
Foto: kuvatõmmis.
Moskvas Päästja Kristuse katedraalis toimus 30.–31. oktoobrini kaheksas ülemaailmne kaasmaalaste kongress. Ametliku lehe kirjelduse kohaselt on see kongress „kõrgeim esindusorgan, mis tagab (vene – toim.) kaasmaalaste ning Venemaa Föderatsiooni valitsusorganite ja selle piirkondlike ametiasutuste vahelise koostöö“. Esimene selline kongress toimus oktoobris 2001, poolteist aastat pärast Vladimir Putini astumist Venemaa presidendi ametisse.
Eesti jaoks tegi kaheksanda kaasmaalaste kongressi tähelepanuväärseks Eesti partei KOOS ühe juhatuse liikme Oleg Ivanovi esinemine. Juba alates 2023. aasta maist Venemaal elanud Ivanov kirjeldas oma esinemist Facebookis ning sai postitusele 118 meeldimist, 33 kommentaari ja 22 jagamist. (Mais 2023 registreeritud parteil KOOS ei ole praegu esimeest, nii Oleg Ivanov kui ka vangistuses viibiv Aivo Peterson kuuluvad partei üheksaliikmelisse juhatusse.)
Oleg Ivanov kirjeldas olukorda Venemaa kaasmaalaste kongressi kõnetoolist nii: „Pärast edukaid Riigikogu valimisi, kus mina ja minu võitluskaaslane (Aivo Peterson) saime palju hääli, pandi mu võitluskaaslane vangi, kuna me keeldusime minemast sõtta Venemaaga.“

Foto: Facebook, kuvatõmmis.
Aivo Petersoni ja Oleg Ivanovi isiklikud valimistulemused 2023. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimistel olid tõesti edukad, sest esimene neist kogus Ida-Virumaa valimisringkonnas 3970 häält ning teine Lasnamäe ja kesklinna ringkonnas 2703 häält. Kuna KOOS oli toona veel parteina registreerimata, kandideerisid Peterson, Ivanov ja nende mõttekaaslased Ühendatud Vasakpartei nimekirjas, mis kogus 14 605 häält ehk 2,4% Riigikogu valimistel antud häältest. Tänavu mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel sai üksikkandidaat Aivo Peterson üleriigilisel hääletusel 11 503 häält ehk 3,1% kõigist antud häältest, viibides valimiste ajal vahi all.
Ivanov jätkas esinemist sellega, et KOOS on üritanud kasutada ÜROd Aivo Petersoni õiguste kaitsmiseks. „Me algatasime ÜRO-s kolm protsessi. Algatasime need protsessid edukalt tänu inimestele, kes praegu viibivad selles saalis. Tahan neile inimestele väljendada oma suurt tänu,” ütles Ivanov.
Meenutame, et 2023. aasta märtsis esitati tollasele KOOS-i juhile Aivo Petersonile süüdistus karistusseadustiku paragrahvi 235 alusel. Süüdistuse kohaselt abistas Peterson Venemaa Föderatsioonist saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses. Petersoni kohtuprotsessil lubas Harju maakohus tänavu 7. oktoobril ta 150 000 euro suuruse kautsjoni vastu vabastada, kuid seda summat ei ole KOOS hoolimata korduvatest üleskutsetest ühismeedias siiani kokku saadud.
Moskvas kaasmaalaste kongressil peetud kõnes väitis Ivanov alusetult, et just tänu ÜRO survele otsustas Harju maakohus otsuse, mis lubab Petersoni kautsjoni vastu vabastada.
Lisaks videosalvestusele Ivanovi kõnest kaasmaalaste kongressil avaldas KOOSi liider Facebookis veel üht videoklipi, mis on ilmselt salvestatud vahetult enne ametlikku esinemist. Selles videoklipis seisab Oleg Ivanov Moskvas Päästja Kristuse katedraali taustal.
„Sõbrad, pere, lähedased! Tervitused kõigile!“ alustab Ivanov oma videopöördumist. „Te teate, et Eestis rünnatakse praegu jätkuvalt vene inimesi, kellel püütakse võtta hääleõigus kohalike omavalitsuste valimiste eel, et partei KOOS ei saaks piisavalt hääli ning meid ei lastaks võimule.“

Foto: ERR, kuvatõmmis.
Seejärel väidab Ivanov, et siseminister Lauri Läänemets esitleb partei KOOS toetajaid ebalojaalsete kodanikena.
“Seoses sellega tahaksin teha härra Läänemetsale järgmise avalduse. Te teate arvatavasti, et Aivo Peterson teatas hiljuti, et pärast tema vanglast vabastamist loome me esimese asjana Rahvarinde inimõiguste eest võitlemiseks. Ma võin teile teatada, et kui te selle kuriteo toime panete (jätate mittekodanikud hääleõiguseta – toim), kui te ei lõpeta oma russofoobseid ja fašistlikke püüdlusi venelaste üle irvitada, neid mõnitada ja diskrimineerida, siis loome Rahvarinde varem! Me ei oota ära Aivo Petersoni vabastamist vanglast,” teatas Ivanov.
KOOsi juhatuse liikme teatel käib jutt uutest protsessidest „rahvusvahelistes instantsides“ ning ta viitab taas „ÜRO-s algatatud protsessidele“.
KOOS-i veebilehelt on avaldatud ainult üks uudis, mis viitab Petersoni kohtuasja seostamisele ÜROga. 16. augustil on seal avaldatud kaebus ÜROle pealkirjaga „Aivo Petersoni juhtum jõudis ÜRO inimõiguste komiteesse“.
Lisaks veel ka ÜRO inimõiguste ülemvolinikule adresseeritud kaebuse koostas Šveitsi organisatsioon „Justice pour Tous Internationale“ ehk „Rahvusvaheline õiglus kõigile“. Ametlikul veebilehel avaldatd info kohaselt muretseb see Šveitsi organisatsioon lisaks Petersonile ka näiteks Julian Assange’i saatuse ja Šveitsi võimude otsuse pärast keelustada terroristliku organisatsiooni Hamas tegevus riigi territooriumil. Kaebusele lisatud analüüsi on koostanud rahvusvahelise õiguse professor Douwe Korff, kes kümme aastat tagasi kaitses Edward Snowdenit, kes lekitas infot USA ülisalajase jälgimisprogrammi kohta. Septembris 2022 sai Snowden Venemaa kodakondsuse ja on sellest ajast alates elanud Venemaal.

Foto: kuvatõmmis.
Korffi analüüsi kokkuvõte kõlab nii: „Aivo Petersoni juhtum on elav näide üha rohkem külma sõda meenutavatest katsetest mitte ainult summutada Euroopas „venemeelse propaganda ja valeinfo“ levitamine Venemaa meediakanalite poolt, vaid minna veelgi kaugemale, algatades makartismi vaimus kriminaalmenetlusi – Petersoni puhul kõige tõsisemate „riigivastaste“ süüdistustega – menetlustega nende inimeste vastu, kes lihtsalt peavad õigeks või edastavad (võimude jaoks) ebamugavat informatsiooni.“

Foto: Narvskaja Gazeta, kuvatõmmis.
Päev enne Oleg Ivanovi tehtud postitust kaasmaalaste kongressilt Moskvas ehk 29. oktoobril andis Aivo Peterson intervjuu ajalehele „Narvskaja Gazeta“. Veel vangistuses viibiv Peterson lubas osaleda 2025. aasta oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel linnapea kandidaadina Narvas.
Tõenäoliselt üritavad Ivanov ja Peterson viia partei KOOS järgmisel aastal toimuvatele kohalikele valimistele ning saavutada esindatus neis omavalitsustes, kus neil oli Riigikogu valimiste tulemuste kohaselt arvestatav toetus.
KOMMENTAAR: Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul
Kas kaitsepolitseil on infot Oleg Ivanovi või partei KOOS tegevusest „rahvarinde“ loomisel?
Vene propagandistid on varmad kasutama ümberpööratud tähenduses mõisteid ja sündmusi, mis on seotud Eesti taasiseseisvumisega. Neid tõsisema sisuta mõtteid levitatakse Kremli mõjutustegevuse huvides, et halvustada Eesti riiki ja vähendada toetust Ukrainale.
Mis oli tänavuse „ülemaailmne kaasmaalaste kongressi“ puhul Eesti jaoks oluline?
Tegemist on Venemaa lääneriikide suunalise lõhestuspoliitika sündmusega, millega Kreml soovib muu hulgas õigustada agressiooni Ukrainas välisriikide venekeelsete ühenduste väljavalitud (ehk Kremlile usaldusväärsete) esindajate toetusel.
See on Kremli koordineeritud ja kooskõlastatud propagandaüritus, millele lääneriikides mistahes tähelepanu osutamine, seal hulgas selle mõju (üle)hindamine toidab agressorriigi narratiive väidetavast russofoobiast, Venemaa kartmisest jms.