
Balti riikide lahkumine BRELList inspireeris paljusid meemimeistreid, see on euroopaliku hoiakuga autori stiilinäide. Allikas: kuvatõmmis.
Kuigi Eesti, Läti ja Leedu ühinesid Euroopa Liiduga juba 21. aastat tagasi, lahkuti ühisest elektrivõrgust Venemaa ja Valgevenega alles eelmisel laupäeval 8. veebruaril. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga tagab Balti riikidele sõltumatu, stabiilse ja usaldusväärse sageduse juhtimise oma elektrivõrkudes ning suurendab piirkonna energiajulgeolekut.

Venemaa kommenteeris Balti riikide lahkumist üsna madalal tasemel, kuid karmide sõnadega. Propamoni andmetel võtsid sel teemal ametlikult või poolametlikult sõna Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zaharova, Venemaa esindus Euroopa Liidu juures ning Balti küsimustele spetsialiseerunud politoloog Nikolai Meževitš. Esmalt teatas Venemaa alaline esindus Euroopa Liidu juures, et Balti riikide lahkumine ühtsest elektrivõrgust muudab elektri hinna kallimaks ning halvendab nende riikide majanduse konkurentsivõimet.
Kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas lahtiühendamist Balti riikide vabanemiseks Venemaa ähvarduste ja väljapressimise eest, siis vastas Kreml talle Zaharova sõnadega: “Balti riikide lahkumine BRELList jätkab õitsengut väärivate riikide ja rahvaste tuleviku hävitamist.”

Sama narratiivi kinnistas oma esinemistes politoloog Meževitš, kes näiteks väljaandes VZGLYAD.RU kirjutas: “Balti riikide lahkumine BRELList põhjustab Balti piirkonna majandusliku allakäigu, kuid Kaliningradi oblast on selleks õigeaegselt valmistunud ega jää ilma elektrita.”

Oma Telegrami-kanalis arendas Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni presidendi tiitlit kandev Meževitš seda mõtet edasi väitega, et ühtsest elektrisüsteemist lahkumise negatiivne mõju kestab Balti riikide jaoks veel aastaid. “Rahvusliku majanduse konkurentsivõime sõltub mitmest asjaolust. Riigil peavad olema odavamad ressursid, tööjõud ja unikaalne tehnoloogia. Aga kui midagi sellist ei ole ja elekter on 30-40% kallim kui mujal Euroopas, siis lahkuvad ettevõtted riigist,” väitis politoloog.

Muuhulgas levitas Meževitš meemi rähnist, otsekui vastuseks oma vana sõbra küsimusele, mis on BRELL ning mida tähendab sellest lahkumine? “Mõtlesin pikalt ja leidsin vastuse. Selle pildi näol,” teravmeelitses Meževitš.

Vene propaganda levitas erinevates ühismeedia kanalites ka karikatuuri, mis vastandas vene ja Euroopa elektrivõrke. Elektripirnidena kujutatud kolme Balti riiki rebib pildil enda poole Euroopa Liit, mis pakub “vähe ja kallist elektrit” ning vastandub Venemaa ja Valgevene elektrile, “mida on palju ja mis on odav”.
See pilt pidi kinnistama narratiive, mille kohaselt Balti riigid esiteks loobusid Venemaa odavast elektrist ning teiseks tegid seda oma Brüsseli peremeeste survel.

Kremli-meelne propagandakanal Baltnews üritas tekitada vandenõuteooriaid väitega: “Läti, Leedu ja Eesti desünkroniseerimise tegelikud eesmärgid on hoopis erinevad deklareeritud eesmärkidest ning selle tagajärjed prognoositutest.”

Täna ehk kolm päeva pärast desünkroniseerimist levis vene propagandakanalites koomilise pealkirjaga uudis: “Eestlane Kurakin pahandas VF energiasüsteemist lahtiühendamise pärast”.
Eesti elanik Dmitri Kurakin kritiseeris kohalikke võime BRELLi energiasüsteemi kasutamisest loobumise pärast TikTokis avaldatud videos, kirjutas näiteks populaarne ajaleht Komsomolskaja Pravda. “Eesti, … ütle palun, millega me võitleme? … Ühendame end Venemaast lahti, et mitte neile maksta? Aga ühendame end nende külge, kellele hakkame nüüd maksma kaks korda rohkem, ja pole kindel, et ühinemine õnnestub,” võimendas Kremli propaganda täiesti suvalist ühismeedia postitust, mis kinnistas nende ametlikke narratiive.
Loo illustreerimiseks on kasutatud kuvatõmmiseid erinevatest ühismeediakanalitest.