Desinformatsiooni näidisjuhtum Inglismaalt: valeinfo põhjustas üleriiklikud rahutused

Kolme tüdruku tapmisele järgnenud üleriigilised rahutused Ühendkuningriikides tõestasid, kuidas valeinfo levitamine võib tekitada poliitilise kriisi. Sarnaseid kriise on võimalik ennetada läbi tõhusa strateegilise kommunikatsiooni ja desinformatsiooni varajase tuvastamise. Oluline on ka, et ametivõimud, meedia ja avalikkus teeksid koostööd, et reageerida kiiresti ja ühtselt, tõrjudes võimalikult kiiresti valeinfo levikut ning vältides sarnaseid ohtlikke arenguid. Propastop kirjeldab ja kommenteerib sündmusteahelat põhjalikult.

 

Pussitamine laste peol

Esmaspäeva 29.juuli hommikul kella 11.47 paiku astus noaga relvastatud 17-aastane noormees Inglismaa loodeosas asuvas Southporti linnas toimunud Taylor Swifti teemalisse tantsutundi ja ründas 6-11-aastaseid lapsi. Kolm last sai surma ja kaheksa vigastada, neist viis kriitiliselt. Kaks täiskasvanut, tõenäoliselt trenni juhtinud õpetajad, viidi samuti kriitilises seisundis haiglasse.

Inglismaal toimuvad sündmused on šokeerivad, kuid mitte üllatavad. Pärast kolme noore tüdruku mõrva Southportis puhkesid rahutused üle kogu riigi. Paremäärmuslikud mässajad kasutasid ära levinud valeinfot kahtlusaluse kohta, alustades vägivaldseid rünnakuid, süütamisi, rüüstamisi ning moslemite ja varjupaigataotlejate ahistamist. Üle kogu Ühendkuningriigi toimus augusti esimesel nädalavahetusel rohkem kui 50 meeleavaldust, mille käigus vahistati peaaegu 400 inimest. See kriis on teravalt esile tõstnud valitsuse ees seisva probleemi, kuidas võidelda valeinfo leviku ja selle tagajärgedega ühiskonnas. Peaminister Keir Starmer on nimetanud neid sündmusi “paremäärmuslikuks vihaks” ja nõudnud sotsiaalmeedia ettevõtetelt suuremat vastutust valeinfo leviku tõkestamisel.

 

Valeinfo levik sotsiaalmeedias: eksitavad väited ja nende tagajärjed

Pärast šokeerivat rünnakut arreteeriti 17-aastane mees, kellele esitati mõned päevad hiljem süüdistus kolme tüdruku mõrvas ja veel 10 inimese mõrvakatses. Kuna tegemist oli alaealisega, siis tema nime avalikkusega ei jagatud. Kuid internetis hakkas kiiresti levima vale nimi “Ali Al-Shakati”, keda väideti olevat hiljuti Ühendkuningriiki saabunud väikelaevaga ning oli moslem või süürlane. Merseyside politsei püüdis olukorda rahustada, tehes avalduse, milles selgitati, et sotsiaalmeedias levitatud nimi on vale ning kutsuti inimesi üles mitte spekuleerima juhtumi detailide üle. Varasemas avalduses oli öeldud ka, et kahtlusalune on sündinud Cardiffis.

Kersti Luha, endine riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert, kommenteeris Propastopile juhtunut järgmiselt: “Sellised arengud nagu Ühendkuningriigis viitavad, millised on sündmused, mis inimestele korda lähevad ning millised on väärtused, mille vastu minek inimesi Lääne kultuuriruumis käivitab. See teadmine aitab julgeolekuasutustel ja kommunikatsiooniekspertidel selgelt oma valmisolekut tagada ning operatiivselt planeerida. Lisaks omavahelisele koordinatsioonile ning kiirele ja õigesti sihitud avalikkuse teavitamisele sellest, mis on juhtunud ning kuidas politsei juhtunule reageerib, andes sealjuures tegutsemisjuhiseid ning moraalse hinnangu toimunule.”

 

Rahutuste puhkemine ja levik: sotsiaalmeedia mõju

Teisipäeva 30. juuli õhtul puhkesid rahutused Southportis pärast noarünnaku ohvrite mälestuseks korraldatud üritust. Väidetavalt oli rahutuste taga sotsiaalmeedias leviv valeinfo, mis ärritas inimesi.

Järgmisel päeval, 31. juulil, arreteeriti Londoni kesklinnas üle 100 inimese pärast kokkupõrkeid politseiga Whitehallis toimunud demonstratsioonil. Rahvahulk skandeeris fraase nagu „peatage paadid“ ja „päästke meie lapsed“, väljendades oma viha ja pahameelt. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse, näiteks Hartlepooli ja Aldershoti, kus toimusid samuti vägivaldsed meeleavaldused.

Neljapäeval 1. augustil avaldati kahtlusaluse nimi — Axel Muganwa Rudakubana. Kuningliku kohtu istungil ütles kohtunik, et keeld Rudakubana nime avaldamiseks enne tema 18. sünnipäeva, mis on järgmisel nädalal, ei avalda „praktiliselt mingit mõju kahtlusaluse või tema perekonna heaolu kaitsmiseks“. Ta lisas ka: „Täieliku kajastamise takistamine võimaldab praegusel hetkel teistel kurikaeladel väärinformatsiooni edasi levitada.“

Rudakubana paigutati alaealiste kinnipidamisasutusse.

 

Valeinfo allikad: Channel 3 Now ja kahtlased väited

Üks esimesi valeinfo levitajaid oli Channel 3 Now X (varasem Twitter) konto, mis väidab end olevat legitiimne uudistekanal. Konto levitas valeinfot kahtlusaluse nime kohta, millele järgnesid süüdistused, et kanal on seotud Vene riigiga. Kuigi nende seotus Venemaaga on vaieldav, on selge, et nende jagatud valeväiteid kasutasid ära Kremli-meelsed Telegrami kanalid. See taktika, kus vähetuntud uudisteportaalis avaldatud loole viidatakse ja uudist  võimendama asutakse, on tavaline meetod desinformatsiooni levitamiseks.

 

Valeinfo tagajärjed: professor Chadwicki hinnang

Kuigi valeinfo oli üks peamisi tegureid rahutuste puhkemises, ei olnud see ainus põhjus. Professor Andrew Chadwick, Loughborough ülikooli poliitilise kommunikatsiooni ja veebipõhise desinformatsiooni leviku ekspert, rõhutab, et tegemist on keeruka seguga paljudest erinevatest koostisosadest. „See pole ainult vale nimi ega vale kuulujutt. See on viis, kuidas informatsiooni esitatakse, levitatakse, loetletakse ja võimendatakse oluliste isikute poolt, kes peaksid tegelikult paremini teadma.“

Valeinfo jõuab peagi isiklikesse sõnumirakendustesse nagu WhatsApp, „kus uudiseid jagatakse väiksemates rühmades, sageli kohalikus kontekstis, näiteks pere- ja sõprusringkonnas“, ütles professor Chadwick. „Alati on oht, et neil on otsesed mõjud kogukondadele, ja just seda me nägimegi,“ lisas ta.

Valeinfo (misinformatsioon) ja desinformatsioon on mõlemad eksitava teabe vormid, kuid erinevus seisneb nende tahtlikkuses. Misinformatsioon on eksitav või vale teave, mis levib tahtmatult, kusjuures inimesed, kes seda jagavad, usuvad, et see on tõene ega soovi kedagi eksitada. Desinformatsioon seevastu on teadlikult levitatav eksitav või vale teave, mille eesmärk on inimesi teadlikult eksitada, luua segadust või mõjutada arvamusi kindlas suunas.

 

Paremäärmuslikud aktivistid: interneti roll rahutuste õhutamisel

Rahutused näitasid, kuidas paremäärmuslikud aktivistid on leidnud kodu internetis, kus platvormid võimaldavad vihaga laetud desinformatsiooni kiiret levikut. Desinformatsioon oli rahutuste keskmes.

Pärast Southportis toimunud tapmisi postitasid ja jagasid X-i kasutajad valeväiteid, öeldes, et väidetav ründaja oli varjupaigataotleja, kes saabus Suurbritanniasse laevaga, kuigi tegelikult oli ta sündinud ja kasvanud Walesis.

TikTokis tegid paremäärmuslikud kasutajad otseülekandeid ja kutsusid jälgijaid üles protestiks kogunema. Tänu platvormi agressiivselt personaliseeritud “For You” leheküljele ei ole raske saada videosid soovitud kasutajateni, kes on juba varem kokku puutunud paremäärmusliku või migrandivastase sisuga.

Desinfo levitamisel oli suur roll ka sõnumiteenustel. Telegramis jagasid paremäärmuslikud grupivestlused meeleavalduse asukohtade nimekirju; ühes sõnumis oli kirjas: „nad ei lõpeta tulemist enne, kui te ütlete neile.“ WhatsAppi vestlustes räägiti tänavate tagasi vallutamisest ja „peamiste baaside“ ründamisest sisserändajate piirkondades Londonis. Need üleskutsed said kiiresti võimendatud paremäärmuslike tegelaste nagu Andrew Tate ja Inglise Kaitseliiga asutaja Tommy Robinsoni poolt, kes kasutasid platvormi X valede levitamiseks ja vihkamise õhutamiseks. Peaaegu koheselt olid inimesed tänavatel märatsemas.

 

Sotsiaalmeediaplatvormide vastutus

Valeväidete ja vihkavate sõnumite levikut on keeruline peatada, isegi kui ametivõimud avaldavad õiget teavet. Internetiohutuse seadusandlus on keeruline ja kohmakas, ning õige tasakaalu leidmine sõnavabaduse kaitsmise ja kahjuliku kõne kontrollimise vahel on suur väljakutse.

Tõhusa reguleerimise või järelevalve puudumisel on sotsiaalmeediaplatvormid mänginud üha kesksemat rolli paremäärmuslaste radikaliseerimisel Suurbritannias. Elon Muski juhtimisel on X lubanud paremäärmuslastel platvormile tagasi pöörduda. Alates rahutuste algusest on miljardär Musk ise olukorda veelgi pingestanud, väites, et „kodusõda on vältimatu“ ja jätkates veidra tiraadiga mitmes postituses.

 

Kodanikuühiskonna vastulöök: rahumeelsed protestid ja valitsuse meetmed

Hoolimata rahutuste tõsidusest ja ulatusest, oli vastus neile kiire ja otsustav. Ühendkuningriigi suuremates linnades kogunesid tuhanded inimesed rahumeelsetele vastuprotestidele, et seista vastu vägivaldsele rassismile. Valitsus, eesotsas peaminister Keir Starmeriga, on lubanud rakendada karmimaid meetmeid märatsejate vastu, sealhulgas süüdistuste esitamine veebipõhise vihkamise õhutamise eest. Kuid kahjuks tuleb tõdeda, et valitsuse käed jäävad lühikeseks sotsiaalmeediaplatvormide enda vastutusele võtmiseks.

 

Järeldus: desinformatsiooni oht ja sotsiaalmeedia roll

Rahutused Ühendkuningriikides näitavad, kui ohtlik võib olla desinformatsiooni levik ja kuidas see võib viia vägivaldsete konfliktideni. Kuigi valitsus ja kodanikuühiskond on astunud samme rahutuste leevendamiseks ja tõe levitamiseks, jääb sotsiaalmeediaplatvormide reguleerimine endiselt suurimaks väljakutseks. Ilma tõhusate meetmeteta võib sarnaseid sündmusi tulevikus veelgi rohkem esineda.

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Kersti Luha toob välja, et kiire ja efektiivselt sihitud reaktsiooni eeldus on toimiv koostöö riigi sees, ministeeriumide, allasutuste ja nende kommunikatsiooniekspertide vahel. Riigisisene koostöö on võti võimaliku desinfo ja konspiratsiooniteooriate kummutamiseks ekspertide poolt.

Ta lisab: “Minu hinnangul on Eestis selline koostöö ja koordinatsioon seni päris hästi toiminud. Tooksin näite sarnasel, laste ja noorte eludele potentsiaalselt ohtlikuks kujunda võinud teemal, kus 2023. aasta sügisel levinud desinfole ja ähvarduskirjadele koolidesse, aga ka avalikele asutustele, oli politsei reaktsioon operatiivne ja avalikkust rahustav: politsei teavitas oma tegevusest, aga ka hinnangutest ja soovitustest nii ähvarduskirja saajaid, potentsiaalselt ohustatuid kui avalikkust.”

Propastopi hinnangul on, et inimesed on desinformatsiooni ohtudest teadlikud ega reageeri esimese emotsiooni pealt internetis levivale infole, vaid kontrollivad selle paikapidavust. Ainult nii saab vältida valeliku info võimendamist ning sellele kaasneva kahju tekkimist.