Tallinna vabastamine: tervitati lilledega või anti nurga tagant tuld?

 

 

Tänavu üritas vene propaganda tekitada huvi „Tallinna vabastamise“ aastapäeva vastu avaldades seni salastatud arhiividokumente. Kindralleitnant Holodovi raporti alguses tervitavad tallinlased punaarmeed lilledega, aga juba juba teisel leheküljel väljendas osa Tallinna ja teiste linnade elanikkonnast „hirmu ja ebakindlust“ Punaarmee suhtes. Kolmandal leheküljel selgub, et „kahe esimese päeva jooksul pärast Tallinna vabastamist meie vägede poolt esines juhuseid, kus meie komandöride ja sõdurite pihta tulistati nurga tagant ja akendest. Paides tulistati ühe maja juurest surnuks Punaarmee tankist.“

Vene propaganda tööplaanis on kuupäevi, mida kasutatakse aastast aastasse oma ajalooliste narratiivide võimendamiseks. Eesti puhul on üks selline kuupäev 22. september – päev, mida nõukogude ja kaasaegne Vene historiograafia nimetab „Tallinna vabastamiseks Saksa fašistlikest okupantidest“. Sel päeval võttis nõukogude armee 1944. aastal Eesti pealinna oma kontrolli alla. Eestis tähistatakse 22. septembrit ametlikult vastupanuvõitluse päevana, meenutades Otto Tiefi ja kõiki teisi vastupanuvõitluses osalenuid.

Tänavu möödus punalipu heiskamisest Tallinna kohale 80 aastat ning ootuspäraselt avaldasid vene meediaväljaanded sel puhul üsna arvukalt artikleid. Meie monitooringuvahendi Propamon andmetel tähistasid „Tallinna vabastamist“ uudisteagentuur TASS, telekanal Zvezda, ajaleht Rossiyskaya Gazeta, portaal Gazeta.ru ja paljud teised meediaplatvormid.

Venemaal avaldati dokumendid 1944. aasta septembrist

Rutiinse sündmuse vastu huvi äratamiseks rõhutasid peaaegu kõik väljaanded tänavu, et Venemaa kaitseministeerium avaldas unikaalsed dokumendid Tallinna vabastamise kohta Saksa fašistlikest okupantidest

Kõige loovamalt käsitles teemat telekanal Zvezda, mis meelitas lugejaid selliste pealkirjadega nagu „Kaitseministeerium: fašistid Omakaitsest tapsid eestlasi kolme marga ja viinaportsjoni eest“, „Avaldati arhiiviandmed Narva grupi põgenemise kohta Eestist“ ning „Marssal Govorovi lapselaps jutustas, kuidas väejuht majutas Eesti orbe.“ Kõik need artiklid ilmusid 21. septembril ning viitasid Venemaa kaitseministeeriumi veebisaidile, kuhu oli lisatud 1944. aasta sündmustele Tallinnas pühendatud osa.

Avaldatud dokumendid pärinevad Venemaa kaitseministeeriumi keskarhiivist. Mõned meediaväljaanded väitsid, et need dokumendid avalikustati alles hiljuti, kuigi dokumentidel on lihtsalt ilma kuupäevata tempel „salastamine lõpetatud“.

Dokumendid on jagatud kolme kategooriasse: „Lahing Tallinna pärast“, milles räägitakse sõjalisest operatsioonist Eesti pealinna hõivamiseks. Alajaotus „Eesti fašism“ kirjeldab organisatsiooni Omakaitse tegevust, nimetades selle liikmeid kollaborantideks. Kategoorias „Kangelased-vabastajad“ on ära toodud Eestis võidelnud nõukogude sõjaväelaste elulood.

Tähelepanuväärsed on ka kolm Venemaa kaitseministeeriumi Telegrami kanalil 21. septembri öösel avaldatud kolm arhiividokumenti: esiteks „Ülemjuhatuse direktiiv Leningradi rinde ülemale 28. juulist 1944“, milles on kirjeldatud korraldusi Narva operatsiooni läbiviimiseks. Teiseks „Andmed vaenlase kohta“, mis kirjeldab saksa poolel tegutsenud pataljoni Narva olukorda. Kolmandaks „Leningradi rinde poliitvalitsuse raport 27. septembrist 1944“, mis käsitleb olukorda vallutatud Tallinnas ning teistes Eesti linnades.

Venemaa kaitseministeeriumi soovi kohaselt peab eelnimetatud see dokument tõestama, et Tallinna elanikud tervitasid 80 aastat tagasi nõukogude vägesid lilledega. Raporti autor, Leningradi rinde 2. poliitvalitsuse ülem kindralleitnant Holodov mainib lilledega vastuvõttu nii raporti esimeses kui teises lõigus.

Kuid juba raporti teisel leheküljel märgib Holodov, et „teatud osa Tallinna ja teiste Eesti NSV linnade elanikkonnast“ väljendas Punaarmee suhtes „hirmu ja ebakindlust“.

Raporti kolmandal leheküljel on veelgi huvitavam info: „…selliste linnade nagu Türi, Paide ja teiste elanikud põgenesid Punaarmee lähenes metsadesse. […] Kahe esimese päeva jooksul pärast Tallinna vabastamist meie vägede poolt esines juhuseid, kus meie komandöride ja sõdurite pihta tulistati nurga tagand ja akendest. Paides tulistati ühe maja juurest surnuks Punaarmee tankist.“

Seega kasutab vene propaganda arhiividokumentidest valikuliselt ainult neid fakte, mis toetavad nende versiooni 80 aasta tagustest sündmustest.

1944 kingiti lilli, 2024 mõnitatakse surnuid

Samas ajastasid vene propagandistid 22. septembrile selliste tänapäevaste uudiste avaldamine, mille abil süüdistatakse Eestit „nõukogude sõdurite säilmete mõnitamises.“

Neli päeva varem avaldas Postimehe venekeelne väljaanne tõlke Lõuna-Eesti Postimehe loost pealkirjaga „Tundmatu sõduri kolp viiakse väärikasse puhkepaika”.

Kuigi Lõuna-Eesti Postimehe artikli toon on neutraalne, avaldas Venemaa saatkond Eestis sellel tuginedes nördimust „ebamoraalse punaarmeelaste mälestuse rüvetamise“ üle. Saatkonna sõnumit levitasid samal päeval vene meediaväljaanded.

Kuigi 22. septembril korraldatud propagandaaktsiooni oluline sihtrühm olid Eestis elavad venelased, ei kõnetanud „Tallinna vabastamise“ teema neid peaaegu üldse. Erinevalt varasematest aastatest ei levitanud ega võimendanud Vene propaganda tekste isegi need populaarsed Facebooki arvamusliidrid, kes seda tavaliselt teise maailma sõja aegsete sündmuste puhul alati teevad.

 

P.S. Huvitav lugemine on ka kindralleitnant Holodovi 27. septembril 1944 esitatud raporti teine ja kolmas lehekülg. Avaldame needki Propastopis täiskujul:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Katkend lehekülje eelviimasest ja viimasest lõigust: “Tuleb märkida, et Punaarmee suhtes tuntakse hirmu ja ebakindlust Tallinna ja teiste Eesti NSV linnade elanike seas, aga ka maaelanikkonna seas, kolm aastat kestnud fašistliku propaganda tõttu. Näiteks rääkis kohalik elanik A. Dilson:

“/…/ Kui inimesele taotakse kolme aasta jooksul iga päev midagi pähe, siis ta jääbki seda uskuma. Nii ka meil. Sakslased veensid paljusid, et Punaarmee hakkab eestlastele kätte maksma, hakkab inimesi maha laskma ning saadab ellujäänud Siberisse. Lisaks kardavad paljud repressioone selle pärast, et nende sugulased teenisid saksa armees, või töötasid nad ise sakslaste juures.”  

Katkend avalõigust: “21. ja 22. septembril tegelesid paljud Tallinna elanikud sadama piirkonnas asunud toiduanete ja veiniladude tühjaks röövimisega. Tallinna tänavatel võis kohata arvukalt purjus inimesi, kellest mõned lähenesid meie võitlejatele, lõid pudelitelt korgi maha ning pakkusid võimalust koos nendega juua.”