline mõju ning see oli tähelepanuväärselt suur, sellises olukorras on detailid teisijärgulised, sest käimas on sõda!“
Sõna „propaganda“ tekitab peaaegu igal inimesel mingisuguse assotsiatsiooni. Seitse peatükki avavad ja seostavad omavahel vale- ja desinformatsiooni ning informatsiooniga manipuleerimise võimalused. Tähelepanu pööratakse info- ja mõjutusoperatsioonidele, valeinfo levitamisele, infosõjale, pettustele, psühholoogilistele operatsioonidele, narratiividele, digitehnoloogiatele ning trollidele ja bottidele (veebirobotitele), vaadeldakse ka kajakambreid ja infomulle.
Akadeemiline, aga hästi loetav
Raamat käsitleb ka propagandatehnikate kujundamist ja tehnoloogiat nende taga: sotsiaalmeediaplatvorme, botivõrke ja võimalusi, kuidas propagandat ajakirjanduses, raadios ja mujal kampaaniates levitada.
Autor ei anna otseseid hinnanguid ega väljenda isiklikke vaateid, vaid püüab pigem pakkuda neutraalset, kuid sisukat ja argumenteeritud teavet. Kui hästi on see õnnestunud, jääb lugeja otsustada.
Kuigi teos on akadeemiline, ei tasu sellest heituda – raamat on siiski hästi loetav ja loogilise struktuuriga. Rohkete näidete, olukordade ja juhtumite kirjeldustega ilmestatud tekst teeb keerulise teema haaratavaks. Autor on teinud põhjalikku uurimistööd ning jagab oma avastusi ja analüüse nii Euroopa kui laiema maailma kontekstis.
Esiletõstmist väärivad mõned põhipunktid. Kuna internetimaailmas tegutsejaid on tohutult palju ning tehnoloogia ja digimaailm on kaasajal meie elu osa, on propaganda levik vältimatu.
Milline on suurim propagandaga seonduv oht? Kuhu see meid viib? Kas sellest on võimalik pääseda? Vastus: ei ole. Parim kaitse on teadlikkus – arusaamine, et meiega manipuleeritakse ja meid püütakse mõjutada.
Desinformatsioon ja propaganda on eksisteerinud sajandeid. Küll aga on muutunud infokeskkond, meetodid, kuidas infot luuakse ja tarbitakse, mil viisil uudiseid ja uut infot saadakse ning omavahel suheldakse.
Info liikumine või, nagu autor ütleb, info ringlemine, on kiire – ja see omakorda mõjutab info kvaliteeti. Autor jagab ka praktilisi näiteid, sealhulgas isegi juhiseid botivõrgu loomiseks alates sihtgrupi määratlemisest kuni jälgede peitmiseni.
See avab lugejatele uue vaatenurga mõistmaks, kuidas digitaalne propaganda töötab. Olgem teadlikud! Botivõrk on tarkvara, mis võimaldab digikeskkondades propagandasõnumeid kiiresti ja efektiivselt edastada.
17 võtet valeinfo levitamiseks
Olejnik analüüsib ka poliitilist propagandat ja valimiste mõjutamist. Mullu käis umbes 50% maailma elanikkonnast valimas, samas oli läbiv ja suur väljakutse desinformatsiooni mõju valimistele. Ka 2025. aastal on erinevates riikides valimiskastide juurde minemas miljoneid inimesi, kaasa arvatud Eestis. Poliitiline mõjutamine, propaganda, infooperatsioonid ja desinformatsioon on endiselt äärmiselt suure mõjuga. Oma raamatus kirjeldab Olejnik poliitilise propaganda võtteid, mida saab valijate mõjutamiseks kasutada.
Näiteks kunstmuru, astroturfimine ehk rohujuurepesu (ingl astroturfing) ‒ autor selgitab, et see on võte, mida kasutatakse soovitud sõnumite populariseerimiseks. Kui mingile sõnumile või teemale on järsku tekkinud suur toetus või jagatakse seda infot väga laialdaselt, siis võib tegemist olla astroturfimisega. Millegi suur populaarsus tekitab inimestes soovi samuti seda jagada. Infot levitavad enamasti inimesed, kuid selleks võidakse kasutada ka tehnoloogiat. Sellist info kunstlikku levitamist on keeruline tuvastada ja tõestada.
Mõjutus- ja infooperatsioonide, desinformatsiooni ja propaganda kolm peamist aspekti on kellele, mida ja kuidas. Raamatus on kirjeldatud 17 võtet, meetodit, tehnikat ja trikki, mida kasutatakse valeinfo levitamiseks. Näiteks segaduse tekitamine, sildistamine, minimeerimine, kahtlemine, lihtsustamine, autoriteedi tekitamine jne.
Välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ja sekkumine ehk FIMI (ingl foreign information manipulation and interference) on propaganda ja desinformatsiooni levitamise tegevused, millega väljastpoolt riiki mõjutatakse riigi sees toimuvat. Autor kirjeldab ka mitmeid sellel eesmärgil kasutatavaid taktikaid ja tegevusi, näiteks võrgustiku arendamine ja inimeste kaasamine, sisu loomine, kanalite valik, füüsilised tegevused (rahutused, demonstratsioonid) jm.
Raamatu lõpetuseks tõdeb autor, et propagandistlikult esitatud teemade ja suunatud tegevustega toimetulek on meie ajastu väljakutse. Teadmised infoga manipuleerimise ja mõjutamisvõimaluste kohta on olulised. Samuti leiab ta, et propaganda ei ole alati halb, kuigi selle kasutamise eesmärgid võivad olla halvad; samas tundub selle sõna tähendus inimeste jaoks peaaegu alati ikkagi negatiivsena.
Lukasz Olejnik on küberturvalisuse ja privaatsuse uurija ning konsultant. Ta avaldanud ka raamatu „Philosophy of Cybersecurity”.
Lugege ka: Peter Pomerantsevi raamat briti propagandistist, kes kavaldas üle Hitleri – Propastop
