Vene propaganda kasutab infosõjas Ukraina “laskemoona”

24.06.2024

Vene meedias levitati eelmisel laupäeval laialdaselt videolõiku, mille kohaselt ründasid Ukraina sõjakomissariaadi töötajad Odessq tänaval rinnalast süles kandnud meest. Mees pidi imiku naisele andma, tal endal väänati käed selja taha ja viidi jõuga värbamiskeskusesse.

„Zelenskõi gestaapo röövib mehe, kes hoidis kätel imikut, et värvata ta VSUsse ning saata sõtta. See on õudne!“ säutsus kolonel Douglas McGregor Xis.

Vene propagandakanalites endiseks Pentagoni nõunikuks tituleeritud McGregor on Kremli jaoks kasulik idioot, aga selliseid Ukraina ühismeediast üles nopitud videoklippe kasutab vene propaganda pidevalt. Ukrainas tegutsevad sõjaväekohustusest kõrvale hiilijate kontrollimiseks jõuliselt patrullid, mille tegevuse pealtnägijad sageli videosse võtavad ning ühismeedias levitavad. Selliste klippide võimendamine on vene propaganda jaoks tõhus relv, sest info allikas pärineb Ukrainast.

Äsja kirjutas New York Times, kuidas mobilisatsioonist hoiduvad mehed end Ukrainas võimude eest varjavad. Paratamatult vähendavad sellised käsitlused ka liitlasriikide avalikus arvamuses veendumust, et ukrainlaste kaitsetahe on vääramatult kindel.

Seepärast otsustas Propastop usaldusväärse avaliku arvamuse küsitluse abil lugejatele selgitada, milline on olukord kaitsetahtega Ukrainas pärast uue palju pingeid tekitanud mobilisatsiooniseaduse jõustumist 18. mail.

Oht surma saada vs soov kätte maksta

Uuringufirma Info Sapiens poolt läbi viidud avaliku arvamuse küsitlus „Kutseealiste meeste suhtumine mobilisatsiooni“ näitas, et 48,1% kohustusliku väeteenistusega hõlmatud meestest ei ole valmis asuma teenistusse relvajõududes. Uuringu eesmärk oli hinnata nende meeste motivatsiooni liituda Ukraina relvajõududega (SVU), kes ei ole väeteenistusest vabastatud ega sõdi juba praegu relvajõududes.

Uuringu teostas firma Info Sapiens, mille teenuseid kasutavad erinevad rahvusvahelised organisatsioonid.  Küsitlus hõlmas kogu Ukrainat, välja arvatud okupeeritud territooriumid. Valimisse kuulus 445 meest vanuses 18–55 eluaastat ning uuring viidi läbi veebis.

Peamised põhjused, mis demotiveerivad Ukraina mehi relvajõududega liitumast, on ebapiisav materiaalne toetus (65,6%), oht saada surma või invaliidistuda (64,1%), ebakindlus väeteenistuse kestvuse osas (63,8%) ning tõenäosus sattuda kehva juhi alluvusse (59,6%).

Relvajõududega liituma motiveerivad  kõige rohkem soov kaitsta oma riiki ja lähedasi (71%) ning soov kätte maksta ja vaenlasi hävitada (64,6%). VSU pakutud sissetulek motiveerib armeega liituma ainult 33% vastanutest.

Pooled vastanutest kinnitasid valmisolekut liituda relvajõududega, kui nad saavad mobilisatsioonikutse.

Küsitlustulemused näitasid mobilisatsioonikohuslaste ebakindlust sõja tuleviku suhtes. Vastuseks küsimusele, kuidas olukord rindel järgmise kuue kuu jooksul võib muutuda, ei osanud 23% selget seisukohta võtta. 36% uskus, et olukord paraneb mõnevõrra või olulisel määral. 20% arvas, et olukord halveneb mõnevõrra või oluliselt, ning 21% uskus, et olukord rinnetel jääb muutumatuks.

Värbamissüsteem vajas olulist muutmist

Kaks ja pool aastat väldanud täiemahulise sõja vältel on uue mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmine tekitanud Ukrainas kõige rohkem poliitilisi erimeelsusi ning ühiskondlikke pingeid.

Ukraina relvajõudude juhid ja poliitikud on korduvalt rõhutanud vajadust värvata kohustuslikus korras rohkem võitlejaid, sest armee on kandnud suuri kaotusi ning rinnet hoiavad juba aastaid sõdinud mehed. Praeguseks on Ukraina kaitseministeeriumi teatel olukord selline, et iga vabatahtliku kõrval sõdib kolm kohustuslikus korras teenistusse kutsutud meest.

Sellegipoolest tekitas ukrainlastes märkimisväärse rahulolematuse mobilisatsiooniseaduse punkt, mis keelas välismaal viibivatele kutsealustele meestele vanuses 18-60-aastat aegunud passide asemel uute väljastamise. Selle sätte eesmärk oli sundida välismaal viibivaid sõjaväekohuslasi end ametlikult arvele võtma, jättes nad vastasel korral kehtiva isikut tõendava dokumendita.

Pärast vene vägede sissetungi 2022. aasta veebruaris tekkisid Ukraina territoriaalsete värbamiskeskuste ehk sõjaväekomissariaatide uste taha vabatahtlike järjekorrad. Kui vabatahtlike voog mõned kuud hiljem märkimisväärselt vähenes, pidi VSU alustama kutsealuste mobiliseerimist. Ent nagu selgus, oli mobilisatsiooni seadusandlus vananenud ja polnud selgeid juhiseid kutsealuste teenistusse kutsumiseks sõja tingimustes.

Puuduliku infosüsteemi tõttu ei omanud territoriaalsed värbamiskeskused teavet miljonite kutsealuste meeste elukoha ja ühiskondliku staatuse kohta. See võimaldas kutsealustel end mitte arvele võtta ning nad jäid relvajõudude jaoks nähtamatuks.

KAADRID VÄIKELAPSEGA JALUTANUD UKRAINLASE MOBILISEERIMISEST. Eelmisel laupäeval kasutasid paljud vene meediakanalid ühismeediast üles nopitud videot Ukraina kaitsetahte alavääristamiseks. Allikas: kuvatõmmis AiF.ru.

Seetõttu muutusid tavaliseks juhtumid, kus „teavitustiimid“ korraldavad tänavatel võimalikele kutsealustele haaranguid ning viivad end sõjaväekohuslasena registreerimata jätnud mehi jõuga värbamiskeskustesse.

Sageli kurtsid relvajõudude üksuste juhid avalikult teenistusse võetud meeste kvaliteedi üle, sest nende keskmine vanus tõusis üle 40 eluaasta. Lisaks olid paljud relvajõududesse kutsutud maaelanikud, kes ei olnud suutelised omandama kaasaegses sõjas vajalikke tehnilisi oskusi.

Tänavu mais vastu võetud mobilisatsiooniseaduse eelnõud hakati ette valmistama juba aasta tagasi, kuid seda raskendas jõulisema mobilisatsioonikohustuse kehtestamise ebapopulaarsus. Ükski tipp-poliitik, sealhulgas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja president Volodõmõr Zelenskõi, ei soovinud võtta selget isiklikku vastutust ebapopulaarse seaduse eest.

Milline on uue mobilisatsiooniseaduse mõju?  

Alles  tänavu 11. aprillil võttis Ülemraada vastu mobilisatsioonireegleid karmistava seaduse ning president Zelenskõi allkirjastas selle viis päeva hiljem. See seadus kehtestas sõjaväekohuslastele enda registreerimiseks karmid reegleid, karmistas karistusi väeteenistuse vältimise eest ning täpsustas väeteenistusest vabastamise tingimusi.

Mobilisatsiooniiga langetati seniselt 27 eluaastalt 25-le. President Zelenskõi selgituse kohaselt on nooremad isikud tehnoloogiliselt teadlikumad ning VSU vajab hädasti droonioperaatoreid ja küberkaitse spetsialiste.

Kõiki kutsealuseid mehi kohustati uuendama oma andmeid värbamiskeskustes 60 päeva jooksul. Andmete uuendamata jätmine tähendab 400–600 euro suurust trahvi või isegi juhilubade kehtetuks tunnistamist. Kõik mehed vanuses 18–60 aastat peavad kaasas kandma sõjaväepiletit, selle puudumine annab aluse kinnipidamiseks ning sõjaväekohusluse kontrollimiseks.

Välisministeerium andis pärast seaduse jõustumist koheselt korralduse peatada ajutiselt konsulaarteenuste osutamine 18–60-aastastele välismaal viibivatele meestele.

Mobilisatsiooniseadus võimaldab väeteenistuse edasilükkamist riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajatele, parlamendi liikmetele, ministritele, kohtunikele, diplomaatidele ja teistele valitsusülesandeid täitvatele ametiisikutele. Väeteenistuse kohustus lükkus edasi ka õpetajate, vähemalt kolme alla 18-aastase lapsega isade, alla 18-aastaste laste üksikisade ning puuetega pereliikmete hooldajate jaoks.

Uus seadus vabastab edasisest sõjaväekohustusest sõjavangist pääsenud ukrainlased. Neid ei tohi uuesti relvajõududesse värvata, kuid nad võivad armeesse naasta vabatahtlikult. Võrdluseks – Venemaal peavad Ukraina poolt vabastatud sõjavangid sõjaväeteenistust jätkama, välja arvatud juhul, kui arstlik komisjon tunnistab nad sõdimiskõlbmatuks.

Ukrainat kahjustab asümmeetriline infosõda

Rindel annab Venemaale eelise Ukraina ees asjaolu, et diktatuuririigis ei maksa sõdurite elu midagi, samal ajal kui demokraatliku riigi prioriteet on võimalikult paljude kodumaa kaitsjate elude säästmine.

Paljuski on olukord sarnane ka Ukraina ja Venemaa vahelises infosõjas. Ukraina avalikus ruumis, eelkõige ühismeedias, liigub info vabalt (kui tegemist ei ole otseselt sõjalisi objekte puudutava teabega). Venemaa infoväli on ülimalt kontrollitud ka ühismeedia tasandil ning mistahes tõese või protestimeelse info avaldamine tähendab kohest karmi karistamist kuni mitme aasta pikkuse vanglakaristuseni välja.

Seetõttu kasutab Venemaa propaganda ära Ukraina ühismeedias levivat infot ning üritab selle abil veenda kodupublikut võimaluses sõda võita, sest Ukraina kaitsetahe on nõrk. Ka Ukraina üritab vene ühismeedias levivat infot kasutada “laskemoonana” infosõjas, kuid tänu karmile vene tsensuurile on selle moona tulejõud palju väiksem.

Ohtlikum on Ukraina jaoks siiski see, kui uue mobilisatsiooniseaduse rakendamine ebaõnnestub ning mõne lääneriigi juhid, eelkõige USA järgmine president, saavad seda kasutada tõendina Ukraina kaitsetahte nõrgenemisest. Väidetav kaitsetahte nõrgenemine annab omakorda võimaluse survestada Ukrainat ebasoodsatel tingimustel läbirääkimiste laua taha istuma.