Traditsiooniliselt on luureagentuuride ja eriteenistuste ülesandeks olnud riigikaitse. Vene Föderatsioonil on nende lisaülesanne oma vaenlaste diskrediteerimine juba hästi tuntud ning NSVLi ajal loodud tööriistade ja narratiivide abil, nagu näitas eelmine artikkel USA valimistega seotud hübriidmeetmetest.
Tänases artiklis jätkab Propastop Nõukogude Liidu ja Venemaa narratiivide uurimist ning kirjeldab biolaborite ja tervise teema kasutamist nii Nõukogude Liidu kui Venemaa poolt.
Operation Denver: HIVi Ameerika päritolu
Nõukogude ja vene propagandal on lausa hämmastavaid kattuvusi mitte ainult põhinarratiivide, vaid ka päris konkreetsete teemade kasutamise puhul. Sellist järjepidevust on näha ka biolaborite ja biorelvaga seotud narratiivide näitel.
Ühe kõige tuntuma narratiivi tekitas Operation Denver (mõnikord kasutatakse ka nime Operation Infection) – 1980ndate jooksul korraldatud valeinfokampaania, mille kohaselt HIV ja AIDS ei pärine Aafrikast, vaid Fort Detricki biorelvalaborist USAs. Operatsioonis koordineeriti valenarratiivi tõhusamaks jagamiseks sõbralike meediaväljaannete tegevust erinevates riikides. Kaasati ka teadlasi, kes (tavaliselt mõninga vastutasu eest) tootsid “uuringuid”, mis tõestasid AIDSi inimtekkelist päritolu.
Denver levis peamiselt kolmanda maailma riikides. Üheks tähtsaimaks allikaks Denveri läbiviimisel oli Ida-Saksamaa professori Jakob Segali fiktiivne uuring. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kinnitas endine KGB ohvitser Vassili Mitrohhin, et Segal oli KGB agent, kes teadlikult levitas desinformatsiooni. Uuringut esitleti esimest korda 1986. aastal Zimbabwe pealinnas Harares Mitteühinemisliikumise konverentsil. Kuna HIV pärines Aafrikast, siis vähendas alternatiivne lugu HIVi ameerika päritolust Aafrika riigijuhtidele tekkinud mainekahju. Valeinfo levis mõnel määral ka USAs, kus tekkis omamoodi nõiaring – KGB kasutas oma sõnumite loomisel USA vandenõuteoreetikute materjale, kes omakorda hakkasid kasutama veelgi rohkem KGB poolt ette söödetud infot.
1992. aastal tunnistas välisluure SVR juht Jevgeni Primakov, et Venemaa oli USAd laimava kampaania korraldaja. Denveri mõju on tunda tänini. 2005. aastal läbi viidud mõttekoja RAND uuring näitas, et pooled afroameeriklastest uskusid, et HIV oli loodud inimeste poolt ning 12% arvas, et see loodi CIA laboris. Ka Barack Obama pidi oma esimese valimiskampaania ajal 2008. aastal päris pikalt seletama, et HIV ei olnud leiutatud USA valitsuse poolt mustanahaliste inimeste nakatamiseks. Mugandatud kujul kasutati narratiive viiruse “tegeliku” päritolu kohta ka ebola viiruse puhul ning koroonapandeemia ajal.
Fort Detricki kasutatakse sotsiaalmeedia analüüsis kui häirekella – kui kellegi väitel loodi AIDS Fort Detrickis, siis peaaegu alati saab see inimene infot just valepropaganda kanalitest.
Operation Denverist saab lähemalt lugeda Thomas Boghardti artiklist ajakirjas Studies in Intelligence.
Koroonapandeemia: ahvivaktsiinid ja näitlejatest patsiendid
Venemaa sai edukalt korrata oma biolaborite ja nakkushaigustega seotud valeinfot koroonapandeemia ajal. Kui lääneriikides tehti pandeemia puhkemise järel ülikiiresti vaktsiiniuuringuid, hakkasid Kremli eriteenistused hoogsalt ründama lääne vaktsiinide usaldusväärsust, erilise tule alla sattusid Pfizeri ja AstraZeneca vaktsiinid.
Propaganda eesmärk oli eelkõige lääne diskrediteerimine kolmandas maailmas, sisemise polariseerumise tugevdamine lääne ühiskondades, aga ka vene oma Sputniku vaktsiini müügi edendamine. Ehkki koroonapiirangute vastased protestid toimusid peaaegu igas Lääne riigis, sh Eestis, pole võimalik öelda, kui tugevalt olid need just Vene propaganda poolt mõjutatud, kuivõrd vene narratiivid toetasid kindlasti lääne ühiskondade sisemist lõhestamist.
Allikas: Välisluureamet
Koroona-teemalist propagandat tegi jõudsalt ka Hiina, ent Hiina ja Venemaa strateegia oli erinev. Hiina eesmärk oli eneseõigustamine – soov tõestada, et Hiina ei ole koroonapandeemias süüdi. Nii üritati kummutada pandeemia alguses pea kogu maailmas tekkinud veendumust, et koroona sai alguse Wuhani biolabori lekke tagajärjel. Propaganda levitamiseks avasid vene eriteenistused hulganisti libaveebilehti, mis nägid välja kui tõsiseltvõetavad uudisportaalid, kuid tegelikult pärinesid sealsed postitused otse Moskvast. Need veebilehed viitasid üksteisele, et luua illusiooni kvaliteetsest infost ja allikate paljususest.
Venemaa kasutas propagandas ära ka teistele riikidele saadetud humanitaarabi. Heaks näiteks on Itaalia – 2020. aasta märtsis saatsid Venemaa relvajõud veokitel Itaaliasse diagnostikaseadmeid ja desinfitseerimisvahendeid. Vene propagandamasin asus kohe tööle ja käis välja narratiivi, et Venemaa aitas üht Euroopa riiki siis, kui EL ega NATO seda ei teinud. Koos relvajõududega saadeti Itaaliasse eeldatavalt ka GRU agente, kes kogusid väärtuslikku infot toona veel täiesti tundmatu koroonaviiruse kohta.
Siinkohal võib oletada, et pandeemia ajal ehitati üles Kremli-meelsete valeinfo levitajate võrgustik, mida hiljem rakendati Ukraina-vastaste narratiivide levitamiseks pärast täiemahulise sõja puhkemist veebruaris 2022. Faktikontrollijad täheldasid mitmes riigis, et peaaegu kõik koroonapandeemia vandenõuteoreetikud lülitusid üleöö ümber Ukraina-vastase propaganda jagamisele. Ehkki nende vandenõuteoreetikute jälgijad polnud kaugeltki kõik Kremli-meelsed, tegi selline narratiivide vahetus harjumuspärastes infokanalites nad vene propaganda suhtes eriti vastuvõtlikuks.
Nii vaktsiini- kui Ukraina-vastastes infokanalites kasutati sarnaseid propagandavõtteid. Üks vandenõuteoreetikute argument oli see, et koroonapandeemia on väljamõeldis ja kõik teleris näidatud patsiendid haiglates on tegelikult näitlejad. See on hämmastavalt sarnane Ukraina-vastaste propaganda narratiividega: näiteks väitis Kremli propaganda, et tabamuse saanud Mariupoli sünnitusmajas polnud tsiviilelanikud, vaid selleks palgatud näitlejad. Või et Butšas filmitud uudismaterjalis massihaudadest on näha, kuidas väidetavad laibakotid telekaadri tagaplaanil ringi roomavad.
Koroonapandeemiaga seotud narratiividest on kirjutanud ka Välisluureamet 2021. aasta aastaraamatus.
Kuvatõmmis.
Ukraina biolaborid: nakatatud sääsed ja linnud
Biolaborite narratiiv tegi Ukraina sõja alguses comebacki. Teadaolevalt oli Venemaa “põhjendus” sõjaks see, et Ukraina ohustas Venemaa julgeolekut. 2022. aasta märtsis väitis Vene kaitseministeerium, et mitmes Ukrainas asuvas biolaboris arendati biorelvi Venemaa vastu kasutamiseks – eriti surmavaid viiruseid ning vahendeid nende kohaletoimetamiseks.
Mis on need Ukraina biolaborid tegelikkuses? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist käivitas USA kaitseministeerium teadusprogrammi, mille raames ehitati endistes liiduvabariikides bioloogilisi laboreid nakkushaiguste ja teiste tervishoiuteemade uurimiseks. Ka Ukrainas rajati USA kaitseministeeriumi poolt mitu sellist laborit.
Narratiivide levitamises paistab eriti silma Venemaa relvajõudude bioloogilise, keemilise ja radioloogilise kaitse vägede juhataja Igor Kirillov, kelle väitel uuriti Ukrainas võimalust haiguste levitamiseks rändlindude abil. Uuriti just neid linde, kelle rändeteekonnast kulgeb suurem osa üle Venemaa. Hiljem väitis Kirillov, et ukrainlased uurisid koostöös ameeriklastega võimalust haiguste levitamiseks sääskede abil.
Narratiivi võttis kasutusele ka Hiina, korrates Venemaa väiteid, et USA kasutab Ukraina biolaboreid biorelva arendamiseks. See teooria sai päris populaarseks ka paremäärmuslaste ja vandenõuteoreetikute seas. Näiteks mainis USA kurikuulus saatejuht Tucker Carlson ühes saates, et “USA valitsus on algatanud propagandakampaania, mille eesmärgiks on varjata Ukraina biolaborite tegelikke tegevusi”. Loomulikult pole Carlson oma väite kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Presidendiks tagasivalitud Donald Trump nimetas uueks luurejuhiks Tulsi Gabbardi, kes pärast täiemahulise sõja algust 2022. aastal on avalikult väitnud, et USA tegeles koostöös Ukrainaga salaja ohtlike bioloogiliste haigusetekitajate loomisega.
Allikas: kuvatõmmis Vene kaitseministeeriumi videost.
Ukraina sõda pole esimene kord, kui Vene propaganda on üritanud biolaborite narratiivi levitada – juba 2007. aastal keelas Venemaa lühiajaliselt bioloogilise materjali (nt juuksed ja vereproovid) väljaveo, sest FSB juht Nikolai Patrušev väitis, et neid kasutatakse välismaal geneetilise relva leiutamiseks, mis töötaks ainult venelaste peal. Sama narratiivi kasutati kümmekond aastat hiljem Gruusias asuva Lugari-nimelise Tervise Uuringute Keskuse vastu. Lugari keskus on samuti USA poolt rahastatud labor, mis uurib ja ennetab pandeemiaid ja nakkushaiguste levikut. 2017 ja 2018 levitas Venemaa propagandamasin valeuudiseid, et tegelikult uuritakse laboris Venemaa julgeolekut ohustavat biorelva, mida testitakse grusiinide peal. Vahetevahel mainiti koguni, et koroonaviirus pärinevat just sellest Gruusia laborist.
Biolaborite narratiivi kasutatakse praegugi – alles selle aasta juulis teatas üks Vene meediaportaal Ukrainas puhkenud dengepalaviku epideemiast, süüdistades ilma tõendeid esitamata palaviku levikus just USA rahastatud biolaboreid. Mingit dengepalaviku epideemiat Ukrainas loomulikult ei olnud. Septembris väitis vene siseriiklikus propagandas kõige mõjukam tegija ehk Esimene telekanal, et Ukraina olevat testinud bioloogilist relva oma elanikkonna peal.
Kuvatõmmis.
Nõukogude Liidu bioloogilise relva programmist
Miks on biolaborite narratiiv Nõukogude Liidule ja Venemaale nii meelt mööda? Nagu kõikide teiste narratiividega, kehtib ka siin rusikareegel – Venemaa teeb ise seda, milles ta Läänt süüdistab. Nõukogude Liidu bioloogilise relva programm oli maailma suurim, vanim ja kalleim. Programmi juhtis organisatsioon Biopreparat, mis oli ametlikult nakkushaiguste ennetamist uuriv tsiviilasutus, aga tegelikult juhtis bioloogilise relva arendamist paljudes asukohtades üle Nõukogude Liidu. Tipphetkel oli asutuses tööl üle 65 000 inimese ning neis uuriti muhkkatku, rõugete, Siberi katku ja Marburgi viiruse tekitajaid.
Ehkki Venemaa süüdistab nii Läänt kui Ukrainat selles, et mõni viirus olevat valla pääsenud Ukraina biolaboritest, võib selliseid juhtumeid leida hoopis Nõukogude Liidu ajaloost. Andmeleketest ja vilepuhujatelt saadud info kohaselt lekkisid töötajate lohakuse tõttu 1972. aasta kevadel salastatud laborist Sverdlovsk-19 Siberi katku põhjustavad bakterid (Bacillus anthracis). Tuul puistas bakterid üle tänapäeval Jekaterinburgi nime kandva linna ja katku suri kuni 100 inimest. Tol ajal proovisid kohalikud võimud surmajuhtumeid seletada baktereid kandnud veiselihaga (nakatatud liha ongi Siberi katku peamine levimise viis, haigus ise inimeselt inimesele ei levi). Hiljem selgus, et bakterite levi põhjustas ühe labori töötaja viga.
Nõukogude Liidu lagunemise järel jätkas Venemaa teadaolevalt bioloogilise relva programmiga. 1990ndate alguses tunnistas president Boriss Jeltsin, et Nõukogude Liit arendas rahvusvaheliste reeglite vastaselt bioloogilist relva. Mitu aastat hiljem võttis aga Venemaa need sõnad tagasi ning hakkas süüdistama hoopis USAd bioloogilise relva arendamises ja nõudma ligipääsu USA relvajõudude laboritesse.
Alles kolm nädalat tagasi märkasid Lääne meediaallikad väga suuri ja kiireid muutusi kunagises nõukogude biolaboris Sergijev Possad-6 Moskva lähistel. Satelliidipiltidelt oli näha, et rajama hakati üle kümne uue hoone, millest mõned sarnanevad ekspertide sõnul väga ohtlikke haigusetekitajaid käitlevatele rajatistele.
Vene kaitseministeerium pole varjanud, et biolaborit tõesti laiendatakse , ent ametlikult põhjendatatakse seda sooviga arendada riigi bioloogilise kaitse võimekust. Hoogne Sergijev Possad-6 arendamine näitab, et vene biorelva programm käib täie hooga edasi, kasutades selleks nii Nõukogude Liidu ajast pärinevaid teadmisi kui propagandistlikke võtteid. Lääs peab olema valmis ka biorelva ohuks ja sellega seotud narratiividega tegelemiseks.
Venemaa bioloogilise relva programmist saab lugeda ka The Bulletin’ist ja Leitenbergi, Zilinskase ja Kuhn’i raamatust “The Soviet Biological Weapons Program.”
