Rahvusvaheline ajakirjandus võimendab Kaitseliidu sõnumit: tapame sissetungijaid nii palju kui võimalik

„Oleme just maandunud ühes väikseimas NATO liikmesriigis Eestis, mis samas kulutab riigikaitsele peaaegu kõige rohkem (NATO liikmesriikidest),“ räägib Londoni Channel 4 uudistereporter Kiran Moodley juhi kõrvalistmelt üle õla kaamerasse vaadates. „Tulin Eestisse selleks, et uurida, kes on inimesed, kes on valmis (Venemaa) vastu lahingusse minema.“

See sissejuhatus on klassikaline näide, miks lääne mainekad meediakanalid viimasel kahel aastal Eestit külastavad. Pikas ja põhjalikus teleloos näitab reporter Moodley nii seda, kuidas Kaitseliit koolitab riigikaitselaagris gümnasiste, aga viib vaatajad ka ühele Kaitseliidu relvastatud õppusele Lõuna-Eestis.

„Igaüks õpib siin kaitsma oma kodukanti, mis võib muutuda rindejooneks sõjas Venemaa vastu,“ juhatab Moodley dramaatiliselt sisse lõigu Kaitseliidu õppustelt.

Tänavu on Kaitseliidu õppuseid kajastanud juba üle 30 lääne meediakanali. Nende loetelu on soliidne. Relvavendadest NATOs on Kaitseliidu tegemiste vastu huvi tundnud USA, Ühendkuningriigi, Kanada, Hollandi, Belgia, Soome, Hispaania, Itaalia, Tšehhi, Saksamaa, Rootsi, aga ka Šveitsi ajakirjanikud. Tegu pole nurgataguste väljaannetega –  Sky News, El Pais, Der Stern, NBC News, Hollandi TV, De Standaart, Helsinkin Sanomat, Corriere della Sera on omas riigis mõjukad meediakanalid.

„Teatud üldistusega võime öelda, et potentsiaalne auditoorium, kes on võinud viimase kolme kuu jooksul Kaitseliidu tegevustest teada, on 1,2 miljardit inimest,“ sõnab Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooni spetsialist reservmajor Neeme Brus, kes on nende väljaannete auditooriumi numbrid kokku liitnud.

“Valmistume vene sõdureid tapma”

Euroopa ajakirjanikke jahmatab Eestis ikka ja jälle see, kui laiapindne on tänu Kaitseliidu tegevusele riigikaitse ning kuidas Eestis on juletud tuhandetele inimestele usaldada juurdepääs lahingurelvadele.

„Kuna kodanike kätte Euroopa riikides enamasti relvi ei usaldata, siis Eesti puhul on alati välisajakirjanike küsimus see, kas relvade kättesaadavus kuidagi kuritegevust ei suurenda?“ ütleb Brus. „Ameerikas ja Šveitsis on see, et relvad on inimeste jaoks vabalt kättesaadavad, muidugi tavaline. Aga enamuse eurooplaste jaoks on see suur üllatus.“

Eestlased on harjunud käsitlema end kui Venemaa hübriidsurve sihtmärki ning sageli unustatakse ära, et ka meie vastus sellele survele on kohati jõuline.

„Varasemalt oli Kaitseliidu narratiiv välisajakirjanikega suheldes ikka see, et me valmistume ennast kaitsma, aga kurja nime me ei nimetanud,“ kirjeldab Brus, kes on Kaitseliidus ja kaitseväes teeninud juba 23 aastat. „Nüüd on see muutunud. Nii nagu NATO peasekretär, ütleme ka meie Kaitseliidus otse välja, et valmistume end kaitsma Venemaa pealetungi eest.“

Kremli üks esipropagandist Olga Skabejeva väitis 3. märtsil saates „60 minutit“: „Eestis läbib üha rohkem tsiviilisikuid sõjalist väljaõpet, mille käigus neid õpetatakse venelasi tapma.“ Allikale viitamata kasutas Skabajeva veebruari lõpus Hiiumaal Kaitseliidu õppuste ajal Sky Newsi salvestatud intervjuud.

Selles intervjuus hoiatas kaitseliiitlane major Tanel Kapper tõesti otsesõnu president Putinit: „Sellest tuleb suurem verevalamine, kui te sisse tungite. Me tapame teist kindlasti nii palju kui võimalik.“

Ajateenija põgenes Kaug-Idast koju Eestisse. Võeti kinni, viidi tagasi. Põgenes uuesti – Eesti Ekspress (delfi.ee)

Kas väljend „valmistume vene sõdureid tapma“ ei ehmata välisajakirjanikke? „Eestisse ei tule lapsajakirjanikud, vaid kogenud väliskorresponendid. Nemad ei lase ennast sellest ehmatada,“ vastab Brus. “Tegelikult muretses major Kapper ise veidi pärast intervjuu andmist, et kas sellest ei tule teenistuslikus liinis pahandust, aga ma rahustasin ta maha, sest nii ongi vaja meie valmisolekut väljendada. Ja ega ma pole kuulnudki selle intervjuu kohta mingit ütlemist… Skabajeva toetas tegelikult meie sõnumit, andes oma auditooriumile teada, et eestlased on võitlustahtega rahvas. Sest venelane mõistab ju paraku ainult toore jõu keelt – seda nii tänavakakluses kui nende  algatatud agressioonisõjas Ukraina vastu.”

Pärast Krimmi annekteerimist ning sõja alustamist Donbassis tekkis 2014. aastal kerkis kogu maailmas küsimus „kas Narva on järgmine?“. Eestisse ja meie piirilinna tulvas ajakirjanikke kogu maailmast.

Ent peagi avastasid välisajakirjanikud lisaks Narvale enda jaoks Kaitseliidu, mille tegevuspõhimõtted erinevad maailmas tavapärastest oluliselt.

„Kuna me saime hästi pilti, siis meedia huvi on nagu lumepall, mis hakkas veerema meile soodsas suunas,“ kirjeldab major Brus. „Iga järgmine meediakanal, mis Eestisse tuleb, guugeldab ettevalmistava töö ajal varasemaid lugusid ja leiab neist üles Kaitseliidu. Iga uus kajastus taastoodab rahvusvahelist huvi Kaitseliidu vastu.“

Väikse irooniaga kirjeldab Brus, et mõnikord tulevad välisajakirjanikud Eestissse Kaitseliidust lugu tegema nii, et see on neil sisuliselt peas valmis kirjutatud. „Jääb üle vaid täitsa tsiteerimiseks jäetud lüngad konkreetse kaitseliitlase lausetega,“ naljatab Brus. „Erilist huvi tuntakse muidugi Narva vastu ning Narva vene keelt kõnelevate kaitseliitlaste vastu.“

Välisajakirjanike suhtumine Kaitseliitu pole alati olnud üheselt tunnustav. 2017. aastal õnnestus ühel Itaalia fotoreporteril Hollandi ja USA meediakantlites lasta liikvele õõvastav lugu sellest, nagu treeniksid Balti riigid Venemaa vastu võitlemiseks lapssõdureid.

„Enam pole see ammu nii,“ kinnitab Brus. „Pärast täiemahulise sõja puhkemist suhtub rahvusvaheline meedia Kaitseliitu väga positiivselt ning teeb meile head tasuta reklaami. Selle reklaami sõnum Eesti kohta on – selles riigis on inimestel väga tugev kaitsetahe.“

Välisajakirjanikke üllatab lisaks tuhandetele oma aega riigikaitsesse panustavate meeste tegevusele ka see, et toimib süstemaatiline riigikaitseõpe koolides ning riigikaitse tegevustesse on lõimitud Eestis koos teiste ametkondadega  ka kriisivalmiduse eest vastutav Naiskodukaitse.

Major Brusi sõnul küsivad välisajakirjanikud alati kaitseliitlastelt, kas te väikeriigi ja väikse rahvana suure kurja Mordori kõrval kardate vene ohtu? Sama küsimuse esitas Moodley riigikaitse laagrit külastades gümnasistidele.

„Me oleme teiste riikidega võrreldes tõesti väikesed ja meil on vaja väljaõpet selleks, et olla valmis, kui on vaja,“ vastas blond tüdruk, kelle vormiriidele oli kirjutatud nimi Tobreluts.

Üks Tartu maleva kaitseliitlane vastas sellele küsimusele nii: „Me oleme näinud, kuidas venelased Ukrainas tegutsevad ja liiguvad. Me oleme selle teadmise omandanud ja teeme (oma ettevalmistuses) mõningaid korrektiive.“

“Ja te olete valmis, ükskõik, mis ka ei juhtuks?”

„Me oleme selleks valmis,“ kinnitas täisrelvis kaitseliitlane enesekindla naeratusega.

Reporter Moodley võttis seepeale saatelõigu Channel 4 vaatajate jaoks kokku sõnadega: „Alates armeest kuni tavaliste kodanikeni ei anna Eesti alla.“

Just see sõnum, mida Eestil on vaja maailmas ja idapiiri taga levitada.