Kes on Vsevolod Jürgenson – Kremli telekanali uus allikas Eestis?

Kui Venemaa kõige mõjukamas telekanalis olid stuudiokülalised viis minutit järjest president Alar Karist mõnitanud, andis saatejuht ja staarspioon Maria Butina sõna inimesele, kes on „omal nahal Eesti demokraatiat kogenud“.

„Liiga palju on kulutada presidendi peale 60 miljonit eurot (aastas), see raha läheb aednike, autojuhtide ja teenijate ülalpidamiseks. Praegu sõidab ta sageli Aafrika riikidesse, mis on minu jaoks arusaamatu. Ta on olnud mitme ülikooli rektor, riigikontrolör, ta on uurinud hiiri. Aga räägime temast praegu kui presidendist. Presidendiks sai ta nii, et ta määras ametisse ühe partei juht. Kahe partei liidrid leppisid kokku ja parlamendis toimib partei distsipliin…“

Sellise faktivigadest kubiseva jutuga iseloomustas meie presidenti mai lõpus riiklikus Pervõi Kanalis Vsevolod Jürgenson, kes kogus hiljuti Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina 113 häält.

Kes on see arvamusliider, kes pärast Jana Toomi loobumist ja Aivo Petersoni sattumist rootsi kardinate taha esindab parimal saateajal kõige mõjukamas vene telekanalis Eestit?

Propastop kirjutab valimistel põrunud poliitikust põhjusel, et visa poliitikasse pürgimisega näikse Jürgenson soovivat korrata europarlamendi valimistel 11 000 häält kogunud Aivo Petersoni edu.

Jürgenson (sündinud 1979) juhib alles tänavu aasta alguses asutatud omanimelist OÜ-d, varem sõitis ta aastaid FIEna taksot. Internetiallikate põhjal on ta nooruses töötanud stuudiomanagerina ühes Moskva telekanalis. Aitas masside meelt lahutada, aga ambitsioon ka ise silma paista oli tal juba siis.

Lõi kaasa vene tõsielusaadetes ja Mustamäe linnaosakogus

Pärast Eestisse kolimist otsis ta võimalusi silma paista ja osaledes innukalt seltskonnaüritustel. Aga ta murdis välja ka populaarsetesse vene telesaadetesse – 2011. aasta mais osales ta legendaarses kanali TNT tõsielusaates „Dom 2“, mille osalejad pidid endale kodu ehitades samal ajal partnerit sebima. 2017. aastal lõi ta kaasa kanali Rossija 1 saates „Abiellume!“. Veel varasemast ajast on internetis jälg selle kohta, et Jürgenson osales Rossija 1 saates, milles käsitleti naiste võimet orgasme saada.

Ühel nende teleprojektide kodulehtedest on jäänud Jürgensoni kohta selline lühitutvustus: „31-aastane Vsevolod on elus juba mõndagi saavutanud, hakanud heliloojaks ja… seejärel hakkas tal elus igav.“

Märgid on maha jäänud ka Jürgensoni pikaajalisest kuulumisest Keskerakonda aastatel 1999 – 2021. Nagu meenutavad tema toonased võitluskaaslased, tekitas 2017. aasta Tallinna kohalike valimiste kampaania ajal küsimusi nii tema maailmavaade kui see, kust on pärit tema isiklikud valimiskulud.

Tallinna volikogusse kandideeris ta toona loosungiga „Olen teie naaber“. See sõnum tõi talle valimistel 152 häält ning neljaks aastaks koha Mustamäe linnaosakogu liikmena.

Kummalisel kombel on sellest ajast saati üleval viide Jürgensoni kunagi ilmunud blogile Venemaa välisasjade nõukogu kodulehel, nagu oleks Mustamäe linnaosakogu liikme näol tegemist olulise välispoliitilise infoallikaga. See MTÜ asutati vene välisministeeriumi, haridusministeeriumi, teaduste akadeemia jt ametiasutuste koostöös 2010. aastal eesmärgiga „tugevdada rahu, rahvaste sõprust ja hoida ära rahvuste vahelisi konflikte“.

Keskerakonnast lahkus Jürgenson oma sõnul maailmavaateliste erimeelsuste tõttu. Munitsipaalpoliitiku päevil pälvis enim tähelepanu taksojuhina leiba teeninud Jürgensoni idee vedada Tallinnas ka taksodega reisijaid tasuta või kasutada taksosõidu eest tasumisel krüptovaluutasid. Elus oma kohta otsides kandideeris Jürgenson lähiminevikus ka Lasnamäe sauna direktoriks. Ja pärast europarlamendivalimisi pakkus ta ise Youtube´is esinedes välja, et sobib linnaosavanemaks, kuna tal on Lasnamäel palju tuttavaid.

Poliitikuna iseloomustab teda asjaolu, et kaks korda tekkis telekanali ETV+ töötajatel soov ta stuudiost minema saata, kuna närveldav Jürgenson rääkis nii saatejuhi kui saatekülaliste jutule korduvalt vahele.

Jürgensoni leivateemaks saab Ukraina

Pärast Keskerakonda tegi Jürgenson kiirvisiidi EKREsse – parteiga liitus ta novembris 2022, aga juba jaanuaris 2023. visati ta erakonnast välja. EKRE tegi temaga kiire lõppmängu põhjusel, et Eesti Ekspress kirjeldas  Riigikogu valimiste eel Jürgensoni esinemist mõjukas Facebooki kanalis Таллиннцы (Tallinlased).

”Ukraina aitamine on Jürgensoni sõnul mõttetu, sest see on maailma kõige korrumpeerunum riik ja 99% sinna saadetud abist varastatakse ära. „Ukraina president on narkomaan!“ ütles Jürgenson videos. „Meie abi sinna kohale ei jõua – võibolla varastatakse see juba Lätis ära, võibolla Poolas.“

Ka Propastop on varem korduvalt viidanud tema Ukraina ja ukrainlaste vastastele sõnavõttudele, mis eelnesid veel täiemahulise sõja puhkemisele.

Telekanali ПБК õhtuses uudistesaates «Время» avaldati 20. novembril 2018 aastal saatelõik ukraina võõrtöölistest Eestis. Vsevolod Jürgenson väitis sellest saates: „Ma saan aru ukrainlastest, kel ei jätku kodumaal tööd. Neil on seal katastroof. Aga nüüd tekitasid nad katastroofi ka Eestis. Eesti ei võida (ukraina võõrtööjõust) mitte midagi. Sellest võidavad ainult ärimehed, kes palkavad Ukrainast odavat tööjõudu.“

Propastopi analüüs tõi juba 2018. aastal välja, et Jürgensoni korduvad ülesastumised kremlimeelsetes meediakanalites ei ole juhuslikud. „Tema lemmikkanal näib olevat (kremlimeelne) baltnews.ee. Arvestades tema koostööd ühe kaabel-TV kanaliga, mille omanikul on head suhted vene telekanalitega, võib ära arvata, kuidas sattus Jürgenson suurtele Moskva ekraanidele,“ kirjutas Propastop.

Kaabel-TV omaniku all pidas Propastop tookord silmas Oleg Besedinit, kes toetab tänini oma telekanalis ning Facebooki rühmas Таллиннцы erinevaid poliitaktiviste ning järjepidevalt ka parteid Koos.

Jaanuaris 2023 korraldati Youtube`is arutelusid protestimaks Eesti „ukrainastumise“ vastu. Sotsiaalmeedia kanalites (Facebook, Twitter, VK) levitati videot pealkirjaga «К чему ведёт УКРАИНИЗАЦИЯ Эстонии» (“Milleni viib Eesti ukrainaseerimine”), mis oli poolteist tundi kestev arutelu Aivo Petersoni (KOOS/ВМЕСТЕ), Oleg Ivanovi (KOOS/ВМЕСТЕ), Andres Raidi (Nõmme raadio), Dmitri Tsehhanovski (Prosvet.ee) ja Vsevolod Jürgensoni vahel. Videos arvustati nii sõjapõgenike kohandumist, Ukraina sõja materiaalset toetamist Eesti poolt ning venekeelsete inimeste suur diskrimineerimist.

Veel kiiremini kui EKREs lõppes Jürgensoni karjäär erakonnas Koos, kuhu ta astus mullu juuli lõpus ja lahkus vähem kui kahe kuu pärast. Ka sellest parteist lahkus ta tüliga, sest kommenteeris avalikult Koosi liidri ja häältemagnetile Aivo Petersonile esitatud süüdistusi nii: „Minu meelest ei ole Peterson kõige targem inimene, lisaks on ta madala haridustasemega, ning ma loodan, et rohkem ta poliitikaga ei tegele.“

Muidugi ei meeldinud partei liidri halvustamine Koosi liikmetele, kes nõudsid Jürgensonilt üleoleva avalduse pärast vabandamist või parteist lahkumist.

Seepärast osales Jürgenson tänavu Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina. Nagu ta ajakirjandusele teatas, tasus ta valimistel osalemiseks vajaliku 4100 euro suuruse tagatisraha omast taskust ning pidi selleks laenu võtma. Tema valimiskampaaniat toetas taas jõuliselt Oleg Besedin, kes nii oma tele-, Youtube-i kui FB-kanalites levitas Jürgensoni kampaaniavideosid.

Jürgensoni kõrghetkeks valimiskampaanias jäigi loo alguses tsiteeritud lõik Pervõi Kanali saates “Куклы Тутти”, mis oli erandkorras otsast lõpuni pühendatud Eesti presidendi Alar Karise mahategemisele. Seda parimal eetriajal näidatavat saadet juhib 2018. aastal USAs spioneerimisega vahele jäänud ning pärast USA vanglast vabanemist Riigiduuma liikmeks valitud Butina.

President Karis pälvis erisaate Pervõi Kanalis tänu mais välja öeldud mõttele, et sõdiv Venemaa ja Vladimir Putin tuleb põlvili suruda. See Eesti presidendi mõte solvas Kremlit nii tugevasti, et Karist rünnati massiivselt kõigis propagandakanalites. Butina saatesse leiti Eestist selleks otstarbeks sihikindlalt poliitilist karjääri käivitada üritav Jürgenson, kes europarlamendi valimiskampaania lõpusirgel lootis „kesktelevisioonis“ esinedes hääli võita.

Pärast teleesinemist kommenteeris Jürgenson seda nii: „Teate, ma ei ole karjääripoliitik. Kui küsitakse, kas ma kardan, siis ei, ma ei karda, see oli minu arvamus. Kui mind selle pärast nüüd arreteeritakse ja süüdi mõistetakse, jään ma ikka oma arvamuse juurde. /…/ Muidugi ei taha ma eimillegi pärast vanglas istuda. Aga ma jätkan videote avaldamist ja kirjutamist.“

Täiesti äpardunud europarlamendi valimistest hoolimata jätkab Jürgenson visalt oma arvamuse avaldamist. Viimasel kuul on ta karmilt kritiseerinud nii automaksu kehtestamist, e-valimisi kui eesti erakondade saamatust.

Edevus või teadlik poliitprojekt?

Oma valimistulemused võttis Jürgenson Facebookis kokku nii: „Arvestades minu vahendite piiratust üksikkandidaadina ning seda, et meedia eelistas selgelt erakondlikke kandidaate, võin oma tulemusega rahule jääda. Olgu see sissejuhatus edaspidiseks, sest kavatsen ka tulevikus seista Eestimaa ja siinsete inimeste eest.”

Propastopi hinnangul näitavad Aivo Petersoni tulemused kahtedel viimastel valimistel, et Eesti kodanikkonnas on 3-4 protsendi suurune nõudlus rahuliikumise ja Ukraina vaenamise narratiivide abil putinistlikku eesmärke toetavate kohalike poliitikute järele. Aeg näitab, kas Jürgenson üritab seda nõudlust rahuldada edevuse pärast.

Artikli kirjutamisel on kasutatud portaalide limon.ee, rus.delfi.ee, propastop.ee, rus.err ning teisi avalike allikaid.