Viimasel aastal kasutab Kremli propaganda Zelenskõi vastu tema 2019. aastal antud lubadust olla president vaid üks ametiaeg. Kuvatõmmis: Ukrainska Pravda.
Propastop avaldab täna faktikontrolli projekti Provereno.Media kaastöötaja Daniil Fedkevichi ülevaate Kremli propagandistide enimlevinud valedest Ukraina presidendi kohta. Kui uskuda Venemaa propagandiste, siis on Volodõmõr Zelenskõi erakordselt võimekas inimene, sest täiemahulist sõda pidava riigi juhtimise kõrvalt tarvitab ta narkootikume, surub maha opositsiooni, pommib liitlastelt edukalt raha välja ning ostab saadud rahaga kogu maailmas kokku luksuskinnisvara.
Zelenskõi, narkomaan
Z-blogijate seas on ilmselt kõige populaarsem narratiiv Zelenskõi väidetavast narkosõltuvusest. Väärib märkimist, et selle väite võtsid enne Kremli propagandiste kasutusele Zelenskõi poliitilised konkurendid Ukrainas.
Juba 2019. aastal pidi presidendikandidaat Zelenskõi intervjuus Ukrainska Pravdale kommenteerima kuulujutte kokaiini tarvitamise kohta. Hiljem vihjas kokaiini tarvitamisele tema vastaskandidaat Petro Porošenko. Lõpuks tegid mõlemad kandidaadid enne valimisi narkotesti ja osutusid puhasteks poisteks.
Venemaa propaganda levitas kuulujutte Zelenskõi narkosõltuvusest varemgi, aga pärast täiemahulise sõja algust 2022. aasta veebruaris suurenes selle valeväite levitamine järsult. Esialgu kasutati „tõenditena“ võltsitud fotosid või kokku miksitud intervjuujuppe, kuid 2023. aastal käivitati palju osavam laimukampaania.
Provereno.Media on korduvalt paljastanud Zelenskõid narkomaanias süüdistavate valeuudiste tegelikke allikaid. Kuvatõmmis: Provereno.media.
„Provereno“ paljastas toona, et kremlimeelsed kanalid hakkasid levitama videoklippe, milles rahvusvahelisted kuulsused julgustasid kedagi „Volodõmõrit“ otsima abi narkosõltuvuse vastu. Nii levis edukalt näiteks „Sõrmuste isanda“ staari Elijah Woodi nimel salvestatud üleskutse. Kuigi neid videoklippe ei olnud otseselt Zelenskõiga seostatud, väitsid Z-kanalid, et heasüdamlikud soovitused on suunatud just Ukraina presidendile. Peaaegu kõik need videod olid ehtsad, kuid telliti nad platvormi Cameo vahendusel. Sellelt platvormilt saab mõõduka tasu eest kuulsustelt tellida õnnitlusi või pöördumisi oma fännide poole. Muidugi jätsid Volodõmõri poole pöördunud videote tellijad mainimata kavatsuse kasutada videoid desinformatsiooni kampaanias.
Mullu Provereno nii massiivseid desinfokampaaniaid narkosõltuvuse teemal ei tuvastanud, kuigi kevadel esitlesid valeuudiste meistrid neile omases laadis Zelenskõi sõitu Argentiina presidendi Javier Milei inaugureerimisele. Moskovskii Komsomolets, Tsargrad ja teised vene meediakanalid teatasid, et Ukraina delegatsioon vedas Buenos Airesest välja 300 kilo kokaiini. Selle väite esitamisel tugineti kahele veebilehele, mis on loodud spetsiaalselt valeinfo levitamiseks. Üks neist on kremlimeelne kanal The Intel Drop ning teist veab üks Argentiina ajakirjanik, kes on osalenud „vaatlejana“ okupeeritud Ukraina territooriumil korraldatud referendumitel.
Zelenskõi, autokraat
Zelenskõi lubas 2019. aastal valimiskampaania ajal olla president vaid ühe ametiaja. Tema volitused riigipeana lõppesid 2024. aasta kevadel, kuid sõja tõttu on Ukrainas edasi lükatud kõik valimised. Mõned Zelenskõi kriitikud, aga ka Venemaa president Vladimir Putin väidavad visalt, et ametis jätkates on Zelenskõi oma valijaid petnud.
Ukraina juristid on omakorda visalt selgitanud, et Zelenskõi oli kohustatud presidendina jätkama uue riigipea valimiseni olukorras, kus Ukraina põhiseadus keelab sõjaseisukorra ajal nii parlamendi- kui presidendivalimiste korraldamise.
Nende õiguslike vaidluste ajal 2024. aasta aprillis-mais kasutasid seda ära ka valeuudiste tegijad. Näiteks levitasid Z-kanalid aktiivselt libareklaami, millel oli kujutatud väidetavalt Kiievi peatänaval Kreštšatikul asunud plakat „Te ei saa endale presidenti valida, aga saate valida õlle“. Provereno tuvastas, et tegelikkuses asus sel kohal optikapoe reklaam ning presidendivalimiste üle ilkuv slogan paigaldati sinna fototöötluses.
Võltsitud reklaamplakat, mis otsekui oleks asunud Kiievi peatänaval: “Te ei saa endale presidenti valida, aga saate valida õlle”. Allikas: kuvatõmmis.
Zelenskõi autoritaarsuses süüdistamiseks kasutati ära ka mullu veebruaris tehtud otsust vabastada ametist rahva ja kaitseväelaste hulgas väga lugupeetud Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi. Ülemjuhataja populaarsus oli võrdne presidendi populaarsusega ja temas hakati nägema järgmist presidendikandidaati, kuigi Zalužnõi ise eitas mistahes soovi minna poliitikasse. Propagandaväljaanded Argumentõ i Faktõ ja Komsomolskaja Pravda fabritseerisid sel teemal video, mis matkis BBC kujundust ja stiili. Võltsvideos väideti, et Zalužnõi sai Zelenskõilt poliitikast taandumise eest 53 miljonit dollarit.
Mullu suvel võis jalgpalli EM-võistluste ühe Ukraina koondise matši ajal teleülekandes näha ukraina sini-kollastes värvides loosungit – „Andke meile (presidendi)valimised!“ Kindlalt ei õnnestunud tuvastada, kas see oli Zelenskõiga rahulolematute ukrainlaste protest või Kremli propagandistide korraldatud provokatsioon.
Zelenskõi, kerjus
Kogu täiemahulise sõja vältel on Kremli propagandistid kujutanud Zelenskõid tegelasena, kes mangub lääne liitlastelt sõjalist ja rahalist abi. Enimlevinud kampaania sel teemal toimis 2022-2023 aastal, mil Z-kanalid jagasid anonüümsetele Poola kunstnikele omistatud võltsgrafitit. Väidetavalt erinevates Euroopa ja USA linnades eksponeeritud grafitid kujutasid Zelenskõid raha neelava musta augu või dollareid kugistava rohutirtsuna. Mõnedel piltidel oli Ukraina presidenti kujutatud isegi tänaval lebavate fekaalidena. Sageli võis tuvastada, et linnapilt pärines ühest kohast, kuid pildi allkiri viitas hoopis teisele suurlinnale nagu London või Berliin.
Kas Pariisis ilmus tõesti grafiti, mis kujutas Zelenskõid raha sisse imeva musta auguna? Kuvatõmmis: Provereno.Media.
Sarnast taktikat kasutas identifitseerimata jäänud Kremli toetaja ühes Pariisi eeslinnas. Provereno tuvastas mitu juhtumit, kui selle propagandisti tehtud fotodel kujutati Zelenskõi ja Ukraina vastaseid grafiteid, mida esitleti kui teistes Euroopa linnades asunud töid.
2024. aasta veebruaris rääkisid Z-kanalid Zelenskõist tehtud grafitist, millel teda oli kujutatud manguva väikelapsena koos kirjaga „Anna raha!“. Ka see feik põhines ühel Pariisis tehtud fotol. Sügisel jagati Z-kanalites grafitit The Beatlesi plaadi „Abbey Road“ esikaane pildiga, millel Ukraina president ületab koos bändi liikmetega tänavat virutades samal ajal George Harrissoni taskust rahakotti.
Zelenskõi, korruptant
Vene propagandistid süüdistasid alates täiemahulise sõja algusest Zelenskõid ja teisi Ukraina poliitikuid lääne abi kuritarvitamises. Ent 2024. aastal hakati nende süüdistuste levitamiseks kasutama mitmekäigulist operatsiooni: kõigepealt avaldati kinnimakstud artikleid tundmatutes Aafrika väljaannetes. Seejärel hakkasid neid tekste tsiteerima usaldusväärseid lääne uudistekanaleid teesklevad väljaanded. Neis kanalites avaldati ka AI abil toodetud videosid, millel olematud ajakirjanikud või tunnistajad õigustasid süüdistusi võltsdokumentidega.
Kui uskuda sel moel Kremli propagandistide poolt esitatud väiteid, siis on Zelenskõi viimase pooleteist aasta vältel kokku ostnud luksuslikku kinnisvara kogu maailmas. Näiteks villasid Egiptuses ja USAs, veinimõisa Itaalias, hotelle Küprosel ja Courchevelis ning veel palju muud.
Kas vastab tõele, et Zelenskõi ostis Courchevelis 88 miljonit eurot maksva hotelli? Kuvatõmmis: Provereno.Media.
Sageli ühendatakse korruptsioonisüüdistused väidetega Ukraina presidendi natsilembusest, nii olevat Zelenskõi ostnud endale Joseph Goebbelsi villa Berliini lähistel ning isiklikult Adolf Hitlerile kuulunud auto. Valesüüdistuste ohvriks on langenud ka Ukraina esileedi Olena Zelenskaja, kes olevat taas võltsitud allikate väitel ostnud 4,5 miljonit eurot maksnud Bugatti superauto.
… ja Lääne inimesed teavad seda
Venemaa propaganda püüab oma publikut sageli veenda selles, et tavalised lääne inimesed toetavad erinevalt oma riikide valitsustest tegelikult Kremlit. Valitsused lihtsalt ei anna neile võimalust oma seisukohta avaldada. Selle eesmärgi saavutamiseks on Z-kanalid viimastel aastatel levitanud sadu võltsitud fotosid lääne meediakanalite esikaantest, millel naeruvääristatakse Zelenskõid ja Ukrainat.
Võltsingutega naeruvääristatakse sageli ka Ukraina delegatsioonide visiite liitlasriikidesse. Näiteks mullu mais levitati Zelenskõi visiidi ajal Belgias võltsitud videot, millel “rahvusparlamendi liikmed” ta välja naersid. Loomulikult oli see video võltsitud, Belgia parlamendi liikmete asemel naersid ühes videos hoopis Hollandi meediajuhid.
Kui Zelenskõi sõitis mullu septembris ÜRO Peaassambleele, levitasid Z-kanalid võltsitud videot meeleavaldajatest loosungitega „F**k Ukraina“ ja Zelenskõi portreed kirjaga „No Money to Dictators.“ Tegelikkuses kutsusid meeleavaldajad neil videotel enne võltsimist üles jätkama Ukraina toetamist ning mõistsid hukka Venemaa agressiooni.
Oma väidetele suurema kaalu andmiseks kasutavad võltsingute meistrid vahel tuntud lääne inimesi. Näiteks kohe pärast Donald Trumpi valimisvõitu esitlesid Z-kanalid tõe pähe kuvatõmmist miljardär Elon Muski tviidist, mida too polnud tegelikult teinud. Sellel võltsingul oli kujutatud ühedollariline rahatäht, millel Trump näitab keskmist sõrme sõnadega „See on viimane dollar Zelenskõile“.
Kes neid võltsinguid loob ja levitab?
Tutvuga “Dialogiga”, just see organisatsioon teeb Venemaa kaitseministeeriumile PRi ja toodab Ukraina kohta võltsuudiseid. Фото: скриншот, Meduza.io
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole Venemaa võltsuudiste peamised mootorid sellised tuntud kujud nagu Vladimir Solovjov või Margarita Simonjan. Võltsuudiste levik ei alga enamasti neist ning sageli nad isegi ei taaspostita ega levita ilmselgeid valeuudiseid oma kanalites.
Enamik valeuudiseid pärineb anonüümsetest Telegrami kanalitest, kus pilte ja videoid omistatakse sageli „nimetutele tellijatele.“ Neid võltsinguid võimendatakse hiljem suuremate Kremli-toetusega väljaannete kaudu, mis mõnikord esitlevad neid “uurimustena” võltsveebilehtedel, mis matkivad usaldusväärseid uudisteplatvorme.
Enamikul juhtudel on võltsingute algallikaks anonüümsed Telegrami-kanalid, kelle omanikud väidavad, et selle või teise foto või video saatis meile tundmatuks jääda soovinud lugeja. Teine võimalus desinformatsiooni legaliseerimiseks on vormistada see mõne suure ehtsa meediakanali toodanguks, sest tavaliselt ju meediatarbijad ei hakka kontrollima, kas uudis pärineb tõesti BBCst, Deutsche Wellest või Al Jazeerast.
Aga sõltuvalt võltsingu kvaliteedist ja olulisusest võivad selle levitamisesse lülituda üha nimekamad tegelased – kuni suurimate telekanalite saatejuhtide ning Riigiduuma liikmeteni ja isegi kõige suuremad riiklikud meediakanalid – infoagentuur RIA Novosti või valitsuse ametlik häälekandja Rossiiskaja Gazeta. Need meediakanalid peavad jätma mulje usaldusväärsest ajakirjandusest ning seetõttu nad ei saa kasutada infoallikatena Telegrami-kanali anonüümseid lugejaid. Aga viited võltsitud autoriteetsete lääne meediakanalite „uurivale ajakirjandusele“ kõlbavad neile küll.
Võltsuudiste levitamise järgmises etapis liituvad vene propaganda välismaised võimendajad. Nende hulka kuuluvad näiteks X-is 2,8 miljoni jälgijaga inglise keelne blogija Jackson Hinkle , 600 000 jälgijaga blogija Sprinter ning praeguseks blokeeritud Aussie Cossacki. Võltsuudiste välismaisesse levikusse panustab ka venemeelsete veebilehtede võrgustik Pravda News, mis töötab erinevates Euroopa keeltes.
Kokkuvõte
Venemaa propaganda toodab iga kuu sadu võltsitud kuvatõmmiseid, videoklippe ja fotosid. Teadaolevalt juhivad seda tööstust Simonjani ja Solovjovi asemel sellised meediajuhid nagu Kristina Potupšik ja Vladimir Tabak. Oma valede vabrikute toodangut levitavad nad bottide ning arvukate ja enamasti anonüümsete Telegrami-kanalite kaudu, millel on sadu tuhandeid jälgijaid.
Paljud neist võltsingutest jõuavad välja venekeelsest ühismeedia keskkonnast tänu bottidele, kremlimeelsetele blogijatele ja tavalistele internetikasutajatele, kes ei vaevu kontrollima netis nähtud infot. Just inimeste madala meediakirjaoskuse peale panustavadki desinfo kampaaniate korraldajad.
Provereno.Media on ajakirjanik Ilja Beri asutatud faktikontrollimisega tegelev veebiväljaanne. Selle kaastöötajad kontrollivad infot, paljastavad võltsinguid ning tutvustavad oma töö tulemusi lihtsalt ja usaldusväärselt. Provereno.Media kuulub rahvusvahelisse faktikontrolliga tegelevate organisatsioonide võrgustikku IFCN.
Ilja Ber oli aastatel 2008–2019 Venemaa mõjukaima telekanali Pervõi Kanal saate „Kes tahab saada miljonäriks?“ peatoimetaja. Ber elab ja töötab Tallinnas, Venemaa justiitsministeerium on ta kuulutanud välisagendiks.
