Kui välisministeeriumi aseminister Aleksandr Gruško kommenteeris Balti süsteemihaldurite Elering, AST ja Litgrid 16. juulil esitatud ametlikku teadet BRELL lepingust väljaastumise kohta, pälvis see Venemaa ajakirjanduses üsna laialdast äramärkimist. Kuna järgmise aasta veebruaris jõustuv otsus suurendab oluliselt Balti riikide energeetilist sõltumatust, siis üritab Vene meedia esitleda seda Balti riikide jaoks suure majandusliku kaotusena.
Veebruarini opereerivad Eesti, Läti ja Leedu ühises sünkroonalas Venemaaga, mis tähendab, et Venemaa kontrollib siinse elektrisüsteemi ühte olulisimat parameetrit – sagedust. Seeläbi on idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides, tõdes ERR. Hiljuti ähvardaski riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Leonid Slutski Leedut ennetava Venemaa-poolse BRELList välja lülitamisega.
Kremli propaganda valmistab Venemaa avalikku arvamust Balti riikide lahkumiseks ette, kasutades kolme argumenti: Balti riikide energiasüsteem on loodud Nõukogude Liidu poolt; Venemaa jaoks ei ole Balti elektrituru kadumisel suurt mõju; aga Balti riigid riskivad majanduslanguse ja suisa tänavaprotestidega.
„Pribaltika maksab kallilt nõukogude energiasüsteemist lahkumise eest,“ pealkirjastas põhjaliku loo ärileht Взгляд. Ja alustas artiklit väitega: „See poliitiline otsus võib kalliks maksma minna, alates hinnatõusu põhjustamisest ja energiakriisi tekkimisest kuni majanduslanguse ja tänavameeleavalduse puhkemiseni.“
Balti riigid on N Liidule tänuvõlgu
Mitmes muus Venemaa veebiväljaandes taastrükitud artiklis andis Взгляд lugejatele ülevaate viit riiki ühendava BRELL süsteemi loomisest ning tegutsemise põhimõtetest, mille kohaselt Balti riigid saavad Venemaalt tipukoormuse ajal elektrit ning hiljem tagastavad selle. (Nimetus BRELL tekkis viie riigi vene keelsete nimetuste esitähtedest – Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu). Vana Kremli narratiivi kohaselt loodi tänapäeva taristu Balti riikides juba Nõukogude Liidu ajal ning seda narratiivi taastootes rõhutas Взгляд, et ka ühtne energiasüsteem loodi juba nõukogude ajal Balti liiduvabariikide toetamiseks.
Kuna Balti riikide lahkumine Venemaa sünkroonalast suurendab sõltumatust, siis esitletakse seda kibestusega ning kinnitatakse korduvalt, et Venemaa jaoks pole sel sammul mingit mõju. „Mitte juhuslikult räägib Pribaltika juba aastaid BRELList lahkumisest, aga ei lahkunud energiaringist isegi pärast 2022. aastat (täiemahulise sõja algust Ukrainas),“ väitis Igor Juškov, Rahvusliku Energeetikajulgeoleku Fondi ekspert. „Neile on kasulik sellesse energiasüsteemi kuuluda.“
Tegelikkuses on Balti riigid Venemaa süsteemist lahtiühendamist ning Euroopa süsteemiga ühinemist ette valmistanud pikki aastaid, see töö on olnud väga ajamahukas ja kallis.
Juškovi väitel lahkuvad Balti riigid ühtsest energiasüsteemist Euroopa Liidu otsuse tagajärjel ning selle otsuse eesmärk on halvendada suhteid Venemaaga. Kuigi vene energiasüsteemist lahtihaakimisega hakkasid Balti riigid Euroopa Liidu rahastuse toel tegelema juba siis, kui ELis üritati hoida Venemaaga võimalikult häid suhteid.
Väidetavalt suudab Venemaa Balti turu kaotamise kompenseerida kasvava elektrimüügi arvelt Kasahstani, kuid probleem võib tekkida Valgevenel, kuna sealne aatomielektrijaam ehitati arvestusega, et selle toodangut müüakse Balti regiooni.
Ilmselgelt faktidega vassides väidab ärileht, et tegelikult ei ole Balti riigid üleminekuks valmis. Kuigi 1,2 miljardi euro suurusest eelarvest maksab 75% Euroopa Liit, tekitab projekti rahastamine ärilehe väitel tõsiseid finantsprobleeme.
“Mis saab, kui ümberlülitumisel Euroopa süsteemi tekivad tehnilised probleemid? Kelle käest Pribaltika siis abi küsib, et mitte ilma valguseta jääda?” küsis Взгляд, mille omanikud on viimased kümmekond aastat olnud tihedalt seotud presidendi administratsiooniga. Ja vastas ise: „Tõsiste probleemide puhul võivad Balti riigid ajutiselt uuesti Venemaa käest abi paluda, et energeetikakriisi ära hoida.“
Hinnad tõusevad, majandus langeb?
Tsementeerimaks väidet, et Leedu, Läti ja Eesti kaotavad ühtsest süsteemist lahkumisega palju, toob ärileht arvud, mille kohaselt Leedu suutis mullu toota vaid 46,6% vajaminevast energiast ning Eesti 57,4%.
„Ilmselt eeldavad Balti riigid energiatarbimise vähenemist, mis on eriti märgatav viimastel aastatel,“ väitis Juškov. „Kui nii läheb, siis võivad Balti riigid oma tootmisvõimsustega pluss tipuaegadel Rootsist ja Poolast energiaühenduste kaudu elektrit juurde ostes välja tulla. Iseasi, et poolakad ja rootslased küsivad elektri eest kallimat hinda (kui Venemaa).“
Ka välisministeeriumi aseminister Gruško rõhutas, et Balti riikides hakkab elektrienergia hind nüüd kujunema „Rootsi börsil, mitte Venemaaga pikaajalisi soodsate hindadega lepinguid sõlmides“.
Osutades viimaste aastate kõrgele inflatsioonile ning elektrihindade tõusule, veenis ökonomist Jaroslav Kabakov venelasi, et BRELList lahkumine võib põhjustada majanduslanguse.
„Hinnatõusu põhjustatud poliitiline ebastabiilsus ja võimalik majandusliku olukorra halvenemine võivad Balti riikides tekitada elanikkonna ja äriringkondade proteste. 2023. aastal juba toimusid Leedus protestimeeleavaldused elektrihinnatõusu vastu, seega on selline risk tõsine,“ väitis ökonomist Kabakov.
Kokkuvõttes on selge, et Balti riikide lahkumine ühtsest energiasüsteemist suurendab nende energiasõltumatust ning see ärritab Kremlit. Seepärast valmistatakse otsuse jõustumist ette kasutades argumente, mis üritavad tõestada otsuse ekslikkust ning kujutada seda suure ohuna Balti riikide majandustele. Kuna ühtsest energiasüsteemist lahkumise protsess alles käivitus, siis ilmub selliseid käsitlusi vene ajakirjanduses järgmise poole aasta vältel veelgi. Kindlasti üritatakse nende argumentide abil mõjutada ka Balti riikides elavaid venelasi, kellest paljud on hõivatud energeetikasektoris.
