Teleseriaal kui vahend infosõjas: nii näeb välja Hiina kallaletung Taiwanile

Sõjalaeva tekilt tõuseb dramaatilise muusika saatel õhku helikopter. President vaatab murelikult madalalt üle tema lossi kihutavaid hävituslennukeid. Õhtused teleuudised avab pommuudis: ”Hiina rahvavabastusarmee on maabunud Taiwanis!”

Nii algab äsja kogu maailmas suurt tähelepanu pälvinud treiler, mis reklaamib 10-osalist teleseriaali ”Zero Day” Hiina sõjalisest kallaletungist Taiwanile. Suurt tähelepanu pälvis filmi eelreklaam tänu asjaolule, et 1,4 miljardi elanikuga Hiina agressiivsus 23 miljoni elanikuga naaberriigi suhtes on viimastel aastatel järjest kasvanud ning sõja võimalikkus järsult suurenenud.

Hoiatusseriaalis arenevad sündmused nii, et hübriidsõja võtteid kasutades hakatakse ühismeedias levitama valeinfot, nagu oleks Taiwani president riigist põgenenud ning armee taganeb hiinlaste ees. Hiina häkkerid murravad sisse Taiwani telekanalitesse ning edastavad seal adumi ehk AI abil loodud süvavõltsinguid (deep-fake) Taiwani presidendi avaldustega. Loodud segadust kasutab ära Hiina rahvavabastusarmee.

Taiwani võimud tegid julge otsuse toetada eelpool kirjeldatud filmiprojekti, kuigi ohu teadvustamise asemel võib see riigis tekitada hirmu ning peletada eemale välisinvestoreid ja -turiste. Sellegipoolest kaasrahastab 6,5 miljoni euro suuruse eelarvega seriaali Taiwani kultuuriministeerium ning filmi võtted toimuvad riigi presidendi ametiruumides.

Taiwani näide tekitas Propastopis küsimuse, kas ka Eestis on mõistlik teha oma hoiatusseriaal võimalikust Venemaa kallaletungist?

”See Taiwani film on niinimetatud hoiatusfilm. Neid on aegade jooksul tehtud erinevatel teemadel sadu. Näiteks tuumasõja või tuumaohtude eest hoiatamiseks on neid kümneid ja kümneid. Osa neist on väga head ja populaarsed,” vastas tele- ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane Propastopi küsimusele. „Teemasid, millele inimeste tähelepanu juhtida on väga palju. Tõusev teema on looduskatastroofid, eelkõige kliimamuutus. Kui ratsionaalsed argumendid ei toimi, valitakse oma sõnumi edastamiseks kunstilised lahendid. Norralased hoiatavad maavärinate, poolakad üleujutuste, ameeriklased tornaadode eest.”

Politoloog ja filmimees Tõnis Leht rõhutab, et filme võib teha kõigil teemadel. „Kahtlemata on Venemaa võimalik agressioon Eesti vastu väga tugev ja võimsa laetusega teema nii emotsionaalselt kui sisuliselt. Ehk tegu on väga hea algmaterjaliga, millest mõjusat seriaali teha. Aga… lugu peab olema hästi kirjutatud ja sari väga korralikult lavastatud ja toodetud, sest kesise teostusega oleks tulemus eriti nukker,“ ütleb Leht.  „Taiwani seriaali näide on huvitav ja minu meelest võiks analoogsel teemal Eestis filmi või sarja teha küll. Vastukaja ja arutelu tuleks ulatuslik.“

Kas ei ole ohtu, et selline film võib osutuda kontraproduktiivseks? See tähendab, et ohuks teadlikult ette valmistamise asemel hirmutavad emotsionaalselt võimsad kaadrid kallaletungist rahvast.

„Ma arvan, et meie ühiskond on piisavalt teadlik ja julgeolekuriskidega kursis, et seriaalist mingit täiendavat negatiivset šokki enam vaevalt et saadakse,“ usub Tõnis Leht.

Raul Rebase suhtumine võimalikku hoiatusseriaali on ettevaatlikum. „Taiwani sõjaennustuse filmi efektiivsuse kohta ei julge ma lõplikku hinnangut anda. Idas töötanud inimesed teavad, et selles piirkonnas on kunstiliste nähtuste taju hoopis teistsugune. Sama arvavad nemad meie kohta. Seega see, mis võib meile tunduda liialdusena, võib seal olla täiesti normaalne.”

Taiwanil elav Tauno Kelder rääkis eelmisel nädalal Kuku raadio saates ”Neeme Raud. Siin.”, et hoiatusseriaali treiler mõjus Taiwani ühiskonnas nagu äratuskella tirin.

”Nendest asjadest (Hiina kallaletungist) on mõeldud, aga vähe just avalikult räägitud,” rääkis Tauno Kelder, kes juba aastaid töötab Taiwanis õpetajana. ”See on esimene asi, mis suurele ekraanile jõuab ja hea on, sest inimestele ei ole siiamaani kohale jõudnud, kuidas Hiina rünnak tegelikult välja näeks.”

Kelder tõi välja, et Taiwani vastu toimub juba ammu Hiina intensiivne infosõda, sest rahvusvaheliste uuringute kohaselt on just Taiwan maailma suurima desinformatsiooni rünnakute sihtmärk. Seriaali treiler tekitas Taiwanis tõsise vaidluse, kas see aitab ühiskonda teavitada või tekitab hoopis asjatuid lisapingeid.

”Selliseid hääli hakkas kohe kostma, öeldi, et tegemist on propaganda ja 10-osalise valimisklipiga praegusele valitsusparteile, mis tahab rahvast hirmutada ja näidata Hiinat halvas valguses,” rääkis Kelder. ”Usun, et kui eesmärgiks on inimeste mõtlema panemine sellest, mis on tegelikult võimalik stsenaarium, siis isegi juhul, kui see on propaganda, on see lubatud.”

Raul Rebane võtab Taiwani filmi hoopis kui teatud abipalvet ja soovi, et rahvusvaheline avalikkus saaks kunstiliste vahendite kaudu aru, mis seal tegelikult toimub: ”Kui see on nii ja kui see film on hästi tehtud, on see igal juhul oma ülesande täitnud.”

Eesti valitsus nõustab, kuid ei rahasta

Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõuniku Erki Varma sõnul ei ole Eesti valitsuse strateegiline kommunikatsioon seni kasutanud võimalust end telesarjadesse sisse osta ning selliseid eelarvelisi vahendeid ei ole ka ette nähtud.

”Küll aga on näiteks kaitsevägi ja Kaitseliit olnud erinevate telesarjade valmimisele nõu ja jõuga abiks – ”Kuidas meist said sõdurid”, ”Vabad mehed”,” toob Varma näiteks. ”Kui mõni riigiasutus on sarja või saate valmimist kuidagi toetanud, siis seda enamasti ka saates/sarjas öeldakse või on selle kohta märge lõputiitrites.”

Tõnis Leht peab õigeks, et riik toetab huvide kattumise korral filmi või seriaali tootmist, kuid ei telli seda omalt poolt ette kirjutatud tingimustel.

„Riiklikud stratkomi inimesed saavad ideed meie parimate filmitegijate seas ujutada ja ahvatleda mõtlema, aga ülevalt alla konkreetse eesmärgiga filmitaiest tellida poleks mõistlik,“ ütleb Leht. „Sestap peaks ka filmitegijatele endile jääma kogu see mõttetöö ja vabadus sättida paika, et milline täpselt see ohuseriaal olema peaks. Vaatajate ja sõnumiseadjate rolliks on tulemus vastu võtta, ära seedida ja selgitavalt kommenteerida. Sisulist ekspertnõu peaks meie erinevad riigistruktuurid filmitegijatele muidugi pakkuma.“

Üks hoiatusseriaal on Eestis just praegu filmimisel, seda võtab üles suurte teleotseülekannete, mängufilmiga ”Kalev” ning seriaaliga ”Reetur” palju tunnustust pälvinud režissöör Ove Musting.

See seriaal kujutab täielikku elektrikatkestust Eestis ning sellest käivitunud kriisi. Samas ei viidata seriaalis, mis on massiivse elektrikatkestuse põhjuseks. ”Mustingu ja tema loomingulise tiimiga oleme kohtunud ja väljendanud oma valmisolekut olla sarja valmimisel nõuga abiks. Rahaliselt riigikantselei selle sarja valmimist ei toeta,” ütleb strateegilise kommunikatsiooni nõunik Erki Varma.

Taiwani seriaal linastub järgmise aasta mais, Ove Mustingu seriaal 2026. aastal Telia TVs.