Churchill Fellowshipi teadur Beth Lambert avaldas äsja põhjaliku töö tulemusena valminud uuringu “Efektiivne ühiskonnaülene võitlus desinformatsiooni kampaaniatega”. Lambert uuris parimaid desinformatsiooniga võitlemise praktikaid Eestis, Leedus ja Taiwanil küsitledes neis riikides kokku poolsadat eksperti.
Propastop avaldab Lamberti kirjelduse olukorrast Eestis, sest põhjaliku uurimistöö tulemus on huvitav erapooletu hinnang Eesti saavutustele ja valmisolekule võidelda välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumisega (ingl k FIMI ehk foreign information manipulation and interference).
“Kuigi Ühendkuningriigi olukord erineb ilmselgelt Eesti omast (erinevad on riigi suurus, rahvaarv, riigikeel ning UKs puudub ajateenistus), jagame ühiseid ohte,” kirjutab Lambert sissejuhatuseks. “Aga kuna Balti riigid on sageli katsepolügoniks, kus Kremli testib oma narratiive enne nende levitamist teiste riikide infoväljadel, võib Ühendkuningriik üle võtta väärtuslikke õppetunde Eesti vastumeetmetest desinformatsiooniga võitlemisel.”
Ohumaastiku kirjeldus
Lamberti sõnul on vaenulikud riigid suunanud oma tegevuse fookuse sotsiaalmeedia platvormidele, tuues Eesti puhul välja Telegrami mõjukuse. „Alates täiemahulise sõja puhkemisest Ukrainas on Eesti reguleeriv asutus (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) EL-i sanktsioonide alusel sulgenud 307 veebilehte ja lõpetanud juurdepääsu 53 telekanalile. Üks nende sanktsioonide eesmärk on vähendada Kremli pidevat „infopesu“, kuid propagandistlike veebisaitide eemaldamine meenutab lohe peade maharaiumist. Seetõttu on oluline kombineerida regulatiivset tegevust tugeva kodanikuühiskonna kaasamisega,“ sedastab Lambert
Ta kirjeldab oma kohtumist Propastopi vabatahtlikuga, kes liitus organisatsiooniga pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kartuses „et Eesti on järgmine.“ Eesti ja Leedu valitsusele teeb tema allikate sõnul muret narratiiv natsismi levikust Donbassis, mida Kreml levitas enne Ukrainasse sisse tungimist pika aja vältel. Samasugust narratiivi natsismi ja russofoobia leviku kohta kasutab Kreml ka Leedus ja Eestis ning see on põhjustanud küsimuse „kas Narva on järgmine (Donbass)?“
Lambert selgitab Ühendkuningriigi lugejatele, et Kremli desinformatsiooni narratiivide sihtrühm Eestis on valdavalt nõukogude okupatsiooni ajal saabunud venekeelne elanikkond ehk 22,5% riigi elanikkonnast. Piirilinnas Narvas on 95% elanikest venelased ning nad saavad endiselt takistamatult jälgida vene telekanaleid.
See taktika töötab, sest Euroopa Komisjoni 2023. aasta septembris avaldatud raport „Nurkasurutud tunne: analüüs venekeelse vähemuse kohta Eestis“ tõi välja, et „venekeelsete elanike hulgas on endiselt grupp, kes on häirivalt vastuvõtlik Venemaa propagandale ja desinformatsioonile“.
Ühiskonnaülene vastus
Ühe projektina tegeleb selle sihtrühma vastupanuvõime arendamisega rohujuure tasandil Briti Nõukogu „Inimeselt inimesele“ programm. See programm on aidanud „Eesti, Läti ja Leedu kogukondadel muutuda sotsiaalselt ühtsemaks ja omandada tugevamat demokraatlike väärtuste tunnetust.“
Ühendkuningriigi valitsuse rahastatav programm algas 2016. aastal pilootprojektiga, mille eelarve oli 500 000 naela. Kaheksa aastaga on projekti eelarve kasvanud 2 miljoni naelani aastas (umbes 1,6 miljonit eurot).
Projekti fookuses on peamiselt riigi kirdeosas elava venekeelse elanikkonna lõimimine ning selles on aastate vältel osalenud 98 000 inimest. „Inimeselt inimesele“ rahastatud tegevused loovad ühist suhtlusruumi eesti- ja venekeelsete elanike jaoks.
„Kuigi Eesti on saavutanud tugeva rahvusvahelise maine kui riik mis toimib põhimõttel „digitaalne kõigepealt“, rõhutab Briti Nõukogu vajadust kasutada raamatukogusid, kultuurimaju ja postkontoreid kontaktpunktina kaugemates piirkondades elavate inimesteni jõudmisel,“ kirjutab Lambert. „Kui need suletakse – nagu Ühendkuningriigis, kus avalikke teenuseid pakkuvate asutuste rahastamine on vähenenud – võib see oluliselt halvendada võimalust jõuda kaugemate kogukondadeni.“
Strateegiline kommunikatsioon
Riigikantselei on viimased kuus aastat vastutanud valitsusasutuste ülese strateegilise kommunikatsiooni juhtimise eest ning selle vastumeetmed desinformatsioonile jagunevad kolmeks: haridus ja meediakirjaoskus; kriisikommunikatsioon; ja olukorrateadlikkus (situational awareness ehk “arusaam, mis tekib keskkonna ja sündmuste tajumisel koos ajaliste ja ruumiliste seoste, nende tähenduse ja mõju mõistmisega nii kindlal ajahetkel kui ka tulevikus” – Sõnaveeb.ee).
Meediakirjaoskus kuulub riiklikusse õppekavva nii algkooli kui gümnaasiumi tasemel. Ajakirjandust ja faktikontrolli toetavad nii MTÜd, ülikoolid kui saatkonnad. Olukorrateadlikkuse parandamiseks tegeletakse nii eesti kui venekeelse meedia ja ühismeediaga, ning Eesti maine hoidmisega lääneriikides, eelkõige NATO liikmesriikides.
Kodanikuühiskond
Lambert toob välja, et Eesti desinformatsioonivastased eksperdid on tihedalt seotud mitteametlike kanalite kaudu. Selle võrgustiku arengut motiveeris tugevalt täiemahulise sõja puhkemine Ukrainas 2022. aastal.
„Kuigi selle võrgustiku suurust on raske mõõta, kirjeldati seda kui hindamatut väärtust,“ kirjutab Lambert. „Eestis tunnistatakse, et riigi väiksus on nagu kahe teraga mõõk, sest riigieelarve väiksus raskendab suuremate projektide rahastamist. See-eest kodanikuühiskond on kasutanud väikest rahvaarvu paindliku ja hüperhea võrgustiku loomiseks, mis on välja pakkunud mitmeid uuenduslikke projekte.“
Näidetena toob Lambert:
- Tartu Ülikoolis alustas Eesti esimene desinformatsioonile keskenduv magistriõppeprogramm „Desinformatsioon ja ühiskondlik vastupanuvõime“, mis toob USA rahastusel kokku Armeenia, Gruusia, Eesti ja Serbia õppureid.
- Üheksa aastat tagasi loodud ajaveebi Propastop eesmärk on „puhastada Eesti propagandast, valeteabest ja meediavaledest“. Nende tööriist monitooringurobot „Propamon“ otsib pidevalt Venemaa meediakanalitest uudiseid Eesti kohta ning koostab selle põhjal igapäevaselt ohuhinnanguid. Sadadest koosnev vabatahtlike meeskond täiendab seda tööriista sotsiaalmeedia saite guugeldades.
- Naiskodukaitse on alates 2022. aastast integreerinud kübervastupanuvõime arendamise oma tegevustesse kasutades „koolita koolitajat“ põhimõtet. Naiskodukaitse õpetab kogukondade aktiivseid naisjuhte, et nad oleks kriisireguleerimise ja küberintsidentide ajal valmis levitama oma võrgustikes tõest ja vajalikku teavet.
Rakenduslikud soovitused
Eesti, Leedu ja Taiwani kogemuste põhjal esitas Lambert pika nimekirja soovitustest desinformatsiooni vastu võitlemiseks nii Ühendkuningriigi valitsusele, tehnoloogiasektorile, ajakirjandusele kui kodanikuühiskonnale. Propastop vahendab kodanikuühiskonnale antud soovitused:
- Leidke ja arendage usaldusväärseid kohalikke liidreid, kes kriisiolukorras suudavad levitada ja võimendada tõest teavet. Just need kogukonna liidrid võivad kõneisikutena leevendada teadlikult levitatud väärinformatsiooni mõju.
- Eelistage uuenduslikke kohalikke kodanikeühendusi kaasavaid projekte, mis parandavad ühiskondlikku vastupanuvõimet väärinfo levikule ning välisriigist lähtuvale infoga manipuleerimisele. Testige ideede elujõulisust pilootprojektide abil. Eriti oluline on suunata kodanikeühendusi kaasavad projektid nendele sihtrühmadele, mis on eriti haavatavad välismaiste vaenulike desinformatsiooni kampaaniate suhtes.
Uuringu ja teaduri taust
Meeldiva koostöö eest tänas Lambert Eestist Delfi Meediat, Propastopi, Riigikantseleid ning selle praeguseid ja endiseid strateegilise kommunikatsiooni eksperte, Kaitsejõudude Peastaapi, välisministeeriumit, Briti Nõukogu ning Tartu Ülikooli.
Beth Lambert töötab tehnoloogiaettevõttes UK ettevõttes Logically, mis aitab desinformatsiooni vastu võidelda kasutades nii AId kui oma eksperte. Lambert ta nõustab demokraatlike riikide valitsusi, MTÜsid ning ühismeediaplatvorme võitluses vaenulike mõjutusoperatsioonide vastu.
The Churchill Fellowship asutati 1965. aastal ning see toetab briti kodanike uuringuid välismaal eesmärgiga võtta üle edukaks osutunud kogemusi teistest riikidest.
