Vene propaganda jättis Kerttu Jukkumi skandaali kasutamata

12.09.2024

Kuvatõmmisel meem keskerakondlase Aleksandr Tšaplogini Facebooki kontolt: pärast 1. septembril tehtud reportaaži vene koolidest tegi ajakirjanik Kerttu Jukkum 1. jaanuaril reportaaži uue aasta tähistamisest tavalises vene perekonnas.
Tšaplõgini allikas: kaifolog.ru.

 

Oli lihtne ette ennustada, et Venemaa meedia jälgib tähelepanelikult tänavust üleminekut eestikeelsele haridusele Eestis. Seetõttu oli üllatav, et skandaal, mille vallandas 3. septembril Kanal 2 eetrisse lastud Kerttu Jukkumi reportaaž „Kui hästi oskab tänasest riigikeelsele õppele üle läinud muukeelne laps eesti keelt?“, jäi idapiiri taga peaaegu märkamatuks. Selles ajakirjanduseetikat jämedalt rikkuvas reportaažis küsitles Jukkum 7-aastast esimesse klassi läinud erivajadustega poissi.

Kui Eestis rääkisid sellest juhtumist kõik meediakanalid, siis Venemaal kajastasid teemat vaid marginaalsed väljaanded „Krasnaja Vesna“ ja „Holod“. Seejuures „Krasnaja Vesna“ avaldas loo rubriigis „Neonatsism Balti riikides“. See oli värvika sõnakasutusega lugu, milles muuhulgas väideti „Eesti võimud on juba aastaid järginud plaani hävitada venekeelne haridus.“

Pealkiri rubriigist Neonatsism Pribaltikas: “Eestis filmiti uue õppe aasta alguses alandav klipp vene koolidest”.

Samas vaimus oli kirjutatud ka „kohaliku“ kanali Baltija.eu lugu. Ilmusid mõned postitused ka Venemaa sotsiaalmeedias, kuid isegi seal oli tähelepanu väike.

Raske on mõista, miks Venemaa propagandamasin ei kasutanud Jukkumi juhtumit ära, kuigi 1. septembri eel ja ajal registreeris Propastopi meediamonitooringu programm Propamon suuremates ja populaarsemates Venemaa väljaannetes mitu artiklit, milles kirjeldati kuidas on Eesti vene koolides kavas eestikeelsele haridusele üle minna. Loomulikult oli ka nende artiklite toon emotsionaalselt selgelt kallutatud. Seda kirjeldavad pealkirjad „Eesti võimud hakkavad jälgima vene keele kasutamise keelustamist koolides“ või „Eesti võimud kehtestavad koolides keelekontrolli“.

Ilmselt olid need uudised aegsasti tööplaani pandud ning propagandatööstusel oli rahulikult aega 1. septembriks valmistuda.

Meenutame, et pärast Jukkumi reportaaži eetrisse jõudmist Kanal 2 Reporteris reageeris sellele jõuliselt Eesti poliitiline eliit, paljud poliitikud, sealhulgas haridusminister ja Tallinna linnapea, mõistsid reportaaži hukka. Massiivse avaliku pahameele tulemusel teatas Kanal 2 koostöö lõpetamisest vabakutselise ajakirjanikuga.

Venekeelne ühismeedia vaoshoitud

Tähelepanuväärne oli ka Eesti venekeelse ühismeedia reaktsioon. Kremlimeelne aktiivne suunamudija Irina Ušarova püüdis anda Jukkumi juhtumile poliitilist tähendust, seostades oma postituses selle haridusreformi läbimõtlematusega. Ent isegi suuremates venekeelsetes Facebooki rühmades, kus jälgijaid on üle 50 000, piirdusid nende administraatorid ja aktiivsed kasutajad venekeelsete meediaväljaannete uudiste jagamisega.

Meem eestikeelse hariduse vastu võitleva MTÜ “Vene keel Eestis” kontolt Facebookis.

Sellel taustal eristus Riigikogu ja Keskerakonna liige Aleksandr Tšaplõgin. Lisaks oma arvamust väljendavatele postitustele avaldas ta oma Facebooki kontol meemi, mille aluseks oli võtnud pildi keskkonnast kaifolog.ru.

Originaalpilt polnud Eestiga seotud sündmustega, kuid see seostati lisatud teksti abil Jukkumi juhtumiga. Kuigi meemi jagas 20 Tšaplõgini jälgijat, ei muutunud see viraalseks ka pärast paaris teises Facebooki rühmas ilmumist.

Oma meemi levitamisega proovis skandaali ära kasutada ka Alisa Blintsova MTÜ-st „Vene kool Eestis“. Kanal 2 reportaažist võetud poisi pildile lisati eestikeelne tekst „Nii väike, aga juba venelane“.

Arvukate eestikeelsete Facebooki reaktsioonide puhul mõistsid kommenteerijad valdavalt reportaaži hukka. Teisalt leidsid paljud inimesed, et Jukkumiga töölepingu lõpetamine oli liiga karm meede, kuna see ähvardab väidetavalt ajakirjanduslikku vabadust „tõese materjali“ kajastamisel. Kerttu ise üritas end üsna ebaõnnestunult kaitsta väitega, et „vastuseisus on süüdi Venemaa-meelsed poliitikud“.

Jukkumi juhtumil on kaks järeldust. Esiteks see, et mõnikord ei pea Venemaa propaganda põhjuseid Eesti ründamiseks välja mõtlema, Eestist pakutakse neid ise. Ent teisalt magas Venemaa propagandamasin neile kogemata ette söödetud võimaluse ise maha, sest ei suutnud tööplaani välisele ootamatule sündmusele reageerida. Mis tõestab veelkord, et tegemist ei ole ajakirjanduslike väljaannete, vaid riiklikult juhitud propagandavõrgustikuga.