Teisipäeval teatas USA saatkond oma Facebooki kolme lausega, et saatkonnas kohtusid Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu liikmed USA külalisprofessori Brian C. Kalt’iga Michigan State University College of Law’st; „Professor Kalt viibib Eestis Õigusteaduste Liidu kutsel ning Baltic American Freedom Foundation’i ja teiste organisatsioonide toel, et arutleda USA konstitutsiooni juriidilise olemuse, konstitutsiooniõiguse ning konstitutsiooni rolli üle kaasajas.“
Mõjuka Facebooki grupi Таллиннцы (Tallinlased) administraator Oleg Bessedin edastas USA saatkonna venekeelse teate, kuid lisas sellele omalt poolt: „Mitteametliku informatsiooni kohaselt uurivad professor Kalt ja tema saatjad erilise huviga kahte teravat küsimust: Vene õigeusu kiriku olukord Eestis, mille pühakojad on sihikul, vaimulikud surve all ning koguduste liikmed kahtluse all.
Ja Eesti poliitvangide küsimust, keda, Tallinna ametliku versiooni kohaselt, pole üldse olemas. Ainult et nende kirjad, süüdimõistvad otsused ning vanglakongid on palju kõnekamad kui mistahes kapo avaldused.“
Siseministri nõuniku Vootele Päi sõnul on ministeeriumile teadaolevalt Bessedini postitus professor Kalti visiidist Bessedini enda fantaasia vili. „Säärast agendat professori siinsel visiidil pole. Seda kinnitas meile ka professor Kalti visiiti korraldanud Eesti Õigusteaduste Üliõpilaste Liit,“ ütles Päi. „Korraldajate sõnul Kalt selliste teemadega nagu Vene õigeusu kiriku siinne tegevus või väidetavate „poliitvangide“ olukord Eestis visiidil ei tegele.“
Bessedini väitel keeldus siseminister Lauri Läänemets ameerika juuraprofessoriga kohtumisest. „Vastupidiselt Bessedini väidetule, ei ole Kalt palunud kohtumist siseministri ega siseministeeriumi esindajatega. Kui selline ettepanek peaks tulema, oleksime selleks ikka avatud,“ ütles Päi.
Oma postituse lõpetas Bessedin nii: „On võimalik, et professor Kalt ei sõitnud Eestist ära tühja vihikuga, vaid terve keissi materjalidega nende kabinettide jaoks, kus võetakse vastu otsuseid mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa kohta. Seda, kus lõppevad inimõigused ja algab „vabadus Eesti moodi“ ei aruta nüüd enam ainult kohalikud juristid.“
Bessedin on viimastel päevadel igati üritanud tekitada narratiivi nagu oleks USA uus administratsioon rahulolematu Vene õigeusu jiriku kohtlemisega Eesti võimude poolt ning üldisemalt inimõiguste olukorraga Eestis. Nii seostas ta professor Kalti kohtumise juuratudengitega ameerika ajakirjaniku John Varoli tegevusega Tallinnas, kes tõepoolest külastas erinevaid vene õigeusu pühamuid ning andis intervjuu Bessedini YouTube´i kanalile. Bessedin pealkirjastas selle dramaatiliselt: „Trump päästab Pribaltika õigeusklikud“.
Eilses Таллиннцы postituses andis Bessedin ülevaate Varoli visiidist. Muuhulgas ta kirjutas: „“Varoli saabus erilise missiooniga – et oma silmadega veenduda, kuidas Eestis käitutakse Vene õigeusu kirikuga, ja isiklikult kohtuda nendega, kes on juba kokku puutunud riigi poolse survega. Visiidi tulemusel on esimene aruanne inimõiguste rikkumisest juba Valgesse majja saadetud.“
See postitus pälvis 52 000 jälgijaga grupis suurt tähelepanu, ebatavalisel kombel jagati seda ligi 200 korral. Wikipedia andmete kohaselt töötas Varoli aastatel 1997-2010 Venemaal ajakirjanikuna, kuid viimased kümmekond aastat on suhtekorraldaja.
Varoli kallutatusele juhtis tähelepanu ka varjunime Onu Sam kasutav Таллиннцы liige, kelle sõnul esitab Varoli vene narratiive „ameerika vaatenurgana“: „Ta ei esinda isegi mitte ameerika konservatiive, vaid puhast putinistlikku ideoloogiat.“
Bessedini tegevus on näide sellest, et Venemaa soovib õigeusu kiriku teema viia rahvusvahelisele tasandile. Eeldatavasti võtab Riigikogu aprillis vastu seaduseelnõu, mille järgi Eestis ei tohiks tegutseda kirik või kogudus, mis on seotud sõjalist agressiooni toetava organisatsiooniga. See seadus võimaldab lõpetada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku tegevuse Eestis, kui kirik ei loobu kanoonilisest alluvusest Moskva patriarhaadile.
„Oleme arvestanud, et Venemaa võib lähikuudel nii ametlikul tasandil kui ka oma propagandistide ja mõjuagentide toel otsida viise Vene õigeusu kirikut puudutava temaatika tõstatamiseks rahvusvahelisel tasemel. Selle eesmärk oleks valeinfoga luua meie liitlasriikide meediaruumis, aga ka poliitilisel tasandil narratiivi justkui tegeleks Eesti riik usu- või rahvusvähemuse tagakiusamisega. Võimalik, et seda üritatakse ka põimida tervikuks haridusreformiga ja valimisõiguse muutmisega, et siis veelgi võimendada rahvusvähemuse tagakiusamise narratiivi – usk, keel ja valimisõigus,“ selgitas siseministri nõunik Vootele Päi.
Juba 1996. aastal Eestis tekkinud Vene õigeusu kiriku konflikti ajal kirjutas Moskva patriarh Aleksius II USA president Bill Clintonile kirja, milles süüdistas toonast Eesti valitsust usuvabaduste ja inimõiguste piiramises ning kiriku siseasjadesse sekkumises. „Sellest sai aastateks üks Kremli kandvaid narratiive Eesti-vastases diplomaatilises propagandasõjas. See kõik on olnud ja peame selleks ka nüüd lihtsalt valmis olema,“ sõnas Päi.
Loo illustreerimisel on kasutatud kuvatõmmiseid Таллиннцы rühmast.
