Läti ajakirjanik Ilze Kuzmina uuris, milline on inimeste hoiak kolmes Balti riigi piiriäärses arvuka vene elanikkonnaga linnas – Daugavpilsis, Narvas ja Visiginases. Täna avaldab Propastop Kuzmina reportaaži Leedu linnast Visaginasest, mis ehitati 2009. aastal suletud Ignalina tuumaelektrijaama töötajatele.
Mullu avaldas Propastop Kuzmina reportaaži Daugavpilsist, Kuzmina tutvustas läti lugejatele põhjalikult ka elu Narvas.
Visaginas on ainuke linn leedus, kus enamiku inimeste emakeel on vene keel. Seda põhjusel, et linn asutati 1975. aastal Ignalina tuumaelektrijaama töötajatele, kes enamikus toodi Leetu tööle mujalt N Liidust. Leedu noorim linn kandis asutamisest kuni 1992. aastani nime Sniečkus.
Kas te teate, kes oli Antanas Sniečkus? Sniečkus (1903-1974) sai Leedu kommunistliku partei juhiks juba 1940. aastal, kohe pärast nõukogude okupatsiooni algust, ning püsis ametis surmani. Selle mehe südametunnistusel on muuhulgas kümnete tuhandete kaasmaalaste küüditamine 1941 ja 1949. aastal.
„Kuigi linna nimi muudeti Visaginaseks juba 1992. aastal, ütlevad paljud linlased tänini, et elavad Sniečkuses ja peavad seda mees kangelaseks!“ pahandab Alexey Urazov, kes lõi oma kodulinna noorte kunstikeskuse.
Snečkuse imetlemine näitab, et osa Visaginase elanikest elab samas ka Venemaa inforuumis. Vene inforuumis taastoodetakse Snečkusele tänini positiivset kuvandit kui verivaese Leedu ”jalule tõstnud” juhist.
Leedu noorim linn eristub
Erinevalt Eestist ja Lätist andis Leedus riik kõigile migrantidele pärast taasiseseisvumist kodakondsuse ning nad osalevad valimistel. Mullu mais toimunud presidendivalimistel kogus Visaginases enim hääli, 37,8%, Eduardas Vaitkus, kes pooldab Leedu lahkumist NATOst ega pea Venemaad ohuks Leedu iseseisvusele. Üleriiklikult kogus Vaitkus vaid 7% häältest ning valimiste teise vooru ei pääsenud.
Visaginase linnanõukogu liige Svetlana Babujeva (Talurahva ja Roheliste Liit, omab 141-kohalises Leedu parlamendis 8 kohta) põhjendab oma kaaslinlaste valikut kehva majandusliku olukorraga, mis tekitab protesti. „Viimased hääletustulemused on tähenda, et meie inimesed toetavad Putinit ja tema sõda Ukraina vastu, või et neil oleks soov kolida Venemaale,“ kinnitab Babujeva.
Nii nagu praegu Narvas, ärritavad madalate kommunaalkuludega harjunud Visaginase elanike järsult tõusnud elektri ja kütte hinnad. Samas on valitsuse toetusel linna rajatud 700 inimesele korralikku palka maksev puidutööstus. Ja kuigi Ignalina tuumajaam on ammu suletud, on see siiski suur tööandja, kus pooltuhat inimest tegelevad jaama demonteerimise ning jäätmete turvalise hoiustamisega.
Vilniuse Ülikooli kommunikatsiooni teaduskonna kaasprofessori Viktors Denisenko hinnangul toetab Leedus kokku Kremli poliitikat umbes sama palju inimesi, kui presidendivalimistel kogus Vaitkus.
Leedu keelt oskamata hakkama ei saa. Või siiski?
Kui Leedu riik pakkus pärast taasiseisvumist Visaginases tasuta keelekursuseid, siis oli huvilisi vähe. „Arvati, et leedu keele oskust pole vaja,“ ütleb turismiinfo töötaja Tatjana Dmitrieva. „Nüüd, kus leedu keele kursused on ainult tasulised, kahetsetakse seda otsust.“
Visaginase linnavolikogu peamine töökeel on leedu keel, kuid vajadusel aitavad tõlgid neid lokaalpoliitikuid, kel riigikeele oskust napib.
Kui nõukogude ajal polnud Visaginases elamiseks leedu keele oskust üldse vaja, siis nüüd peavad linlased Vilniuses arsti juures või pangakontoris käies suhtlema riigikeeles. „Vene koolide tunniplaanis on seitse leedu keele tundi nädalas! Keelt mitte ära õppida on võimatu,“ kinnitab Dmitrieva.
Visaginases on kolm vene ja kaks leedu kooli ning nii leedukeelsetes koolides kui lasteaedades õpib palju vene lapsi. Alates viiendast klassist on kõik õpikud ainult leedukeelsed ning koolide lõpueksamid antakse ainult leedu keeles, sest kogu kõrgharidussüsteem on Leedus riigikeelne.
Leedu koolis õppiv teismeline Julia kurdab ajakirjanikuga suheldes, et õpetajad ei luba vene õpilastel vahetunnis omavahel emakeeles suhelda. Samas suhtleb Julia ka teiste linlastega väljaspool kooli enamasti vene keeles, sest Visaginases räägivad vene keelt peaaegu kõik elanikud.
Noortega kunstikeskuses igapäevaselt tegeleva Urazovi sõnul tuleb Leedu õpetajaid koolitada vene õpilastega õigesti käituma, muidu kasvatavad nad üles veel ühe põlvkonna vene noori, kes vihkavad Leedut. Keeleõpet Visaginases – nagu ka meil Narvas ja Sillamäel – pärsib vähene võimalus seda praktiseerida. „Ka noored räägiksid leedu keelt paremini, kui siin oleks, kellega leedu keeles rääkida,“ tõdeb kunstikeskuse juht Urazov.
Elu muust Leedust erinevas inforuumis
Valimisringkonnast, mille koosseisu kuulub ka Visaginas, Seimi liikmeks valitud Vytautas Bakase sõnul elab see linn muu Leeduga võrreldes erinevas inforuumis. Seda tõestab asjaolu, et kui pärast täiemahulise sõja algust keelustati Leedus vene telekanalid, siis ilmus Visaginases massiliselt reklaame, mis pakkusid ligipääsu Kremli kanalitele.
Abilinnapea Vitaly Besakirsky väitel näitab Visaginase elanike avatus vene propagandale Leedu oma venekeelse ajakirjanduse nõrkust. Visaginase kohalik meediakanal on vene keelne TTS.lt, mil on oma veebiväljaanne, YouTube´i kanal ning kord nädalas ilmuv paberleht. TTS.lt vahendab valdavalt kohalikke uudiseid ja promob linnajuhte, aga YouTube´is toetab venemeelseid poliitikuid ning kritiseerib USAd.
„Enamus inimesi on niikuinii sõja vastu ja Ukraina poolt,“ ütleb Dmitrieva. „Inimeste suurim hirm on see, et sõda võib jõuda ka siia. Igatahes ei tea ma ühtki inimest, kes loodaks „nende“ tulekut ja meie „vabastamist“.“
Vilniuse Ülikooli kaasprofessori Viktors Denisenko sõnul on Kremli propaganda mõju Leedus tervikuna vähenenud esiteks vene telekanalite ära keelamise ning paljude veebiväljaannete blokeerimise tõttu. Samas on Leedus eriti maarajoonides ikka veel üldlevinud satelliidi-taldrikute kasutamine ning keelatud ja blokeeritud kanalitele võib tegelikkuses suhteliselt lihtsalt ligi pääseda.
„Infot selle kohta, kui paljud leedulased vene kanaleid vaatavad, pole kogutud. Tõenäoliselt vähe, sest Leedus pole vene telekanalid kunagi populaarsed olnud juba põhjusel, et mitte-leedulaste osakaal rahvastikust on ainult 14 protsenti,“ eeldab Denisenko.
Vene maailm Valgevene piiri ääres
Vähemalt osaliselt on vene maailm Visaginases siiski tuntav ning mitte ainult vanurite seas. Noored kuulavad vene muusikat ja mängivad arvutimänge vene keeles, algoritmid söödavad neile internetis ette vene-meelseid meeme. Leedus toodetud vene-keelsed teleprogrammid neid ei paelu.
Visaginase kunstikeskuses kogunevad noored teavad idanaabri meelelahutusäri staare, kuid ei huvitu vene ega leedu poliitikast. „Noored inimesed pooldavad enamasti Ukrainat,“ ütleb Urazov, kelle keskust vatnikute lapsed lihtsalt ei külasta. „Ametlikult on Leedus Ukraina-vastase agressiooni pooldamine keelatud. Seepärast ei tunnista keegi Venemaa poolt olemist mitte keegi. Sellise suhtumisega inimestel on kombeks öelda, et „sõda pole sugugi ühetähenduslik“.“
Kuna Visaginas asub vaid 25 kilomeetri kaugusel Valgevene piirist, on siin tuntav diktaator Aljaksandr Lukašekna mõju. „Visaginase elanikud käivad endiselt Valgevenes,“ tõdeb Dmitrieva. „Minu arvates peamiselt põhjusel, et seal on odavamad hinnad.“
Visaginase elanike jaoks lähimat, Lätis Silenes asuvat piiriületuspunkti kasutavad statistika kohaselt piiriületamiseks peamiselt siiski lätlased, leedulaste osakaal on vaid 5-10 protsenti.
Venemaal sündinud Jevgenijs Šuklins saavutas Visaginases elades ning treenides aerutajana häid tulemusi. 2012. aastal võitis ta Londoni olümpiamängudel koguni hõbemedali, kuid 2019. aastal võeti see tal tagantjärele positiivseks osutunud dopinguproovi tõttu ära.
Kümme aastat oli Šuklins Visaginase linnavolikogu liige ning mullu valiti ta Leedu parlamendi liikmeks. Aga lisaks poliitilisele tegevusele astus Šuklins hiljuti Leedu kaitseliidu ehk organisatsiooni Lietuviešu strēlnieku savienībā liikmeks.
„Astusin liitulootuses, et nii õnnestub kaitsta Leedut sõja eest,“ ütleb Šuklins, kelle väitel on Visaginases rohkem inimesi, kes soovivad riigikaitses osaleda kui kaitseliit suudab vastu võtta ja välja õpetada. „Peaaegu kõik sugulased, sõbrad ja tuttavad suhtusid minu otsusesseheakskiitvalt. Sain ka mõned vihased kommentaarid, milles hoiatati, et pean hakkama Venemaa vastu sõdima. Aga minu arvates tehti neid kommentaare teadmatusest liidu eesmärkide suhtes“
Visaginase elanik, leedulane või eurooplane?
Kui ajakirjanik küsis Visaginase kunstikeskuses kümnelt noorelt, kes neist peab ennast leedulaseks, siis tõstsid vastuseks käe ainult kaks neist. Kunstikeskuse juhi Urazovi sõnul on peetakse end eelkõige Visaginase elanikeks, mitte leedulasteks, venelasteks ega mõne muu rahvuse esindajaks. „On isegi populaarne pidada end eurooplaseks. Minu meelest käituvad nii need inimesed, kes ei taha täiel määral Leedu ühiskonnas osaleda.“
Foto: Ilze Kuzmina
Visaginase elanikega suheldes kuuleb sageli väljendeid „kui ma käisin Leedus“ või „ta tuli siia Leedust“. See näitab, et linlased ei identifitseeri end täielikult Leeduga ning paljudel neist on raskusi oma identiteedi määratlemisega.
Dmitrieva seletab sellist käitumist asjaoluga, et Visaginas asub ääremaal ning teiste leedu piirkondade elanikke käib seal vähe. Ka täiesti põhjendamatu hirmu tõttu kõrge radiatsiooni ees. Valgevenest pärit Dmitrieva peab ennast ja oma lapsi leedulasteks. „Kui sa elad selles riigis, siis sa pead seda riiki omaks,“ põhjendab ta.
