Peaaegu kõikides Läänemere-äärsetes riikides on pärast Vene vallutussõja algust õitsele puhkenud vabatahtlikkusel põhinevad militaarorganisatsioonid, mis koondavad kõrge kaitsetahte ja sõjalise väljaõppega vabu kodanikke.
Ainult Saksamaal ja Soomes pole Läänemere naaberriikidega sarnaseid kodukaitseühendusi. Saksamaal ja Soomes kehtestati pärast Teist maailmasõda piirang, et sõjalist väljaõpet võib osutada ainult riigi kaitsevägi. Saksamaal pole ühiskondlike hoiakute tõttu olnud soovi seda muuta. Soome on piirangud maha võtnud, kuid nende hästi toimiv riigikaitsesüsteem oli juba varem naabritest erinevalt välja kujunenud.
Pärast Vene agressioonisõja algust Ukrainas 2022. aastal on ülejäänud Läänemere äärsetes riikides kaitseliidud oma liikmete arvu hüppeliselt kasvatanud, saanud riigilt juurde uusi ülesandeid ja ainelist tuge.
Läänemere äärsetesse NATO riikide kaitseliitudesse või territoriaalkaitsevägedesse kuulub kokku umbes 175 000 vabatahtlikku kodanikku ja arv kasvab suure hooga. Eesti Kaitseliidu liikmete suhtarv rahvastikust (2,2 protsenti) võiks olla naabritele hea sihttase, milleni jõudmiseks tuleb veel kõvasti pingutada.
Propastop teeb ülevaate Eesti, Läti, Leedu, Poola, Taani ja Rootsi vabade kodanike sõjalistest jõududest, nende kiirest kasvust pärast 2022. aastat ning lõpetuseks kirjeldame Soome süsteemi eripärasid.
Eesti Kaitseliit
Eesti Kaitseliit asutati 11. novembril 1918. aastal ja on piirkonna üks vanimaid omataolisi organisatsioone. Kaitseliidu liikmete arv ületas 2024. aasta esimeses kvartalis 30 000 liikme piiri. See on ligikaudu 2,2 protsenti kogu Eesti elanikkonnast.
Peamine muutus pärast Venemaa vallutussõja algust Ukrainas ongi olnud Kaitseliidu liikmete arvu kasv. Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on Kaitseliiduga liitunud üle nelja tuhande inimese. Suurim liikmeskonna kasv on toimunud küberkaitseüksuses (70%) ja naiskodukaitses, kus mõnes piirkonnas on liikmete arv kasvanud suisa 100 protsendi võrra.
Struktuur ja ülesanded
Kaitseliidu struktuuriüksused on peastaap, neli maakaitseringkonda, 15 piirkondlikku malevat ja küberkaitseüksus, valveteenistus, kool, Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred.
Organisatsiooni peamised ülesanded on kaitsetahte kasvatamine, kodanike isamaaliste tunnete tugevdamine, riigi sõjalise kaitse ettevalmistamine, sõjaväelise väljaõppe ja muude koolituste korraldamine. Samuti on võimalik Kaitseliitu kaasata eriolukordade ja kriiside lahendamiseks, riigi sõjaliseks kaitsmiseks ja osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös.
2023. aastal valmistati Kaitseliidu juures ette 10 000 „ussisõdalast” ehk kaitseväe reservväelast, kes osalevad maaikaitses Kaitseliidu vabatahtlike kõrval.
Läti Zemessardze
Zemessardze, mis eesti keeles tähendab maakaitset, asutati 23. augustil 1991. 2023. aasta lõpuks ületas Zemessardze liikmete arv 10 000 piiri. Zemessardze hallata on ka noorteorganisatsioon Jaunsardze ehk noorkaitse, kus on umbes 8000 liiget ja mida võib võrrelda Eesti noorkotkaste ja kodutütardega. Koos noortega kuulub Läti maakaitseorganisatsioonidesse ligikaudu 18 000 inimest ehk 1 protsent kogu Läti elanikkonnast.
Sarnaselt Kaitseliidule on Zemessardzes liikmete arv hüppeliselt kasvanud. Kui 2022. aastal oli Lätis 8100 aktiivset maakaitseväelast, siis nüüdseks on neid lausa viiendiku võrra rohkem. Sarnaselt Eestile on suur huvi liitumiseks naiste seas ja naised moodustavad Zemessardze liikmeskonnast juba üle 20 protsendi.
Struktuur ja ülesanded
Zemessardze on jaotatud neljaks territoriaalseks brigaadiks. Organisatsiooni peamised ülesanded on Läti elanikkonna ja riigi territoriaalne kaitse, tsiviilkaitse ja kriisiohjamine, väljaõpe ja rahvusvaheline koostöö. Pärast 2021. aastal alanud ränderünnet aitab Zemessardze aktiivselt riigipiiri turvata.
Pärast Vene vallutussõja algust asus Läti 2022. aastal taastama ajateenistust, mille läbimiseks on antud mitu võimalust. Üks võimalus ajateenistuse läbimiseks on sõlmida Zemessardzega viieaastane leping, mille täitmiseks tuleb ajateenijal aastas osaleda 20 päeva vältel õppustel. See näeb ette, et Zemessardze koosseis peaks lähiaastail kasvama 16 000 liikmeni.
Muutused on ka Jaunsardze tegevuses. Alates 2024. aastast annavad Jaunsardze instruktorid riigikaitseõpet kõigile kooliõpilastele vanuses 15-18. Neid õpilasi on Lätis 33 000. See tähendab, et koos Jaunsardze liikmetega on 41 000 Läti noort saanud teatud ulatuses riigikaitseõpet.
Leedu KASP ja Šaulių sąjunga
Krašto apsaugos savanorių pajėgos (KASP) tähendab eesti keeles vabatahtlike riigikaitseväge ning see organisatsioon asutati 17. jaanuaril 1991. 27. juunil 1919 asutati Lietuvos šaulių sąjunga, mis tõlkes tähendab Leedu küttide liitu.
KASPi kuulub ligikaudu 5600 liiget. Küttide liidus oli 2023. aasta lõpus umbes 9000 liiget, 700 kandideerivat liiget ja 6000 noorliiget. Kokku kuulub Leedu vabatahtlikesse kaitseorganisatsioonidesse ligikaudu 21 000 kodanikku ehk umbes 0,7 protsenti Leedu elanikkonnast.
2023. aasta sügiseks oli organisatsiooniga liitunud 1200 uut liiget ning küttidega on alates 2022. aastast liitnud üle 2000 uue inimese.
Struktuur ja ülesanded
Kuue piirkonna vahel jaotatud KASP on osa Leedu maaväest. KASPiga saavad liituda 18-55-aastased Leedu kodanikud, sõlmides 3-5-aastase lepingu. Lepingu täitmiseks peavad vabatahtlikud läbima aasta jooksul 20-50 päeva sõjalist väljaõpet. Selle alusel võimalik Leedus kohustuslik ajateenistus läbida.
Küttide liit on valitsuse toetatud sõjaline kodanikuorganisatsioon, mis on jaotatud kümne piirkondliku rügemendi vahel. Küttide ülesanne on valmistada kodanikke ette relvastatud vastupanuks, osaleda kriiside lahendamisel ja pakkuda noortele riigikaitseõpet.
Alates 2024. aastast on riigikaitseõpe 9. klassi õpilastele kohustuslik. Samuti on pärast Vene agressioonisõja algust antud küttide liidule senisest suurem roll Leedu riigikaitses, suurendades liidu vastutust riigikaitse ja kriisijuhtimise vallas. Alates 2020. aastast on organisatsiooni rahastust kuuekordistatud, soetatud rohkelt uut varustust ja relvastust ja valitsus loodab küttide liidu liikmete arvu kasvatada 50 000 kodanikuni. Sarnaselt Lätile ja Poolale on Leedu vabatahtlike kaitseorganisatsioonid aktiivselt seotud riigipiiri turvalisuse tagamisega.
Poola WOT
Poola Wojska Obrony Terytorialnej (WOT) ehk territoriaalkaitsevägi on Poola relvajõudude noorim haru, mis asutati 1. jaanuaril 2017. (Sarnaselt Leedule eksisteerib ka Poolas ajalooline küttide liit Związek Strzelecki, kuid sel puudub tänapäeval otsene riigikaitseline roll.)
WOTi kuulub praegu ligikaudu 40 000 vabatahtlikku võitlejat. Alates 2022. aastast on organisatsiooni liikmete arv kasvanud 8000 võrra. Noore organisatsioonil liikmeskond moodustab praegu veel umbes 0,1 protsenti Poola kogurahvastikust, kuid kasvab kiirelt.
Struktuur ja ülesanded
WOT koosneb 18 territoriaalsest brigaadist, erialaüksustest ja treeningkeskustest. Territoriaalkaitseväe põhiülesanded on kriisidele reageerimine, piirikaitse ja elanikkonna kaitse erinevate ohtude korral.
Alates 2022. aastast on organisatsioon saanud uusi ülesandeid, näiteks suurema rolli piirikaitses ning osalemise kohalike ja rahvusvaheliste õppuste korraldamises. Sarnaselt Lätile ja Leedule on lisandunud ülesanded piiri kaitsmisel pärast 2021. aastal alguse saanud ränderünnakuid.
Lisaks algatas Poola kaitseministeerium 2022. aasta oktoobris programmi „Treeni koos sõjaväega“, et anda tsiviilelanikele baasteadmisi sõdurielust. Programmis on osalenud juba üle 20 000 poolaka.
Taani Hjemmeværnet
Taani Hjemmeværnetit ehk kodukaitset hakati looma kohe pärast Teise maailmasõja lõppu ja organisatsioon asutati ametlikult 1. aprillil 1949. Hjemmeværnetis on umbes 13 400 aktiivset vabatahtlikku ja 30 000 reservliiget – kokku 43 400 liiget ehk 0,7 protsenti riigi elanikkonnast. (Avalikest andmetest ei ole võimalik leida liikmete arvu muutusi pärast 2022. aastat.)
Struktuur ja ülesanded
Taani kodukaitse jaguneb spetsialiseerumise alusel kolmeks: maaväe, mereväe ja õhuväe kodukaitse. Hjemmeværneti peamine ülesanne ongi toetada riigi kaitseväge erinevate ülesannete täitmisel.
Pärast Vene täieulatusliku hävitussõja algust Ukrainas on Hjemmeværnetile antud uusi ülesandeid, mis puudutavad NATO liitlasvägede ja nende tehnika võõrustamist ning transporti.
Rootsi Hemvärnet
Rootsi Hemvärnet ehk kodukaitse loodi 29. mail 1940. aastal Teise maailmasõja puhkemise tõttu. Hemvärnetisse kuulub 22 000 vabatahtlikku. Hemvärneti liikmete arv moodustab 0,2 protsenti Rootsi elanikkonnast.
Hemvärnetiga liitumise avalduste arv kasvas 2022. aastal 619 protsendi võrra. Võrreldes 2020. aastaga on liikmete arv kasvanud vähemalt 2000 võrra, kuid järjekord on ukse taga veel pikk.
Struktuur ja ülesanded
Hemvärnet on jaotatud 40 kergejalaväe pataljoniks, mis kuuluvad nelja sõjaväepiirkonna koosseisu.
Organisatsiooni peamised ülesanded on Rootsi territoriaalne kaitse, olulise taristu kaitse, tsiviiltoetus ja kriisidele reageerimine ning rahvusvaheline koostöö.
Rootsi suurendas pärast 2022. aasta Vene suure sõja algust Ukrainas Hemvärneti väljaõppe mahtu ja valmisolekut. Rohkem rõhku on hakatud panema ka hübriidsõja ohtude, infooperatsioonide ja sabotaaži vastu valmistumisel.
Soome ühingud
Teise maailmasõja järel 1947. aasta Pariisi rahulepingus seatud piirangute tõttu ei olnud Soomes võimalik oma kaitseliitu luua. Seepärast panid soomlased alates Külma sõja algusest suurt rõhku suure, tugeva ja kõikehõlmava reservarmee loomisele.
Kui külm sõda läbi sai, siis Soome kuulutas 1947. aasta Pariisi lepingutega kehtestatud sõjalise õppe piirangud tühiseks. Samas jätkasid soomlased tugeva reservarmee mudeliga. Soomes on praegu 870 000 reservväelast (15 protsenti elanikkonnast), mis teeb sellest Euroopa ühe suurima sõjalise jõu.
Selle kõrvale loodi pärast piirangute lõppemist 1993. aastal Maanpuolustuskoulutusyhdistys ehk Riigikaitseõppeühing. See toimib erinevate kodanikeühenduste liiduna, mille 40 000 liiget (0,7 protsenti rahvastikust) läbivad riigikaitseõppuseid ja keda saab kaasata kriiside lahendamisse.
Riigikaitseõppeühinguga on seotud ka maakonnajõud (maakuntajoukut), kes aitavad muude ülesannete kõrval riigikaitseõppusi läbi viia. Maakonnajõududesse kuulub 5000 aktiivset ja lepinguliselt seotud reservväelast, kelle ülesanded on sarnased teiste riikide territoriaalkaitsevägedele.
Kokkuvõtteks
Väljaspool Läänemere piirkonda ei ole vabade kodanike kaitseliidud väga levinud nähtus. Tuntumad sarnased organisatsioonid on loodud veel Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Norras, Suurbritannias ja Ukrainas. Mujal maailmas on see pigem haruldane.
Läänemere regioonis näib üha laiemalt levimas mõtteviis, et vaba riigi kaitsmisega kaitseb kodanik ka oma isiklikku vabadust. Et see mõtteviis ka inimesi tegudele viib, panustades oma isiklikku aega ja energiat sõjalisele väljaõppele ning kriisideks valmistumisele, näitab ühiskonna tugevust.
Sel põhjusel on meie Kaitseliit maailmas ja isegi Läänemere riikides võrdlemisi väljapaistev organisatsioon. Muu maailma riikide elanikkonnas ei leidu nii kõrget protsenti vabatahtlikke riigikaitsjaid nagu Eestis.
Mida rohkem vabu kodanikke meie ja naaberriikide kohalikes kaitseliitudes aktiivselt tegutseb, seda keerulisem on Kremlil siin piirkonnas midagi halba korda saata. Läänemere-äärsed riigid on oma kodanikele kodumaa kaitsmiseks valmistumiseks loonud parimad võimalikud tingimused.
Loodetavasti jätkab sama hooga kasvamist ka naaberriikide aktiivsete riigikaitsesse panustavate kodanike arv ja jõuab suhtarvult Eesti praegusele tasemele.
