Ida-Virumaad mõjutab rohkem vilets majanduslik olukord kui Kremli propaganda

04.07.2024

Kirde-Eestis kahes keeles ilmuva ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev. Foto: Põhjarannik

Viimased kuud olid Ida-Virumaal poliitiliselt pingelised, sest Ivangorodis tähistati provotseerivalt 9. maid, europarlamendivalimistel kandideeris kohalike lemmik Aivo Peterson, Narvas toimus võidupüha paraad, mille toimumist üritas Venemaa mõjutada piirijärjekorra tekitamisega.

Seepärast küsis Propastop intervjuus ajalehe Põhjarannik peatoimetajalt Erik Gamzejevilt, milline on sel taustal emotsionaalne temperatuur maakonnas?

Enim tähelepanu on viimasel ajal pälvinud probleemid piiriületamisega Narvas. Kohalikes ühismeedia kogukondades arutletakse ka selle üle, kes on tekkinud probleemides süüdi: Eesti või Venemaa pool?

Poliitilises mõttes on vaikelu aeg, sest Narvas kolivad paljud inimesed suveks aiamaadele.

Ka Euroopa Parlamendi valimised ei toonud üllatavaid tulemusi. Aivo Petersoni edu (Ida-Virumaal 3645 häält) oli loogiline tulemus. Riigikogu valimistel kogus ta 13% kõigist Ida-Virumaal antud häältest, nüüd europarlamendi valimistel ligemale 20% häältest.

Oluline märk on see, et Peterson, Mihhail Kõlvart ja Jana Toom kogusid Ida-Virumaal kolme peale 60% kõigist häältest. See näitab, et ülejäänud erakondadel pole siin arvestavat kandepinda.

Riigikogu valimistel sai Eesti200 Narva-Jõesuus 30% ringis hääli, sest nende nimekirjas kandideeris linnapea Maksim Iljin. Europarlamandi valimistel Iljin ei kandideerinud ning Eesti200 sai Narva-Jõesuus 1 hääle.

Kas Venemaa üritas provotseerides võidupüha paraadi Narvas mõjutada?

Ainuke jututeema selles osas on õhupall, mis Vene poolel üles lasti ning mis muutus ka naljade ja meemide teemaks. Eks see oli psühholoogiline mõjutusvahend.

Turvameetmed olid paraadi ajal tugevad, aga see on ka loomulik, kui vene piiri ääres on korraga kohal president, peaminister, Riigikogu esimees ja mitmed ministrid. Üldine meeleolu oli võidupüha paraadi ajal Narvas minu kogemuse kohaselt sõbralik ja aitas lähendada Narvat ülejäänud Eestile ja vastupidi.

Narvalane Olga Pikaljova käib tänini mõni kaasvõitlejaga süütamas küünlaid ses kohas, kus asus tunamullu teisaldatud tank, ning postitab videoklip sellest järjepidevalt ühismeedias, ka näiteks 58 000 jälgijaga fACEBOOKI rühmas nagu РУССКОЯЗЫЧНАЯ ЭСТОНИЯ (Venekeelne Eesti). Kas tunamullused tanki teisaldamisega tekkinud armid ja trots on Narvas kadunud?

Suhtumist näitab üsna tõelähedaselt viimane lõimumise monitooring, mille kohaselt on laias laastus üks kolmandik Ida-Virumaa venelasi lojaalsed, üks kolmandik on kremlimeelsed ja üks kolmandik on seal vahepeal.

Aktsioon “Meie mäletame”. Narvalane Olga Pikaljova mälestab teisaldatud tanki juba kaks ja pool aastat. Foto: kuvatõmmis Facebook.

Ida-Virumaa linnadest on pidevalt pildis Narva, aga täiesti varju jäävad Eesti meediapildis Sillamäe, Kohtla-Järve ja Jõhvi. Kuidas sa kirjeldad olukorda neis linnades?

Jõhvis ja Kohtla-Järvel on eestlaste osakaal suurem, see mõjutab olukorda. Näiteks Eesti teatrid jõuavad Jõhvi ja Kohtla-Järvele, aga mitte Sillamäele. Eesti elanikkonnaga linnades toimub ka rohkem eesti üritusi.

Järgmise aasta oktoobris toimuvad omavalitsuste valimised. Mida on neilt oodata Ida-Virumaal?

Ida-Virumaa linnades – välja arvatud Sillamäe  – on võimuliidud viimaste valimiste järel tulnud kokku napi ülekaaluga. Seetõttu on mitmeid neist ka lagunenud.  Valimistulemust mõjutab loomulikult oluliselt ka mittekodanike ja Venemaa kodanike osalemine. Samuti see, kui need kandidaadid, kes sellelt sihtrühmalt hääli hakkavad noolima, toovad kohalike teemade kõrval mängu ka vastandumise Eesti riigi poliitikale.

Aivo Petersoni parteil Koos võib olla võimalusi hääli võita, kui nad suudavad luua erakonnale organisatsiooni. EKRE võiks siin olla edukas, arvestades nende lubadusi peatada rohepööre ja seista vastu ukrainlaste migratsioonile. Aga neilgi on vaja leida linnades oma nimekirja tuntud inimesi, mis eelmistel valimistel ei õnnestunud.

Aga kõige rohkem mõjutab valimisi siiski sotsiaal-majanduslik olukord. Siinsel majandusel on pikka aega kehvalt läinud – töötuse määr on praegu 12,7% ehk viimase nelja aasta suvede kõige kõrgemal tasemel. Keskmine palk on alla Eesti keskmise, kinnisvara hinnatase on madal, põlevkivi sektori töötajate ebakindlus tuleviku suhtes on suur.

Kui roheaktivistid peatavad kohtus jälle pooleks aastaks õlitehase ehitamise, siis ei saa paljud kaevurid oma tulevikus kindlad olla. Kliimapoliitilised muutused on muutnud osad inimesed kurjaks ja tigedaks. See kandub osaliselt üle suhtumisse Eesti riigivõimu ja Euroopa Liitu ning võib tulla kasuks äärmusparteidele.

Paljuräägitud Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondist võib Ida-Virumaa tuntavat kasu loota 2-3 aasta pärast. Aga majanduslikku arengutõuget on siin oodatud juba 5-6 aastat tagasi, mil põlevkivitööstuses algas uus suurem koomaletõmbamise laine, mis tõi kaasa mitme tuhande hea palgaga töökoha kadumise.

Kui palju mõjutab idavirulaste meelsust see, et nad elavad ikka Kremli infoväljas?

Narvas on kõigil, kel selleks soov, võimalik vaadata antenniga Kingissepa mastist tulevat vene televisiooni. Huvilised saavad seda teha ka veebi kaudu.

Aga inimeste meelsus on välja kujunenud varasemate aastatega. Tean perekondi, keda täiemahulise sõja algus Ukrainas on tülli ajanud – nooremad ei räägi enam vanematega või välditakse peres Ukraina sõja teemat. See loob ka pinnase Aivo Petersoni eduks – utoopiline arusaam, et kui väga tahta, siis on võimalik rahu saavutada.

Kohalik meediapilt pole oluliselt muutunud, ka ühismeedia gruppides jagatakse uudismeediast pärit infot. Omaette teema on see, kuidas neid kommenteeritakse ja tõlgendatakse. Aga üldpoliitilistest teemadest on siiski olulisemad kohalikud ja igapäevase elu korraldamine.

Suurtes üle-eestilistes Facebooki gruppides nagu Таллиннцы (Tallinlased) ja РУССКОЯЗЫЧНАЯ ЭСТОНИЯ tekitavad administraatorid liiklust sellega, et avaldavad Kaja Kallase või Volodõmõr Zelenskõi fotosid iseenesest täiesti asjalike uudiste juurde. Aga need näod tekitavad vihase kommentaarirahe. Kas sama toimub Ida-Virumaa ühismeedia rühmades?

Ühismeedia mõju inimeste meelsusele pole siin mõõdetud. Aga kui inimesed Ida-Virumaal suhtuvad kriitiliselt Kaja Kallasesse, valitsuse poliitikasse ja näiteks automaksu kehtestamisesse, siis see ei tähenda, et nad on ilmtingimata Kremli-meelsed.

Kui keegi räägiks Ida-Virumaal samasugust juttu nagu seda teevad näiteks eestlased Vikerraadio saatesse Uudis+ sisse helistades, siis kiputaks neid kohe putinistideks pidama. Eestlaste puhul on selline valitsuse kritiseerimine normaalne.

Tänavune võidupüha Narvas. See lähendas Eestit Narvale ja Narvat Eestile – kinnitab Erik Gamzejev. Foto: presidendi kantselei.

Kas Keskerakonna linnapeaks toodud Jaan Toots suudab Narvas võimul püsida kohalike valimisteni?

Keeruline öelda. Ebakindlust on Narva linnavalitsuses üksjagu, aga seal on väga keeruline kombinatsioon, kus volikogu liikmed on seotud linna koolidest ja lasteaedadest saadava sissetulekuga ning võimu püsimist määravad volinike isiklikud huvid.

Endine Narva linnapea Katri Raik kirjeldab seda süsteemi värvikalt oma raamatus „Minu Narva 2“. Ta on ka ausalt tunnistanud, et Narva linnapeana pidi ta tegema oma südametunnistusega rohkem kompromisse kui kogu varasema elu jooksul kokku.

Erakondlikel valimisnimekirjadel – peale Keskerakonna – pole Ida-Virumaa linnades erilist edulootust. Ilmselt hakatakse jälle looma valimisliite, mis pärast valimisi hakkavad kiiresti lagunema. Keskerakonna jaoks on oluline püüda Kohtla-Järvel ja ka Jõhvis neid hääli, mis varem läksid hiljuti surnud Ida-Virumaa suurettevõtja Nikolai Ossipenkoga seotud valimisliitudele.

Kui edukalt on end Ida-Virumaal kehtestanud keskvõim?

Ministrid käivad siin ja kohtuvad oma mõttekaaslastega. Oluline on, milline on nende kohtumiste tulemus piirkonna jaoks. 10-15 aastat on räägitud, et kohe-kohe tuleb Ida-Virumaale uusi ettevõtteid, aga neid, mil oleks suurem mõju kohalike tööhõivele, pole eriti palju tulnud. See ooteaeg on olnud üle mõistuse pikk ja tekitanud suure rahulolematuse.

Energiakriisi ajal maksid Ida-Virumaa põlevkiviettevõtted riigieelarvesse maksudena, ka süsiniku jalajälje eest, kokku 700 miljonit eurot aastas. Investeeringutena tuli sellest maakonda tagasi ainult 10-15 miljonit.

Hea oli see, et tänu võidupüha tähistamisele Narvas liikus Eesti ligemale piirilinnale ja Narva sai lähedasemaks ülejäänud Eestile. Narva ja Ida-Virumaa suhtes on palju eelarvamusi, neid aitab kõige paremini ületada see, kui kohalike inimestega suhelda, ning võidupüha tõi Narva palju külalisi. Sellised üritused nagu linnajooks, festival Station Narva ja Vaba Lava teatrikeskus aitavad Eestit Narvale lähemale tuua. Aga see kõik toob muutusi ja tulemusi pika aja jooksul.

Väga tugeva mõjuga on Ida-Virumaal ka see, kuidas läheb üleminek eestikeelsele haridusele. See on raske ja valulik protsess, aga see on möödapääsmatu selleks, et tulevikus Ida-Virumaa tugevamalt ülejäänud Eestiga siduda ja et siinsetel noortel oleksid Eesti riigis paremad võimalused.

Milline on Ida-Virumaa infoväli, millised meedia- ja sotsiaalmeediakanalid seda enim mõjutavad?

Pilt on kirju. Kuna venekeelne infoväli on veebis tohutu, siis on ka neid infoallikaid, mida venelane saab emakeeles jälgida, oluliselt suurem kui eestlastel.

Aga lõimumismonitooring näitas, et siinsel infoväljal on kaalukas osa ka kohalikul meedial, sest see kajastab kohalikke ja igapäevaelus olulisi teemasid põhjalikumalt ja järjepidevamalt kui ükski teine kanal. Kohalikud uudised levivad nii paberlehtede, veebiportaalide kui ka populaarsete kohalike ühismeedia gruppide kaudu.